17. oktoober 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-22678
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi MP OÜ ja RM vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
15 977,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri E (XXX) Kostja I MP OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja II RM(isikukood XX, elukoht XXX) Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Pilv ja advokaat Häli Jürimäe (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn, e-post [email protected])
Kohtustungi toimumise aeg
28.08.2012
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Kadri E Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Pilv ja advokaat Häli Jürimäe
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista MP OÜ-lt ja RM(M ) solidaarselt võlgnevus summas 15 977,91 (viisteist tuhat üheksasada seitsekümmend seitse eurot ja 91 senti) eurot Swedbank AS kasuks.
3.Välja mõista MP OÜ-lt viivis protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 13 232,37 eurot) alates hagi esitamisest, s.o 17.05.2011, kuni põhinõude täitmiseni Swedbank AS kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista MP OÜ-lt ja RM(M ) solidaarselt menetluskulud täies ulatuses Swedbank AS kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-11-22678 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Hageja ja kostja I sõlmisid 19.01.2007 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale I laenu 2 400 000 krooni ehk 153 387,96 eurot tähtajaga 19.01.2008, intressiga 8% aastas (tl 8-13).
2.Hageja ja kostja II sõlmisid 19.01.2007 käenduslepingu nr XXX, mille alusel kostja II võttis endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga, so kostjaga I lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine maksimumsummas 2 592 000 krooni ehk 165 658,99 eurot (tl 23-24), millist maksimumsummat on muudetud lisadega 1-5, lõplik maksimumsumma 250 000 ehk 15 977,91 eurot (tl 25-29).
3.Hageja ja kostja I sõlmisid 21.11.2007 laenulepingu nr XXX lisa nr 1, millega pooled leppisid kokku muuta lepingut ja kehtestada punktid 2.15 ja 2.16 uues sõnastuses. Märgiti, et laenulepingut tagavad hüpoteek A kinnistule asukohaga XXX, hüpoteek L kinnistule asukohaga XXX, hüpoteek T kinnistule asukohaga XXX, hüpoteek H kinnistule asukohaga XXX, hüpoteek T kinnistule asukohaga XXX, hüpoteek L kinnistule asukohaga XXX, hüpoteek T kinnistule asukohaga XXX ja kostja II käendus (tl 14-15).
4.Hageja ja kostja I sõlmisid 12.12.2007 laenulepingu nr XXX lisa nr 2, millega pooled leppisid kokku muuta lepingut ja kehtestada punktid 2.15 ja 2.16 uues sõnastuses. Märgiti, et laenulepingut tagavad hüpoteek L kinnistule asukohaga XXX, hüpoteek T kinnistule asukohaga XXX, hüpoteek L kinnistule asukohaga XXX, hüpoteek T kinnistule asukohaga XXX ja kostja II käendus (tl 1617).
5.Hageja ja kostja I sõlmisid 16.01.2008 laenulepingu nr XXX lisa nr 3, millega pooled leppisid kokku muuta lepingut ja kehtestada punktid 2.1, 2.5, 2.6, 2.7, 2.8 uues sõnastuses. Pooled leppisid kokku laenulimiidis 800 000 krooni ja tagastamise lõpptähtpäevas 19.07.2008, laenusumma tagasimakse alguskuupäevas 19.07.2008, laenusumma tagasimakse tähtpäevas 19.07.2008 ja intressimääras 12% aastas (tl 18-19).
6.Hageja ja kostja I sõlmisid 04.02.2008 laenulepingu nr XXX lisa nr 4, millega pooled leppisid kokku muuta lepingut ja kehtestada punktid 2.15 ja 2.16 uues sõnastuses. Märgiti, et laenulepingut tagavad hüpoteek L kinnistule asukohaga XXX, hüpoteek T kinnistule asukohaga XXX, hüpoteek L kinnistule asukohaga XXX ja kostja II käendus (tl 20).
7.Hageja ja kostja I sõlmisid 09.06.2008 laenulepingu nr XXX lisa nr 5, millega pooled leppisid kokku muuta lepingut ja kehtestada punktid 2.5, 2.6, 2.7, 2.15 ja 2.16 uues sõnastuses. Pooled leppisid kokku tagastamise lõpptähtpäevas 19.10.2008, laenusumma tagasimakse alguskuupäevas 19.10.2008, laenusumma tagasimakse tähtpäevas 19.10.2008. Märgiti, et laenulepingut tagavad kostja II käendus ja hüpoteek L kinnistule asukohaga XXX ja hüpoteek L kinnistule asukohaga XXX (tl 21-22, 118-122).
