Otsuse avalikult teatavaks- 18. oktoober 2012, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-10879
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi Heli Treffneri vastu 7829,22 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4028,18 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, 51005 Tartu), esindaja Artur Maljukov, e-post esindajad [email protected]; kostja Heli Treffner (isikukood 47409262743; elukoht
XXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada BIGBANK AS-i hagi Heli Treffneri vastu osaliselt.
2.Välja mõista Heli Treffnerilt BIGBANK AS-i kasuks 3637 (kolm tuhat kuussada kolmkümmend seitse) eurot ja 78 senti, millest 2411,98 eurot on tagastamata krediidisumma, 550,61 eurot intress, 38,34 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ja 636,85 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 14.06.2012 seisuga.
Välja mõista Heli Treffnerilt BIGBANK AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt 2411,98 eurot alates 15.06.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lgs 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kuid mitte enam kui 1775,13 eurot. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 46% ulatuses Heli Treffneri kanda ja 54% ulatuses BIGBANK AS-i kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Hageja nõue (tl 12-16) Hageja ja kostja sõlmisid 23.03.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st, mille alusel andis hageja kostjale üle 3836,36 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma hagejale intressi 31,07% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingujärgseid regulaarseid makseid kohustus kostja tasuma alates 12.10.2009. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule hageja krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuivõrd kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ei täitnud, ütles hageja 16.04.2010 avaldusega lepingu üles. 14.06.2012 seisuga (hagi koostamise aeg) võlgneb kostja hagejale 7829,22 eurot, millest 3836,36 eurot on tagastamata krediidisumma, 1642,14 eurot intress, 115,02 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 191,82 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 2581,71 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja on lähtunud intressi ja viivise arvutamisel tarbijakrediidilepingus fikseeritud intressimäärast. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 7829,22 eurot ja täiendav viivis 31,07% aastas tagastamata krediidisummalt alates 15.06.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 23.03.2009 tarbijakrediidilepingust nr 0900560/15st koos maksegraafiku ja krediidilepingute üldtingimustega, 19.10.2009, 18.11.2009, 17.12.2009, 19.01.2010, 17.02.2010 ja 17.03.2010 võlateatistest, 26.03.2010 lepingu ülesütlemise hoiatusest, 16.04.2010 lepingu ülesütlemise teatest, viivise arvestusest ning hageja hinnakirjast (tl 18-27, 30-40). Kostja vastus (tl 47-48) Vastuse kohaselt on kostja saanud hagejalt laenu kokku 2914,37 eurot – 2005 juunis 626,33 eurot, 2005 novembris 619,94 eurot, 2006 veebruaris 300,38 eurot, 2006 novembris 619,94 eurot ja 2007 oktoobris 747,77 eurot. Kostja on hagejale tasunud laenu tagasimaksetena kokku 3146,86 eurot. Hilisemate lepingutega, mis on sõlmitud 01.04.2008 ja 23.03.2009, on hageja võlasummat üksnes suurendanud, kuid raha üleandmist ei ole toimunud. 2009 pöördus kostja hageja poole maksepuhkuse taotlusega, kuna perre sündis laps ja kostja maksevõime halvenes. Selle asemel, et sõlmida maksepuhkuse graafik, sõlmis hageja kostjaga järjekordse laenulepingu, mille alusel kostja laenu tegelikult ei saanud. Nimetatud asjaolu näitab, et hageja kasutas ära kostja keerulist olukorda, sõlmides kostjaga temale kahjuliku lepingu. Hageja arvestas laenusummaks ka intressid, viivised ja muud kõrvalkohustused. Seetõttu on kujunenud olukord, kus hageja saab nõuda kostjalt mitmekordset intressi ja viivist, mis seaduse mõttest tulenevalt ei ole heauskne käitumine tarbijakrediidi puhul. Lisaks ei kontrollinud hageja kostja maksevõimet. Kostja hinnangul on viimane tarbijakrediidileping nr 0900560/15st tühine. Kuivõrd kostjal puudus lepingutingimuste läbirääkimise võimalus, tuleb leping lugeda sõlmituks tüüptingimustel. Kostja taotleb kohtult tüüptingimuste kehtivuse kontrollimist. Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõuded intressi, võla sissenõudmisega seotud kulu, lepingu sõlmimise tasu, sissenõutavaks muutunud viivise hageja toodud määras ja ebamõistlikult suure lisanduva viivise osas. Kostja on majanduslikult halvas olukorras, kaheksa alaealise lapse ema, kelle sissetuleku moodustavad toetused, mis ei võimalda tasuda hageja nõudeid taotletud määras. Kostja on nõus tasuma hagejale eelnevate võetud laenukohustuste katteks 3208,32 eurot ja alates 15.06.2012 viivist seadusjärgses määras kuni võla tasumiseni. Kostja lisas vastusele koopia 01.04.2008 tarbijakrediidilepingust nr 0801622/15st koos maksegraafiku ja lepingu üldtingimustega, Tartu Linnavalitsuse 18.03.2005 ja 08.01.2008 korraldustest, laste sünnitunnistustest ja pangakonto väljavõttest perioodil 01.01.2005 kuni 31.12.2010 (tl 49-98). Hageja vastus kostja vastuväidetele (tl 102-107) 2(10)
Kuna kostja on nõustunud hageja nõudega summas 3208,32 eurot ja lisanduva viivisega seadusjärgses määras, siis tuleb hagi nimetatud osas täielikult rahuldada. Hageja ei nõustu kostja väitega, et ta on saanud oma käsutusse krediiti vaid 2914,37 eurot. Poolte vahel 23.03.2009 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st alusel on kostja saanud oma käsutusse krediidisumma 3836,36 eurot. Hageja ei nõustu kostja väitega ka selles, et viimane tarbijakrediidileping on tühine. Kostja soovis nimetatud lepingu sõlmimisel tasuda selleks ajaks tekkinud rahalised kohustused maksegraafiku alusel ehk ajatada võlgnevuse tasumine ning saada maksepuhkust kuueks kuuks. Leping on tehtud lähtuvalt kostja poolt esitatud taotlusest. Uue lepinguga on eelmisest lepingust tulenevad kohustused loetud täidetuks ning pooled on omandanud uued õigused ja kohustused. Kohustuste laenuks ümberkujundamise kokkulepe omab sisuliselt abstraktse võlatunnistuse tähendust. Abstraktsele võlatunnistusele ei saa reeglina esitada vastuväiteid, mis on seotud kausaalsuhte asjaoludega, mh ei saa tugineda võlatunnistuse aluseks oleva lepingu tühisusele. Hageja ei käitunud lepingut sõlmides heade kommete vastaselt ega halvendanud kostja olukorda. Uue lepinguga sai kostja maksepuhkust ja tal võimaldati oma kohustusi tasuda maksegraafiku alusel kuumaksetega 131,59 eurot. Kokkulepitud tingimused olid kostjale jõukohased ja soovi korral oleks kostja saanud neid täita, kuid kostja ei ole hagejale uue lepingu alusel midagi tasunud. Hageja hinnangul on vaidlusalusest lepingust tulenevad kohustused kostja jaoks siduvad ning hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Õige ei ole kostja väide, et tal ei olnud võimalus hagejaga maksepuhkuse tingimuste (ja muude tingimuste) osas läbi rääkida. Hageja kinnitab, et kostjal oli igas lepingu sõlmimise faasis võimalus lepingutingimuste üle läbi rääkida. Asjaolu, et kostja nimetatud võimalust ei kasutanud, ei muuda maksepuhkuse kokkulepet tüüptingimuseks. Pealegi ei ole kostja tõendanud, et maksepuhkus oleks teda kuidagi kahjustanud. Kostja on vastuses hagile taotlenud kohtult hagi rahuldamata jätmist kõrvalnõuete osas. Samas ei ole kostja oma taotlust põhjendanud ega tõendanud. Hageja arvates ei saa kostja poolt vastuses nimetatud asjaolud olla aluseks kõrvalkohustuste vähendamiseks või rahuldamata jätmiseks. Hageja jääb kõigi hagiavalduses esitatud seisukohtade ja nõuete juurde. Kostja vastus hageja vastuväidetele (tl 114, 124) Kostja jääb oma esialgse vastuse juurde. Kostja märgib, et kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub selgelt, kui suured on olnud hageja poolt kostja käsutusse antud krediidisummad. Kostja taotles maksepuhkust seoses uue ülalpeetava perre lisandumisega. Kostja ei soovinud sõlmida uut lepingut, millega reaalselt raha ei saada, kuid millega suurendatakse laenukoormust selliselt, et krediidisumma sisaldab kõiki kõrvalnõudeid, millelt hageja arvestab veelkordselt intressi ja viivist. Hageja kohustus oli kontrollida kostja maksevõimet ja veenduda selles, kas kostja on võimeline järjekordse kohustusega hakkama saama. Kostja asetamisega halvemasse olukorda kui kostja enne oli, on hageja käitunud seadusevastasel viisil. Kohtu põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses (tl 115-116).
