Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-11-17923 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on M. I. hagi Eesti Energia Kaevandused AS ja Keila Geoloogia AS vastu hüvitise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja M. I. kutsehaige. Esmakordselt diagnoositi tal kutsehaigus 1991. aastal. Üldhaigestumise tõttu pidi hageja kaevuri töölt lahkuma 1991.a. 2010.a. avastasid arstid, et hageja kutsehaigus on säilinud ja süveneb. 21.01.2011 tuvastas arstlik komisjon, et kutsehaigus on põhjustanud hagejale kutsealase töövõime kaotuse 30%. Hageja on vanaduspensionär. Hageja palus välja mõista Eesti Energia Kaevandused AS-ilt ühekordse hüvitisena 754.50 eurot (11 805,30 krooni) ja alates aprillist 2011 igakuise hüvitisena 33.66 eurot (526,72 krooni); samuti välja mõista Keila Geoloogia AS-ilt ühekordne hüvitis 43.62 eurot (682,50 krooni) ja igakuise hüvitisena 19.53 eurot (305,65 krooni) (tl. 1-32). Kostja Eesti Energia Kaevandused AS esindaja esitas 13.05.2011 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks seoses aegumisega, kuna hageja pöördus kohtusse kahju hüvitamise nõudega aprilli 2011, olles tervisekahjustusest teadlik juba 1991. aastal, seega 20 aasta möödudes (tl. 3940). 16.05.2011 hageja esindaja poolt esitatud vastuses hageja kostja seisukohaga ja nõude aegumisega ei nõustunud (tl. 44) 16.05.2011 esitas kostja Keila Geoloogia AS esindaja kohtule vastuse, milles hagiga ei nõustunud. Esindaja teatel asutati kostja eraõigusliku juriidilise isikuna 16.02.1998 ning ta ei ole Keila Geoloogia Ekspeditsiooni, kus hageja töötas, õigusjärglane. Esindaja palus menetlus kostja suhtes lõpetada (tl. 45). Kostja Eesti Energia Kaevandused AS esindaja esitas 31.05.2011 kohtule arvamuse hagile, milles leiab, et hageja nõude rahuldamiseks puudub õiguslik alus, hageja ei ole oma nõuet põhjendanud, samuti ei ole tuvastatud kostja poolne õigusvastane tegu, samuti põhjuslik seos kostja õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel. Kostja on teinud kõik selleks, et tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööprotsessis, võttes selleks tarvitusele kõik vajalikud meetmed. Kostja on endiselt arvamusel, et hageja nõue on aegunud, kuna hageja sai tervisekahjustusest teada juba 06.09.1991, hagi esitas alles 2011, seega peaaegu 20 aastat pärast kutsehaigusest teadasaamist. Kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (tl. 52-56). 27.06.2011 esitas hageja esindaja vastuse kostjate vastustele, milles ei nõustunud kostjate poolt toodud väidetega. Esindaja märkis, et kostja Eesti Energia Kaevanduse AS on segi ajanud kaks mõistet: 1) kutsehaiguse diagnoosimine ja 2) töövõime kaotuse tuvastamine. Esimesest asjaolust sai hageja teada 1991. aastal, teine asjaolu tuvastati alles 11.10.2010. Seega leiab, hageja esindaja, et alates sellest ajast tekkis hagejal kahjunõude esitamise õigus. Esindaja esitas taotluse kostjatelt täiendavate tõendite väljanõudmiseks. Samuti esitas esindaja kohtule täiendavad tõendid asja materjalide juurde lisamiseks (tl. 59-81).

2-11-17923 Viru Maakohtu 07. märtsi 2012 määrusega lõpetati tsiviilasja menetlus M. I. hagis Eesti Energia Kaevandused AS ja Keila Geoloogia AS vastu hüvitise nõudes osaliselt, kostja Keila Geoloogia AS suhtes seoses hageja loobumisega hagist (tl. 99).