8.Kostja I lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seati 19.01.2007 laenulepingu kohaselt Tartu notar Edgar Grünberg poolt 22.01.2007 tõestatud lepingu alusel hüpoteek, UV kuuluvale kinnistule asukohaga A , XXX, esimesele järjekohale summas 1 570 000 krooni ehk 100 341,29 eurot, millist hiljem muudeti (tl 39-114).
2-11-22678 Hageja nõue ja põhjendused
9.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 15 977,91 eurot, viivise protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 15 977,91 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1, 4, 6, § 113 lg 1, § 367. 28.08.2012 toimunud kohtuistungil märkis hageja, et võlgnevus moodustab põhiosa 13 232,37 eurot, intress 162,52 eurot ja viivis 2583,02 eurot (tl 260), kokku 15 977,91 eurot.
10.Kostja I kohustus laenu tagastama lepingus toodud tingimustel. Laenusumma pidi kostja tagastama ühekordse maksena tagastamise lõpptähtpäeval, millist kohustust kostja I ei täitnud. Hageja edastas kostjale I 07.01.2009 ja 23.04.2009 teate võlgnevuse osas ning juhtis kostja I tähelepanu, et lepingu tähtaeg saabus 19.10.2008 (tl 115, 123). Hageja märkis, et võlgnevuse mittetasumisel asub hageja võlgnevust sisse nõudma täitemenetluse ja kohtumenetluse kaudu. Kostjal I on hagejale tasumata laenujääk summas 15 977,91 eurot. Tasumata on intressid perioodi 19.01.2008-19.10.2008 eest kokku summas 162,52 eurot. Hageja on arvestanud viivist perioodi 10.06.2009-18.03.2011 eest 20 687,48 eurot. Kokku on võlgnevus 36 827,91 eurot (tl 34-36), millest hageja palub välja mõista üksnes põhiosa 15 977,91 eurot. Võlgnevust ei ole tasunud ka kostja II vaatamata kostjale II 07.01.2009 ja 23.04.2009 edastatud teadetele (tl 116, 124) tasuda võlgnevus hiljemalt 14 päeva jooksul.
11.Kuressaare tööpiirkonna kohtutäitur Enno Kermik algatas hageja avalduse ja notariaalselt tõestatud lepingu alusel laenusaaja suhtes täitemenetluse (tl 37-38). Kuna vara omaniku UV ei saanud ühendust, siis ei ole olnud võimalik täitemenetluse käigus tagatisi koheselt realiseerida. 07.01.2009 ja 23.04.2009 edastas hageja UV teate kostjate võlgnevuse osas ning hageja õigusest pöörduda võlgnevuse väljanõudmiseks ja tagatise sundrealiseerimiseks kohtutäituri poole (tl 117, 125).
12.Tulenevalt kostjate vastusest märgib hageja, et põhjendamatu on kostjate süüdistus, et hageja on ebamõistlikult kaua viivitanud kostja I võlgnevuse tasumise ettepaneku ja taotluse lahendamisel. Kostjatele oli teada, et võlgnevus tuleb tagastada ühekordse maksena 19.10.2008. Tagastamise lõpptähtpäeva saabumine ei olnud kostjatele üllatus vaid lepingu kohaselt tuli lepinguga võetud laen tagastada nimetatud kuupäevaks. Paraku aga teatas kostja II, et kostjad kohustust täitma ei hakka kuna kostja I ja UV vahel oli sõlmitud laenuleping, millest tulenevalt pidi UV tagastama kostjale I laenu. Antud juhul ei vabasta asjaolu, et keegi kolmas on laenusaajale võlgu, laenusaajat oma kohustuste täitmisest tema võlausaldaja ees. Hageja on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud parimal moel, andes laenulepingu lisaga 5 tagastamise lõpptähtpäevaks täiendava aja esialgse lepingus fikseeritud 19.01.2008 asemel. Hageja ei ole rikkunud VÕS § 23 lg 1 sätestatud koostöökohustust, vastupidiselt on koostöökohustust rikkunud kostjad, kes ei ole tagastanud 2008 oktoobri kuuks laenulepingust tulenevat kohustust. Hageja ei ole olnud viivituses, ning on suhelnud kostjatega. Hageja ei ole teenuseid pakkuv ettevõte, vaid finantsasutus, kes kasutab võlausaldajana laenulepingutest tulenevate nõuete rahuldamiseks seadusega võlausaldajale võimaldatud meetmeid. Hageja leiab, et täitemenetluse lõpuleviimise viibimine ei vabasta kostjat II ehk käendajat oma lepinguga võetud kohustuse täitmisest. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku ehk kostja I kohustuse täitmise eest. Täitemenetlus käendaja nõude osas väga suurt rolli ei mängi, sest vara on 27.05.2009 hinnatud hageja hindaja poolt summale 8700 eurot, kuid kostja I laenulepingu nr XXX kogu nõue on täna summas 41 837,64 eurot. Seega kui pank saab vara eest vara võõrandamise korral 8700 eurot, siis see ei kata kogu laenukohustusest tulenevat võlgnevust 41 837,64 eurot.
