Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluskulude jaotus

summas

6,39

eurot

hageja

Osaühingu

PEG

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 18. oktoobril 2012. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

10220034796011

AS-is

SEB

Pank

või

arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tagaseljaotsus loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle resolutsiooni

2-12-4219 avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtu selgitused

Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule 17.10.2012 esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskulud järgmised: - maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot; - maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule edastamine 30 eurot; - maksekäsu kiirmenetluses tasutud kohtutäituri tasu 27,76 eurot; - riigilõiv hagiavalduse esitamisel 191,73 eurot; - hagiavalduse koostamine ja edastamine 132 eurot; - kohtule kaaskirja koostamine ja edastamine 16,50 eurot; - kohtule menetluskulude nimekirja koostamine ja edastamine 33 eurot; - hagimenetluses tasutud kohtutäituri tasu 26,76 eurot; - teenustasu kohtutäituri tasu maksmisel 2,40 eurot; - riigilõiv teadaande avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 6,39 eurot. TsMS § 174 lg 3 viimase lause kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitajal kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja on kohtule esitatud menetlusdokumendis kinnitanud, et kõik avalduses nimetatud kulutused on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga nr 2-12-4219. Kohus on tuvastanud, et käesolevas asja hagimenetlusele ei eelnenud menetlust maksekäsu kiirmenetlusena. Kohtute infosüsteemi kohaselt on hageja sama kostja vastu esitanud maksekäsu kiiremenetluse avalduse, mida Pärnu Maakohus on menetlenud tsiviilasja nr 2-11-21784 raames, milles kohus on menetluse lõpetanud 17.11.2011 määrusega. Kohtule nähtavatest andmetest ei ole maksekäsu kiirmenetluses olnud nõude menetlemist hagimenetluses jätkatud. Seega on tegemist eraldiseisvate menetlustega ning tsiviilasjas nr 2-11-21784 kantud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele käesoleva menetluse raames. Lähtudes hageja esindaja poolt esitatud avaldusest, tuleb käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuludeks lugeda riigilõivu hagiavalduse esitamisel 191,73 eurot, kohtutäituri tasu 26.76 eurot, teadaande avaldamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded 6,39 eurot ning õigusabikulusid summas 183,90 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates 183,90 eurot põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 41). Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 28 päeva, jooksul soovist esitada kaja.

Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 42).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

Hageja esindaja taotlus kohtutäituri tasu tagastamisele kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja taotleb kohtutäituri tasu tagastamist summas 54,52 eurot, mis hageja esindaja kohaselt koosneb käesolevas tsiviilasjas tasutud 26,76 eurost ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud 27,76 eurost. Kohus on tuvastanud, et maksekäsu kiirmenetluses kantud kohtutäituri tasu 27,76, eurot on tasutud Pärnu Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-11-21784. Võttes arvesse, et maksekäsu kiirmenetlus eelpool nimetatud tsiviilasjas ei ole vaadeldav selle jätkumine hagimenetluses käesolevas tsiviilasjas, siis ei kuulu kohtutäituri 27,76 euro suurune tasu käesoleva asja raames tagastamisele. Kohus selgitab, et kuivõrd tsiviilasi nr 211-21784 oli menetluses Pärnu Maakohtus, siis tuleb vastav taotlus lahendamiseks esitada Pärnu Maakohtule. Käesolevas tsiviilasjas on CREDITREFORM EESTI OÜ hageja eest on tasunud 31.05.2012 (maksekorraldus nr 49875) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057277, ette menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise tasu 26,76 eurot. Kõnealune kanne on 04.06.2012 siirdatud Harju Maakohtu viitenumbrile nr 3100057358, selgitusega „2-12-4219,Siire,Creditreform Eesti OÜ(GM)KT“, töökood XXXXX. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 48 lg 1 sätestab, et menetlusdokumentide kättetoimetamise eest on kohtutäiturile makstav tasu 22,30 eurot, millele lisandub KTS § 32 lg 3 kohaselt käibemaks. TsMS § 143 p 4 järgi on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu asja läbivaatamise kulu ning TsMS § 148 lg 1 alusel määrab kohus asja läbivaatamise kulude ette tasumise ulatuse ja maksmiseks kohustatud isiku. KTS § 48 lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteate esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Kui menetlusdokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur kasutas selleks kõiki seaduses sätestatud võimalusi, on kohtutäituril õigus nõuda tasu 12,75 eurot, väljastades kohtutäituri tasu otsuse ja aruande selle kohta, mida ta on dokumendi kättetoimetamiseks teinud. Kuna kohtutäitur on otsustanud välja mõista menetlusdokumentide kättetoimetamiseks taotluse esitanult kättetoimetamise tasu 15,30 eurot (s.h käibemaks 2,55 eurot), kuulub maksjale kohtutäituri tasu enam tasutud osas, s.o 11,46 eurot, tagastamisele. Tagastatav summa tuleb kanda hageja CREDITREFORM EESTI OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis.

Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise tasu (riigilõivu) tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 143 loetleb kulud, mida saab lugeda tsiviilasja läbivaatamise kulude hulka. Alates 01.07.2012 kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni kohaselt ei loeta asja läbivaatamise kuluks väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtumenetlusega seotud teate avaldamise kulu. Kohus selgitas 20.06.2012 kirjas hageja esindajale, et hagejal on võimalus kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kaudu. Hageja esindaja on kinnitanud, et sai kohtukirja kätte 18.07.2012.

2-12-4219 Hageja on tasunud 06.07.2012 (maksekorraldus nr 17369) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900078680, riigilõivu teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 6,39 eurot. Võttes arvesse, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi (TsMS § 6), kuulub teadaande avaldamise riigilõiv 6,39 eurot tagastamisele. Vastavalt hageja esindaja taotlusele tuleb riigilõiv tagastada hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.