2-11-17923

TÄIENDAVAD TÕENDID

30.05.2012 kirjaga kohustas kohus Sotsiaalkindlustusametit esitama kohtule alljärgnevad andmed: õiendi selle kohta, kas M.I.`l oli tuvastatud töövigastusest, kutsehaigusest või muu tööst tingitud terviserikkest põhjustatud püsiv töövõimekaotus, tema töötamise ajal Eesti Energia Kaevandused AS-s (endine Eesti Põlevkivi), alates 1992.a. kuni käesoleva ajani ning

2-11-17923 kui oli, siis milline ja mis ajast; kas Mihhail I.`le oli tehtud ettekirjutusi, mis piirasid tema töötamist rasketel ja tervist kahjustavate tingimustega töödel ning kui oli, siis millised ja mis ajast olid need ettekirjutused tehtud; õiendi selle kohta, kas Mihhail I.`l oli tuvastatud püsiv töövõime kaotus ja puue (invaliidsusgrupp) muudel põhjustel (näiteks üldhaigestumine, olmetrauma jne.) alates 1992.a. ning kui oli, siis milline ja mis ajast; ärakirjad M. I. suhtes tehtud arstliku ekspertiisikomisjoni otsustest alates 1992.a; millised pensionid ja mis ajast on M. I.`le määratud ja kui suured olid nimetatud pensionid (tl. 145). Sotsiaalkindlustusameti Põhja pensioniamet esitas 08.06.2012 kohtule vastused, millest nähtub, hagejale maksti ajavahemikul 19.01.1993 kuni 30.06.2000 invaliidsuspensioni; ajavahemikul 01.07.2000 kuni 07.11.2006 töövõimetuspensioni ja alates 08.11.2006 eluaegselt soodustingimustel vanaduspensioni. Kohtule esitati ka andmed hagejale määratud invaliidsuse või puude, teostatud ekspertiiside ja töövõimetuse kohta. Esitatud dokumentidest nähtub, et alates 1993 kuni 31.05.2008 oli hagejal tuvastatud invaliidsus ja/või puue ning töövõimetus seoses üldhaigestumisega (töövõimetus 80%); 21.01.2011 otsusega tuvastati töövõime kaotus 80%, põhjus üldhaigestumine ning 30% kutsehaigus; 03.01.2012 otsusega tuvastati hagejal töövõime kaotus 30%, põhjus kutsehaigus. Samuti tuvastati hagejal raske puue. (tl. 148-149, 151-173).