13.Vastavalt väljaande Ametlikud Teadaanded kohaselt toimus L kinnistu enampakkumine 29.11.2011 alghinnaga 8700 eurot (tl 198-201). Lisaks kostja I laenule tagas L kinnistu ka UV eralaenu, mistõttu ei jaguks sellest kogu kohustuse täitmiseks, kuna kostja I laenu põhiosa on juba 15 977,91 eurot. Vastavalt kohtutäituri 25.05.2012 teatele müüdi L kinnistu asukohaga XXX
2-11-22678 hinnaga 2800 eurot, mis läks UV eralaenu katteks. Lehetee kinnistu asukohaga XXX on tegemist teekinnistuga, mistõttu ühest turuväärtust ei ole võimalik määrata ning ostjateks oleks eelkõige naaberkinnistute omanikud, kinnistu müüdi hinnaga 500 eurot (tl 260). Kostjate vastuväited
14.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Hageja väljastas kostjale I laenu sihtotstarbega soetada A kinnistu. Hagejale teadaolevalt kasutas ja käsutas laenatud summat tegelikkuses UV, kes soovis nimetatud kinnistu soetada ja seda arendada. Viidatud kinnistu soetati ja selle omandiõigus läks UV, kes pidi asuma koheselt kinnistut arendama. Kostja I selgitab, et kostja I ja UV vahel oli sõlmitud leping laenusumma kasutamiseks ning selle järgselt kohustus viimane laenu tagastama hiljemalt 18.06.2008. UV arendusprojekt ebaõnnestus, mille tagajärjel UV laenu kostjale I ei tagastanud. Pärast kohustuste täitmise tähtaega selgus, et UV puuduvad vahendid laenujäägi tagastamiseks. Eeltoodust oli teadlik ka hageja, kuivõrd 19.10.2008 teavitas kostja I hagejat tekkinud olukorrast ja tegi ettepaneku võõrandada laenu eest soetatud kinnisasja jagamisel tekkinud kaks kinnisasja, mis olid ühtlasi laenulepingu tagatisteks. Nimetatud kinnisasjade müümise tulemusena laekunud summade eest oleks tagastamata jäänud laenuosa 15 977,91 eurot makstud tagasi täies ulatuses. Hageja venitas täitmisavalduse esitamisega ning ei soovinud seeläbi teha kostjaga I koostööd viimase poolt laenusumma tagastamiseks. 01.12.2008 saatis hageja kostjale I e-kirja teel teavituse (tl 137) võlgnevuse tasumise kohustuse täitmiseks. 10.12.2008 saatis kostja I hagejale kirja (tl 138), milles selgitas uuesti võlgnevuse tekkimise põhjuseid tegi ettepaneku selle tasumiseks tagatiste müügist laekuvate summade arvelt. Kostja I juhtis tähelepanu sellele, et laenu tagatisteks olevate kinnistute realiseerimisega tuleks alustada koheselt vältimaks viiviste ja intresside suurenemist. 30.04.2009 saatis kostja I hagejale pretensiooni (tl 139144), milles tehti korduv ettepanek tagatisteks olevate kinnistute müümiseks ning paluti hageja põhjendusi selle kohta, miks on hageja jätnud tähelepanuta ja eiranud kostja I ettepanekuid võlgnevuse tasumiseks. Samuti avaldas kostja I kahtlust, et hageja ei ole seadusjärgset koostöökohustust kostjaga I täitnud ning asunud tegema koostööd UV. Hageja vastas kostja I pretensioonile 13.05.2009 kirjaga (tl 142), et hageja on teinud UV ettepaneku tasuda hagejale võlgnetav summa. Kuivõrd UV toimunud läbirääkimiste tulemusena UV võlgnevust ei tasunud, andis hageja kostjale I teada, et nad esitavad avalduse täitemenetluse algatamiseks. 27.05.2009 esitas hageja Kuressaare kohtutäiturile Enno Kermikule täitmisavalduse, milles palus rahuldada hageja hüpoteekidega tagatud nõue L ja L kinnistute sundenampakkumisest saadavate vahendite arvel.