2.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3.Hageja on esitanud kostja vastu 23.03.2009 tarbijakrediidilepingust nr 0900560/15st (tl 30-31, 32-34, 35-37, 38-40) tuleneva kohustuse täitmise nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 (23.03.2009 kehtinud redaktsioon) kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1).
3(10)
4.Kostja ei eita vastuses hagile (tl 47-48), et pooled sõlmisid 23.03.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st, kuid kostja arvates on nimetatud leping vastuolus heade kommetega ja sellest tulenevalt tühine.
5.Kohus loeb asjas kogutud tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: - lepingu nr 0500742/15st alusel kanti 29.06.2005 kostja kontole 9800 krooni (tl 69); - pooled sõlmisid 24.11.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0501547/15st (tl 130-131, 132, 133-134), mille alusel sai kostja krediiti 19 351,04 krooni, millest 9351,04 krooni tasaarvestati krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenevad krediidilepingust nr 0500742/15st. Peale tasaarvestust kanti kostja kontole 9700 krooni (tl 70). Krediidilepingu tähtaeg oli 2 aastat ja 7 kuud, intressimäär 28,5% aastas; - pooled sõlmisid 17.02.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0501547/15st kokkuleppe nr 1 (tl 135136, 137, ), mille alusel sai kostja täiendavat krediiti summas 5000 krooni, millest kostja kontole kanti 4700 krooni (tl 73) ja 300 krooni tasaarvestati krediidisaaja kohustusega tasuda krediidiandjale käesolevas kokkuleppes sätestatud lepingu muutmise tasu. Peale täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 23 276,08 krooni. Krediidilepingu tähtaeg oli 2 aastat 5 kuud, intressimäär 28,25% aastas; - pooled sõlmisid 08.11.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0501547/15st kokkuleppe nr 2 (tl 138139, 140-141, 142-144), mille alusel sai kostja täiendavat krediiti summas 10 000 krooni, millest kostja kontole kanti 9700 krooni (tl 79) ja 300 krooni tasaarvestati krediidisaaja kohustusega tasuda krediidiandjale käesolevas kokkuleppes sätestatud lepingu muutmise tasu. Peale täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 29 158,23 krooni. Krediidilepingu tähtaeg oli 3 aastat 5 kuud, intressimäär 30,27% aastas; - lepingu nr 0721810/96rk (sms-laenuleping) alusel kanti 21.06.2007 kostja kontole 2060 krooni (tl 85); - lepingu nr 0728084/96rk (sms-laenuleping) alusel kanti 22.08.2007 kostja kontole 2220 krooni (tl 85); - pooled sõlmisid 22.10.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0501547/15st kokkuleppe nr 3 (tl 145146, 147-148, 149-150), mille alusel sai kostja täiendavat krediiti summas 15 000 krooni, millest kostja kontole kanti 11 700 krooni (tl 87a) ning 3000 krooni tasaarvestati lepingust nr 0728084/96rk tulenevate krediidisaaja rahaliste kohustustega krediidiandja ees, mille moodustab krediidijääk, ja 300 krooni tasaarvestati krediidisaaja kohustusega tasuda krediidiandjale käesolevas kokkuleppes sätestatud lepingu muutmise tasu. Peale täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 40 075,55 krooni. Krediidilepingu tähtaeg oli 5 aastat, intressimäär 27,09% aastas; - lepingu nr 0738411/96rk (sms-laenuleping) alusel kanti 02.11.2007 kostja kontole 2834 krooni (tl 87a); - pooled sõlmisid 01.04.