2-11-17923 üldhaigestumine, millest 30% on kutsehaigus. Arusaamatuks jääb, kuidas on võimalik sellise haigusloo põhjal määrata 30% kutsehaigestumist 80%-st üldhaigestumisest. Töötaja pole töötanud kostja juures alates 1993 aastast. Kuidas sai kutsehaigus vahepeal märkamatu olla ja siis 20 aasta möödumisel aktiviseeruda sellisel moel, samas kinnitab ka töötervishoiu arst T. K. haigusloo väljavõttes, et haigus ei pruugi olla üldsegi mitte põhjustatud töötingimustest;  03.01.2012 teeb Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo otsuse nr 818875, millega määrab hagejale töövõime kaotuse protsendiks 30%, põhjuseks kutsehaigus. Täiesti kadunud on 80% ulatuses eelneva otsuse alusel määratud üldhaigestumine;  03.01.2012 on ekspertarst Boriss Borissov andnud arvamuse, milles on kirjas, et hagejal esineb hüpertooniatõbi, südamepuudulikkus, stenokardia, varasem müokardiinfarkt, vibratsioonitoime, ülajäseme mononeuropaatiad ja kahepoolne kuulmisnõrkus. Koormustaluvus on langenud, liikuvus on piiratud. Seoses tervisliku seisundiga vajab kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet;  03.01.2012 teeb Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo otsuse hagejale raske puude määramise kohta ning kirjeldanud otsuses ka kõrvalabi vajadust ning määrab hagejale töövõime kaotuse protsendiks 30%, põhjuseks kutsehaigus. Täiesti kadunud on töövõime kaotus 80% ulatuses eelneva otsuse alusel määratud üldhaigestumine. On absurdne, et raske puudega kaasneb püsivat töövõimetust 30% ulatuses tulenevalt kutsehaigusest. 19 aastat on 80% ulatuses püsiva töövõimetuse aluseks olnud üldhaigestumine ja nüüd ühe aasta möödumisel eelnevast otsusest, on hageja üldhaigestumine täiesti otsuses kajastamata aga samas on hagejale diagnoositud raske puue, mille aluseks on ekspertarsti otsuse kohaselt hüpertooniatõbi, südamepuudulikkus, stenokardia jne, mis ei ole üldsegi seotud kutsehaigusega. Kostja esindaja esitas kohtule taotluse küsida eksperdi arvamust, selgitamaks välja hageja tegelik tervislik seisund, püsiva töövõimetuse alus, ulatus ning põhjused, kuna eespool kirjeldatud dokumentatsioon on väga vastuoluline. Kostja tegi ettepaneku kaasata eksperdiks EV Sotsiaalministeerium. Kostja on seisukohal, et hageja nõude rahuldamiseks puudub igasugune alus. Kostja ei ole toime pannud selliseid tegusid, mis võisid tingida hagejal töövõime kaotuse 30% ulatuses ning sellest tuleneva kahju tekkimise. Hageja tervisliku seisundi halvenemine võib olla tingitud ealistest iseärasustest ja hoolimisest oma tervisesse. Enne töövõimekaotuse protsendi määramist kutsehaiguse tõttu hageja ei töötanud tööandja juures. Tema sissetulek ei vähenenud seoses töövõimekaotuse protsendi määramisega kutsehaiguse alusel. Tööandja on kohustatud töötaja tervisekahjustuse korral hüvitama kannatanule kahju, mis seisneb saamata jäänud tulus, s.o töötasu või selle osa suuruses, mille töötaja kaotas seoses kutsehaiguse ja töövõime täieliku või osalise kaotamisega. Seega, lähtudes eeltoodust võib väita, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja töövõime kaotuse protsent tulenevalt kutsehaigusest 30% ulatuses on tuvastatud 21.01.2011, ehk siis 20 aastat peale töösuhte lõpetamist kostjaga. Arusaamatuks jääb, kuidas saab olla kostjal süüd töövõime kaotuse protsendi määramise osas tulenevalt kutsehaigusest, kui viimased 20 aastat pole olnud töösuhetki, mis annaks alust eeldada, et see on tekkinud just tööandja süü tõttu. Kostja vastutusele võtmiseks tuleb tuvastada, kas ja millises osas oli kostja tegevus vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega ja/või missuguseid seadusest tulenevaid ohutusnõudeid kostja rikkus. Ehk siis kõigepealt peab hageja tõestama kostja käitumise õigusvastasuse. Lisaks kostja õigusvastasusele ja tekkinud kahjule peab hageja aga tõendama veel põhjusliku seose eelnimetatute vahel. See, et hagejal on tekkinud kutsehaigus, ei ole põhjusliku seose aluseks. Näiteks on töötervishoiu arst Tiiu Kihva arvanud 22.09.2010 haigusloo väljavõttes, et haigestumist ei ole võimalik kindlalt tööoludega seostada. Seega, kostja arvates ei ole hageja tuvastanud kostja õigusvastast tegu, tal ei ole tekkinud kahju ja

2-11-17923 seega ei saa esineda ka põhjuslikku seost. Kostja ei pea kandma vastutust hageja ees, kui ei ole tõendatud kahju olemasolu, tööandja tegevuse õigusvastasus ning põhjuslik seos teo või tegevusetusest tekkinud kahju vahel. Kostja esitas taotluse tunnistaja, M. Nossikov`i, kes saab anda ütlusi hageja töötingimuste ja tehnika osas, millega hageja töötas ning ohutusalaste tingimuste täitmisest tööandja juures, ärakuulamiseks. (tl. 187-189). 17.09.2012 KOHTUISTUNG