16.Kostjad on seisukohal, et täitemenetluse käigus sundenampakkumise tulemusena pidi laekuma piisavalt rahalisi vahendeid, et hageja nõue täies ulatuses rahuldada. UV ja hageja vahel 19.09.2007 sõlmitud kinnistu jagamise avalduse ja hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu punktist
3.2.nähtuvalt iga A kinnistu jagamisel tekkiva kinnistu väärtuseks 1 180 000 krooni. Seega L ja L kinnistu koguväärtuseks oli lepingu sõlmimise hetkel 2 360 000 krooni (150 831,5 eurot). Hageja poolt L ja L kinnistutele seatud hüpoteek oli esimesel järjekohal. Hageja väited, et UV hoidus algatatud täitemenetlusest eemale, on väärad. Hagejale teadaolevalt ei toimunud täitemenetluses vara sundmüük seetõttu, et kohtutäitur Enno Kermik jättis temale 27.05.2009 esitatud täitmisavalduse alusel täitemenetluse läbi viimata. Ametlike Teadaannete andmetel viidi läbi UV suhtes muid täitemenetlusi, kus kohtutäituritel õnnestus UV kontakti saada (tl 143-159). Hageja ise pidas läbirääkimisi UV, mis näitab, et UV oli võimalik kontakteeruda. TMS § 24 lg 5 kohaselt on kohtutäituril õigus täitmisteade kätte toimetada avalikult, kui võlgnik väldib täitmisteate vastuvõtmist. Seega väide, et täitemenetluse läbiviimist takistas UV, ei ole asjakohane. Kostjad jäävad oma seisukoha juurde, et kuigi neil puuduvad rahalised vahendid hageja nõude rahuldamiseks, on võimalik võlgnevus põhivõla osas täielikult tasuda täitemenetluses. Kuna kostjad on korduvalt hagejat võlgnevuse tasumise viisist teavitanud, siis kostjate hinnangul hageja hagiavaldus põhjendamatu ja pahatahtlik.
17.Kostjate hinnangul on hageja viivitanud ebamõistlikult kaua kostja I võlgnevuse tasumise ettepaneku ja taotluse lahendamisel. Võlgnevus muutus täies ulatuses sissenõutavaks 20.10.2008.
2-11-22678 19.10.2008 kontakteerus kostja I esindaja hagejaga ja tegi koheselt ettepaneku võõrandada laenatud summa eest soetatud ja tagatiseks olevad kinnistud, kuivõrd kostjatel puudusid rahalised vahendid võlgnevuse tasumiseks. Kostja I pöördus korduvalt nii suuliselt kui ka kirjalikult hageja poole võlgnevuse likvideerimiseks 19.10.2008 ettepanekus esitatud viisil, kuid alles 8 kuud pärast esimest ettepanekut esitas hageja täitmisavalduse. Hageja ei andnud kostjale I mõistliku aja jooksul vastuseid, viivitas kostja I ettepanekutele vastamisega ning omapoolse täitmisavalduse esitamisega, mistõttu tekkis hageja sellise käitumise tulemusena kostjal I pikaaegne viivitus võlgnevuse tasumisel. Koostöökohustuse täitmiseks ei saa lugeda olukorda, kus võlausaldaja ei tee võlgnikuga koostööd võlgnevuse likvideerimiseks, kus ta asub võlgniku ettepanekuid võlgnevuse tasumiseks ignoreerima, samas kui võlgnik on esitanud korduvalt mõistliku lahendusettepaneku ja soovinud tekkinud probleemi kiiresti lahendada. Ühtlasi tuleb koostöökohustuse rikkumisena käsitleda olukorda, kus võlausaldaja ei tegutse omaltpoolt piisavalt kiirelt võlgnevuse tasumiseks leitud mõistliku lahendusvariandi rakendamisel. Hagejapoolse koostöökohustuse rikkumise tulemusena ei ole tänaseks võlgnevus tasutud.
18.Kostjad leiavad, et hagejal puudub õigus viivise tasumist nõuda. VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. VÕS § 119 lg 1 sätestab, et võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Võlausaldajast tulenevaks asjaoluks on võlgniku kohustuse täitmiseks võlausaldaja poolse vajaliku kohustuse viivitamine põhjendamatult. Hageja jättis mõistliku aja jooksul esitamata täitmisavalduse, mille tulemusena ei saanud toimuda täitemenetluse käigus laenulepingu tagatiseks olevate kinnistute müük ning võlausaldaja nõude rahuldamine. Hageja ei saa vastuvõtmise viivituse ajal toimunud rikkumise korral kasutada kostjate suhtes õiguskaitsevahendeid, s.o. nõuda viivist, kuivõrd rikkumine oli põhjustatud vastuvõtuviivitusest.