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0801622/15st (tl 49, 50-52, 53-55), mille alusel sai kostja krediiti summas 50 454,49 krooni, mis tasaarvestati terves ulatuses krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenevad krediidilepingust nr 0501547/15st ja smslaenulepingust nr 0738411/96rk. Kostja arvele raha ei kantud. Krediidilepingu tähtaeg oli 9 aastat 11 kuud, intressimäär 31,49% aastas; - pooled sõlmisid 23.03.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st (tl 30-31, 32-34, 35-37, 3840), mille alusel sai kostja krediiti summas 60 026,03 krooni, mis tasaarvestati terves ulatuses krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenevad krediidilepingust nr 0801622/15st (tagastamata krediidisumma 50 199,25 krooni, intress 8615,24 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 1200 krooni ja viivis 11,54 krooni). Kostja arvele raha ei kantud. Krediidilepingu tähtaeg oli 9 aastat 5 kuud, intressimäär 31,0769% aastas; - eeltoodud lepingute alusel on hageja kandnud kostja kontole krediidisummana kokku 52 714 krooni (tl 66-98) ehk 3369,04 eurot; 4(10)
- kostja on hagejale teostanud tagasimakseid kogusummas 49 237,64 krooni (tl 66-98) ehk 3146,86 eurot; - hageja ütles 16.04.2010 ülesütlemisavaldusega tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st üles (tl 25). Allolevas tabelis on selguse huvides välja toodud, millise krediidilepingu alusel ja kui palju on saanud kostja hagejalt krediiti, millised krediidisummad on kostjale üle antud ning kui suur on tagasimaksmisele kuuluv summa (sh intress). Lepingu number
Tagasimakstav Krediidisumma Ülekantud summa (kroonides) krediidisumma (kroonides) (kroonides)
0500742/15st
Sh intress (kroonides) (määr %)
0501547/15st
19 351,04
33 685,73
14 034,69 (28,5%)
0501547/15st kokkulepe nr 1
39 322,73
15 746,65 (28,25%)
0501547/15st kokkulepe nr 2
10 000
59 712,94
30 254,71 (30,27%)
0721810/96rk
0728084/96rk
0501547/15st kokkulepe nr 3
15 000
11 700
94 351,31
0738411/96rk
0801622/15st
50 454,49
209 081,31
158 122,28 (31,49%)
0900560/15st
60 026,03
249 058,54
186 031,21 (31,0769%)
52 714
249 058,54
186 031,21
KOKKU
53 975,76 (27,09%)
Eeltoodust tuleneb, et hageja ja kostja vahel sõlmitud järjestikuste ja omavahelises seoses olevate lepingute alusel on kostja saanud krediiti kokku 52 714 krooni (3369,04 eurot). Oma lepinguliste kohustuste täitmiseks on kostja teinud hagejale tagasimakseid kokku summas 49 237,64 krooni (3146,86 eurot). Viimasena sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st kohaselt pidi kostja tasuma hagejale hiljemalt 11.03.2019 kokku 249 058,54 krooni (15 917,74 eurot), millest 60 026,03 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 186 031,21 krooni intress ja 3001,30 krooni lepingu sõlmimise tasu. Hageja ütles 16.04.2010 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ja nõuab kostjalt kokku 7829,22 euro tagastamist. Seega peaks kostja hagejale tasuma lepingujärgseid makseid kokku 10 976,08 eurot (3146,86 + 7829,22 = 10 976,08).