Viru

Hageja esindaja L. A.`i sõnade kohaselt kinnitab hageja, et tunnistaja poolt kohtule esitatud pildid ei ole nendest masinatest, mille peal ta töötas. Masinate kirjeldus on antud sanitaararsti töö iseloomustuses. Mis puudutav Sotsiaalministeeriumi arvamust, siis sellele on esindaja vastanud, et EV Sotsiaalministeerium Pensioniameti Tallinna büroo kaudu on oma seisukoha esitanud ja otsustanud oma vastutuse piires hakata maksma hüvitist. Tunnistaja M. N. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötas omal ajal Eesti Põlevkivis peatehnoloogina ning tegeles vibratsiooniküsimustega. Tunnistaja teab vibratsiooni mõju isikutele, kes nende seadmetega töötavad. Tunnistaja on olemas ka video selle kohta. Vibreerimine tekib süsteemis puurvarraste pöörlemisel ning see ei avalda kätele mingit mõju, hageja töötas sellisel seadmel. Varem oli seade paigal, nüüd ratastel. Operaator seis maa peal ja juhtis seadet kõrvalt, ta ei puutu kokku seadmega. Ühte puurauku puuritakse 2 ööpäeva. Puurseade demonteeritakse puurkaevu juurest. Oktoobris 1991 puuriti 5 puurkaevu, 1992 jaanuaris 3 puurkaevu, veebruaris ei olnud ühtegi ja aprillis 1 puurkaev. Selles protsessis on vibratsiooni ca 5-10%, võib olla mingi maa-alune vibratsioon. Puurimisel ei saanud operaator üldse vibratsiooni, see võis olla ainult käepidemes. Käsipuurimisel tohtis puurida ainult 45