6.Eesti pangandusõiguses kehtib alates 01.01.2007 vastutustundliku laenamise põhimõte, mis on sätestatud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-s 3. Nimetatud sätte 23.03.2009 redaktsiooni kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Seega peab krediidiasutus vastutustundliku laenamise printsiibi kohaselt tundma oma klienti, mis tähendab kohustust hinnata enne krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta. Eeskätt peab krediidiandja hindama krediidisaaja varasemat maksekäitumist ja teavet kliendi 5(10)
rahaliste võimaluste kohta enne laenuotsust. Lisaks on krediidiasutusel kohustus kooskõlas KAS § 89 lg-ga 31 enne lepingu sõlmimist klienti sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasimaksmisega, kusjuures lähtuda tuleb konkreetse kliendi laenu teenindamise võimekust ohustavatest asjaoludest. Vaidlust ei ole selles, et antud juhul on kostja rikkunud nii tarbijakrediidilepingut nr 0501547/15st, selle kokkuleppeid, sms-laenulepinguid nr 0728084/96rk ja nr 0738411/96rk kui ka tarbijakrediidilepingut nr 0801622/15st. Sellise informatsiooni põhjal tehtud uus laenuotsus kahjustab panga klienti. Kohtu arvates lasus hagejal vastutustundliku laenamise printsiibist tulenevalt ja kostja huvidest lähtuvalt (tegelikult soovis kostja krediidilepingu nr 0801622/15st raames maksepuhkust) kohustus sellises olukorras uue lepingu, so tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st, sõlmimisest keelduda. Kohus leiab, et uue lepingu sõlmimisel ei võinud hageja arvestada kostja võlasumma hulka viivist ja intressi selliselt, mis võimaldab hagejal veelkord arvestada nendelt summadelt intressi ja viivist. Tegemist on VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud piirangu rikkumisega. Kohus leiab, et hageja, olles teadlik kostja maksejõulisuse probleemidest, kasutas oma positsiooni, et sõlmida uus leping, millega sisuliselt refinantseeriti eelmine leping krediidiandja seatud tingimustel, kusjuures krediidisaaja seoti talle kulukama ning tühiseid kokkuleppeid sisaldava lepinguga. Taolise käitumisega, kus krediidiandja sõlmib krediidivõtjaga korduvalt uusi lepinguid eelmiste võlgnevuste tasaarvestamiseks, suurendab krediidiandja krediidisaaja laenukoormuse üle jõu käivaks. Kohtu arvates ei ole hageja krediidiasutusena antud juhul toiminud hoolsusega, mida käibes vajalikuks peetakse, vaid on käitunud vastutustundetult ning rikkunud 23.03.2009 tarbijakrediidilepingut nr 0900560/15st sõlmides KAS § 83 lg-s 3 kehtestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 (23.03.2009 redaktsioon) sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Hilisemalt täpsustati nimetatud seadusesätet seadusandja poolt. TsÜS § 86 2. lõike kohaselt (alates 01.05.2009) on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 esimene lause sätestab, et kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Eeltoodust tuleneb, et põhimõte, mille kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine, kehtis ka tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st sõlmimise ajal. Kohus leiab, et olukorras, kus krediidivõtja jääb krediidiandjale krediidi tagasimaksmisega viivitusse ja seejärel sõlmitakse korduvalt uusi lepinguid, millega suurenevad krediidivõtja poolt tagasimakstavad summad, kuid oluliselt ei suurene krediidiks saadavad summad (kahe viimase lepinguga kostja raha reaalselt ei saanud, vaid krediidisummad tasaarvestati täies ulatuses kostja eelneva võlgnevusega), on tegemist silmatorkava ebaproportsionaalsusega täitmise ja vastutäitmise vahel. Käesoleval juhul on kostja saanud krediiti kokku summas 3369,04 eurot ja teinud hagejale tagasimakseid kogusummas 3146,86 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt veel krediidivõlgnevuse tasumist summas 7829,22 eurot. Seega peaks kostja hagejale tasuma lepingujärgseid makseid kokku 10 976,08 eurot. Eeltoodust tuleneb, et kostjapoolne kohustuste väärtus on enam kui kolm korda suurem hagejapoolsest kohustuste väärtusest. Kohtu hinnangul on pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, mille puhul tuleb eeldada, et hageja teadis või pidi teadma kostja erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Antud juhul on kohus tuvastanud, et hageja käitus vastutustundetult, kui sõlmis korduvalt uusi lepinguid makseraskustes (makseraskus väljendus eelkõige varasemate lepingute mittekohases täitmises) kostjaga selleks, et varasemaid kostja võlgnevusi tasaarvestada ja muuhulgas ka 6(10)
lepingutingimusi muuta. Sellega asetas hageja makseraskustes oleva kostja veelgi raskemasse majanduslikku olukorda. Neil asjaoludel on tarbijakrediidileping nr 0900560/15st heade kommetega vastuolus, olles seetõttu tühine.