2-11-17923 minutit järjest, kuid töötajad üritasid puurida normist kiiremini, tehes seda näiteks 2 tundi. (tl.202-204).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et kõigepealt peab kohus võtma seisukoha, kas käesolevas asjas on võimalik teha vaheotsust või ei ole. Selleks peab kohus lahendama hagi aegumise kohaldamise taotluse, milleks tuleb kohtul kõigepealt kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Riigikohus 01.10.2008.a. otsuses tsiviilasjas nr.3-2-1-63-08 p.14 on asunud seisukohale, et kolleegium ei nõustu hageja väitega, et maakohus ei võinud teha vaheotsust, kuna hagi aegumise küsimuse lahendamine sõltub pooltevahelise põhivaidluse lahendamisest, kuid sisulist asja läbivaatamist, millega oleks tuvastatud pooltevaheline õigussuhe, ei toimunud. TsMS § 449 lg 3 alusel võib kohus teha vaheotsuse aegumise kohaldamata jätmise kohta. Kolleegium leiab, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul hagi aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. M. I. ja Eesti Energia Kaevandused AS vahelise õigussuhte kvalifitseerimisel lähtub kohus hagiavaldusest, selle lisadest ja kostja kirjalikest vastustest. Hagiavalduses on M. I. toetunud ENSV TsK §448, 463 ja §464 sätetele, mis näeb ette tsiviilvastutuse isikule tervisekahjustuse tekitamise eest isiku poolt, kes on kohustatud kahju kannatanud (tervisekahjustuse saanud) isiku eest maksma sotsiaalkindlustusmakseid. Käesoleval hetkel VÕS-i järgi vastab sellele deliktiõigus. Kohus asus seisukohale, et kahjuhüvitise saamiseks peab M. I. tõendama kohtule Eesti Energia Kaevandused AS-i poolt õigusvastase teo toimepanemist tema suhtes, kvalifitseerima Eesti Energia Kaevandused AS-i süü kahju tekkimises, aga samuti tõendama põhjusliku seose olemasolu Eesti Energia Kaevandused AS-i süülise ja õigusvastase käitumise ning M. I.l tekkinud tervisekahjustuse, ehk kutsehaiguse vahel. SA Põhja Eesti Regionaalhaigla haigusloost nr.10092283 tehtud väljavõtte kohaselt tekkis M. I.l kutsehaigus perioodil enne 1991.aastat. Kutsehaigus oli põhjustatud vibratsiooni toimest. Kohus luges tuvastatuks faktilise asjaolu, et hagejal tekkinud tervisekahjustusest (kutsehaigusest) sai M. I. teada 19.septembril 1991.a., kui temale väljastati Tallinnas Kutsehaiguste Kliinikust vastava tõend nr.1484 (tl.2-3). Tööraamatu väljavõttega (tl.6-16) luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et M. I. töötas Eesti Energia Kaevandused AS alates 13.06.1977.a. kuni 19.01.1993.a., millal temaga tööleping lõpetati seoses invaliidistumisega (teise invaliidsusgrupiga omistamisega) tervislikel põhjustel. Maakohus asus seisukohale, et kuna M. I.l tekkis tervisekahjustus enne 01.07. 2002.a. (enne VÕS-i kehtima hakkamist), siis tuleb hagejal kahju rahalise suuruse kindlaksmääramisel juhinduda enne VÕS-i kehtima hakkamist kehtinud ajutisest korrast. Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et hageja sai temal tekkinud tervisekahjustusest teada alates 19.septembrist 1991.a., kui temale väljastati Tallinnas Kutsehaiguste Kliinikust vastav tõend nr.1484 või hiljemalt 19.01.1993.a., millal temaga tööleping lõpetati seoses invaliidistumisega (teise invaliidsusgrupiga omistamisega) tervislikel põhjustel. Tollel ajal kehtinud ENSV TsK §81 sätete kohaselt kehtis isikute vahelistele nõuetele kolme aastane hagi aegumise tähtaeg, kui kas või üheks vaidluse pooleks oli füüsiline isik (kodanik). ENSV TsK §86 sätestas, et hagi aegumise tähtaja alguseks tuleb lugeda päeva, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Maakohus asus seisukohale, et sellest ajast arvates tuleb kohtul hakata arvutama hagi aegumise tähtaja algust, kuna just hiljemalt nendel kuupäevadel pidi M. I. teda saama oma õiguste rikkumisest Eesti Energia Kaevandused AS-i poolt, kuna tema sai siis teada oma kutsehaigusest pädevate arstide käest. M. I. vastuväited, et ta ei saanud teada oma õiguste rikkumisest tuleb jätta tähelepanuta, kui mitteasjakohased.