8.23.03.2009 seisuga moodustas kostja tarbijakrediidilepingust nr 0801622/15st tulenev võlgnevus kokku 60 026,03 krooni (tl 31) ehk 3836,36 eurot, millest 50 199,25 krooni on tagastamata krediidisumma, 8615,24 krooni intress, 1200 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 11,54 krooni viivis. Kostja ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud. Kostja on vastuses hagile nõustunud tasuma hagejale eelnevate võetud laenukohustuste katteks 3208,32 eurot. Samas on kostja vaielnud vastu intressile, võla sissenõudmise kulule, lepingu sõlmimise tasule ja nii sissenõutavaks muutunud kui lisanduvale viivisele hageja toodud määras, olles nõus tasuma viivist seadusjärgses määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
9.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tarbijakrediidilepingu nr 0801622/15st üldtingimuste (tl 53-55) p 2.1 kohaselt oli kostjal kohustus tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Vaidlust ei ole selles, et kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi 2. lõike esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.
10.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal oli pooltevahelise lepingu alusel raha maksmise kohustus. Tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st eritingimustest nähtuvalt on võlgnetavaks krediidisummaks 50 199,25 krooni, so 3208,32 eurot. Kostja on alates 01.04.2008 tasunud lepingust nr 0801622/15st tulenevate kohustuste katteks 12 460 krooni ehk 796,34 eurot (tl 89a92), viimati 09.10.2008. Nimetatu kattub ka hageja esitatud arvestusega (tl 127). VÕS § 415 lg 2 näeb ette, et kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. VÕS § 415 lg-s 2 sätestatust lähtudes tuleb kostja poolt tasutud 796,34 eurot arvestada võlgnetava põhisumma katteks, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks tagastamata krediidisummana väljamõistmisele 2411,98 eurot (3208,32 – 796,34).
11.Krediidilepingu alusel on krediidisaajal kohustus tasuda krediidilt intressi. VÕS § 401 lg 3 sätestab, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Kohus märgib, et laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Krediidilepingu nr 0801622/15st kohaselt oli intressi määraks 31,49% krediidisummast aasta kohta. Kostja on lepingut sõlmides sellise intressimääraga nõustunud. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle. VÕS §-s 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Leppides kokku eelnimetatud sätte alusel intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja 7(10)
nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt välja mõista 550,61 eurot (8615,24 krooni).
12.Tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st eritingimuste kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 1200 krooni ehk 76,69 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulu, mis tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on tühine. Krediidilepingu nr 0801622/15st üldtingimuste p 6.6 (tl 53-55) kohaselt on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast (tl 26) nähtub, et meeldetuletuskirja maksumuseks on 200 krooni, sms-i või interneti teel väljastatava kiirlaenu meeldetuletuskiri 50 krooni, lepingu ülesütlemise teade maksab 400 krooni ja meeldetuletuskiri käendajale, tagatise omanikule või solidaarvõlgnikule 100 krooni. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tarbijakrediidilepingust nr 0801622/15st nähtub, et lepingule kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi S, mis võimaldavad kasutada krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et krediidilepingute üldtingimusi S tuleb pidada tüüptingimusteks. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletuskirjade ja ülesütlemisteadete tasu ei sisalda pelgalt postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Eelduslikult on hageja saatnud kostjale kuus meeldetuletuskirja (6 × 200 = 1200). Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu arvates on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirja maksumus 6,39 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 38,34 eurot (6 × 6,39) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks.
13.Tarbijakrediidilepingu nr 0900560/15st eritingimustest nähtub, et 23.03.2009 seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 11,54 krooni, so 0,74 eurot. Viivise arvutamisel on hageja eelduslikult lähtunud lepingus fikseeritud intressimäärast. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksetega tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on lepingus nr 0801622/15st lepitud kokku 31,49% suuruses intressimääras aastas. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus kokku 8(10)
leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist samas ulatuses, milles on kokku lepitud tarbijakrediidilepingus intressimäärana, antud juhul 31,49% suuruses intressimääras. Kostja on vastuses hagile vaielnud vastu viivisele hageja toodud määras, leides, et see on ebamõistlikult suur ja kostjat kahjustav. Kostja märgib, et on majanduslikult halvas olukorras, kaheksa alaealise lapse ema, kelle sissetuleku moodustavad toetused, mis ei võimalda tasuda hageja nõudeid hageja taotletud määras. Kostja on nõus tasuma viivist seadusjärgses määras. Seega on kostja sisuliselt taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule ärakirjad Tartu Linnavalitsuse 18.03.2005 ja 08.01.2008 korraldustest, laste sünnitunnistustest ja pangakonto väljavõttest perioodil 01.01.2005 kuni 31.12.2010 (tl 56-98). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kõik kostja kaheksa last on käesoleval ajal alaealised. Viimane laps on sündinud 02.06.2010. Kostja sissetulekuks on vaid riigilt ja kohalikult omavalitsuselt saadavad toetused ja hüvitised. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul esineb alus viivise määra vähendamiseks eelkõige kostja majanduslikku seisundit arvestades. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on vähendada kostjalt nõutavat viivise määra seadusjärgse määrani. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-60-05 asunud seisukohale, et põhjendatud ei ole viivise vähendamine alla nõude seadusega tagatud ulatuse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud mõista välja täiendava viivise alates 15.06.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-167-09 leidnud, et vähendatud viivisemäära saab kohaldada ka viivise suhtes, mis muutub sissenõutavaks pärast hagiavalduse esitamist ja kohtuotsuse tegemist. Seega tuleb seadusjärgset viivise määra kohaldada ka alates 15.06.2012 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni sissenõutavaks muutuva viivise suhtes. Kohus on seisukohal, et hageja viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (oma kohustuste mittekohane täitmine). Samas peab kohus põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Järgnevalt esitab kohus viivise arvestuse, lähtudes VÕS § 94 lg 2 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäärast:
9(10)
Periood
Päevi
Viivise määr
Viivise arvutamise aluseks olev võlgnevus
Arvutuskäik
Viivise summa
24.03.200930.06.2009
9,5%
2411,98 eurot
2411,98 × 9,5% / 365 × 99
62,14 eurot
01.07.200930.06.2011
8%
2411,98 eurot
2411,98 × 8% / 365 × 730
385,91 eurot
01.07.201131.12.2011
8,25%
2411,98 eurot
2411,98 × 8,25% / 365 × 184 100,31 eurot
01.01.201214.06.2012
8%
2411,98 eurot
2411,98 × 8% / 365 × 166
KOKKU
87,75 eurot 636,11 eurot
Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja 14.06.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 636,85 eurot (0,74 + 636,11).
14.Kokkuvõttes loeb kohus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 3637,78 eurot, millest 2411,98 eurot on tagastamata krediidisumma, 550,61 eurot intress, 38,34 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ja 636,85 eurot sissenõutavaks muutnud viivis 14.06.2012 seisuga. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise seadusjärgses määras tagastamata krediidisummalt 2411,98 eurot alates 15.06.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 1775,13 eurot. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 46% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 46% ulatuse kostja ja 54% ulatuses hageja kanda.
Kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.