2-11-17923 23.juunil 1994.a. võeti vastu TsÜS, mille rakendussätete §178 lg.2 sätestas, et kui enne 01.09.1994.a. kehtinud hagi aegumistähtaeg ei ole seaduse jõustumise ajaks möödunud ja üldosa seaduses sätestatakse pikem aegumistähtaeg, siis kohaldatakse pikemat aegumistähtaega. TsÜS §113 lg.1 kehtestas 10-aastase hagi aegumise üldise tähtaja, mida maakohtu arvates tuli rakendada ka M. I. nõudele. Arvutades aegumise tähtaega alates 19.09.1991.a., siis lõpeks 10 aastane haginõude aegumise tähtaeg 19.09.2001.a.. Arvutades aegumise tähtaega alates 19.03.1993.a., siis lõpeks 10 aastane hagi aegumise tähtaeg 19.03.2003.a.. 01.07.2002.a. jõustus Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus, mille §9 lg.1, lg.2 ja lg.3 sätestavad, et Tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust. TsÜS-i peale 01.07.2002.a. kehtinud redaktsiooni §153 lg.1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Juhindudes ENSV TsK §81, §86; enne 01.07.2002.a. TsÜS redaktsiooni §113 lg.1, §178 lg.2; Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §9 lg.1 ja lg.3, aga samuti peale 01.07.2002.a. kehtinud TsÜS-i redaktsiooni §153 lg.1 asus maakohus seisukohale, et M. I. tervise kahjustamisest (kutsehaiguse tekkimisest) tulenev nõue Eesti Energia Kaevandused AS-i vastu aegus hiljemalt 19.03.2003.a., mille tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. SA Põhja Eesti Regionaalhaigla haigusloost nr.10092283 tehtud väljavõttega (tl.17-19) luges kohus tuvastatuks, et peale kusehaiguse diagnoosimist 1991.a. ei ole M. I. kuni 20.09.2010.a. töötanud vibratsiooniohtlikes tingimustes, ei ole käinud uuringutel, ega ole taotlenud ka enda töövõime kaotuse protsendi kindlaksmääramist, seoses kutsehaigusega. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti õiendiga nr.1.2-11/10436 06.06.2012.a. (tl.151153) luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et kuni 31.05.2008.a. oli M. I. 80% ulatuses töövõimetu seoses üldhaigestumisega. Kuna pooled ei ole tõendanud kohtule, et M. I. oleks alates 1991.a. kuni hagiavalduse esitamiseni esitanud varem tervise kahjustamisest tulenevaid nõudeid Eesti Energia Kaevandused AS-i vastu, siis luges kohus tuvastatuks asjaolu, et hagi aegumine ei ole M. I. suhtes ei peatunud ega ka katkenud. Kohus asus seisukohale, et Eesti Energia Kaevandused AS-i taotlus hagi aegumise kohaldamiseks tuleb rahuldada. Hagi on aegunud, hagi aegumine ei ole ei katkenud ega ka peatunud, mille tõttu tuleb M. I. hagi Eesti Energia Kaevandused AS-i vastu jätta rahuldamata. Küsimusele, kas kohus on antud asjaoludel pädev vaheotsust tegema sai kohus vastuse riigikohtu lahendist. Riigikohus 23.09.2008.a. otsuses tsiviilasjas nr.3-2-1-73-08 p.12 asus seisukohale, et esmalt märgib kolleegium, et aegumise vastuväite esitamise korral võib kohus

2-11-17923 asja kiirema lahendamise huvides teha aegumise kohta TsMS § 449 lg 3 esimese lause järgi vaheotsuse. TsMS § 449 lg 3 teise ja kolmanda lause järgi teeb kohus aegumise kohaldamata jätmisel vaheotsuse ja jätkab menetlust ning aegumise kohaldamisel lõppotsuse ega menetle asja edasi. Praeguses asjas tegi maakohus vaheotsuse, millega jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kolleegiumi arvates tulnuks TsMS § 449 lg 3 kolmanda lause kohaselt teha aegumise kohaldamisel lõppotsus, s.o otsus vormistada ka lõppotsusena. Vaheotsuse teeb kohus üksnes juhul, kui ta aegumist ei kohalda ning jätkab asja menetlemist. Eeltoodud asjaoludel pidas kohus vajalikuks jätta Eesti Energia Kaevandused AS ja M. I. taotlused vaheotsuse tegemiseks rahuldamata ning teha asjas põhiotsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus pidas vajalikuks rahuldada Eesti Energia Kaevandused AS-i taotluse hagi aegumise kohaldamiseks käesolevas tsiviilasjas ja kohaldada M. I. poolt Eesti Energia Kaevandused AS-i vastu esitatud hagi nõuetele hagi aegumist. Kohus otsustas jätta M. I. hagi Eesti Energia Kaevandused AS-i vastu kõikide nõuete osas rahuldamata, seoses hagi aegumisega hiljemalt 19.03.2003.a..

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS §162 lg.1 ja lg.2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuna kohus jättis M. I. hagi rahuldamata, siis pidas kohus vajalikuks M. I. menetluskulud jätta M. I. kanda ja Eesti Energia Kaevandused AS-i menetluskulud panna M. I. kanda. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.