19.Tulenevalt hageja seisukohtadest märgivad kostjad, et hageja poolt on esitatud arusaamatu sisuga väljavõte arvutist, mille põhjal ei ole võimalik kuidagi jõuda järeldusele, et L ja L kinnistute väärtus on väiksem kui laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus. Väljavõttest nähtuvalt on selles sisalduvat tabelit võimalik hagejal igal hetkel muuta vastavalt enda soovile. Samuti väärib tähelepanu fakt, et hageja hinnang vara väärtusele on väidetavalt antud 27.05.2009, s.o. täitmisavalduse esitamise hetkel ja ligikaudu 2,5 aastat tagasi. Kostjate hinnangul ei ole hageja poolt esitatud väljavõte tõend TsMS § 229 lg 2 ja § 272 lg 1 mõistes, kuivõrd see ei sisalda andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta. Hageja väite, et L ja L kinnistute müügist laekuvate summade arvelt ei ole võimalik tasuda laenulepingu nr XXX järgset võlgnevust, lükkab ümber järgnev: 19.09.2007 sõlmitud kinnistu jagamise avalduse ja hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu punktist
3.2.nähtuvalt oli iga A kinnistu jagamisel tekkiva kinnistu, s.h. L ja L kinnistute, väärtuseks 1 180 000 krooni. 31.01.2008 sõlmiti UV ja AS Swedbank ning Balti Liising Grupp OÜ vahel ühishüpoteegi vähendamise ja kinnistute ühishüpoteegiga koormamise leping, kokkulepe järjekohtade suhtes ja asjaõigusleping. Vastava lepingu p 5.3. alusel muudeti kinnistusraamatu kannet L ja L kinnistutele hageja kasuks seatud hüpoteekide summade kohta. Selle muudatuse tulemusena jäi laenulepingu nr XXX järgsete kohustuste täitmise tagamiseks hüpoteek summas 650 000 krooni hageja kasuks L kinnistule ja hüpoteek summas 650 000 krooni hageja kasuks L kinnistule. Enne kohustuse täitmise tagamiseks kinnisasjale hüpoteegi seadmist kontrollivad pangad kinnistute väärtust ja veenduvad, et hüpoteek ei seata summas, mis märkimisväärselt ületab kinnistu väärtust. L kinnistu (asukohaga Kõrkvere küla, Pöide vald, Saaremaa) müügikuulutuse kohaselt on kinnistu hind 36 749,20 eurot (tl 191). Seega üksnes L kinnistu müügist laekuvate summade arvelt on võimalik laenulepingu nr XXX järgsed kohustused täita. Hageja poolt L ja L kinnistutele seatud hüpoteek on esimesel järjekohal, mis tähendab hageja nõude rahuldamist esmajärjekorras. Kostjad peavad vajalikuks märkida, et hagejal on võimalik pidevalt saada teavet täitemenetluse käigu kohta ja
2-11-22678 vajaduse korral ka esitada kohtutäituri taandamise taotlus (kui kohtutäitur ei ole võimeline oma ametikohustusi täitma), mida senini tehtud ei ole. Kohtuotsuse põhjendus
20.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
21.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
22.Kohus on tuvastanud ja poolte vahel puudub vaidlus, et: a) hageja ja kostja I sõlmisid 19.01.2007 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale I laenu 2 400 000 krooni ehk 153 387,96 eurot tähtajaga 19.01.2008, intressiga 8% aastas (tl 8-13); b) hageja ja kostja I sõlmisid laenulepingu nr XXX muutmiseks lisad 1-5 (tl 14-22), millistes lõplikult lepiti kokku, et laenu lõpptähtaeg on 19.10.2008 ning, et laenulepingut tagavad kostja II käendus ja hüpoteek L kinnistule asukohaga XXX ja hüpoteek L kinnistule asukohaga XXX; c) hageja ja kostja II sõlmisid 19.01.2007 käenduslepingu nr XXX, mille alusel kostja II võttis endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga, so kostjaga I lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine maksimumsummas 2 592 000 krooni ehk 165 658,99 eurot (tl 23-24), millist maksimumsummat on muudetud lisadega 1-5, lõplik maksimumsumma 250 000 ehk 15 977,91 eurot (tl 25-29); d) kostja I lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seati 19.01.2007 laenulepingu kohaselt Tartu notar Edgar Grünberg poolt 22.01.2007 tõestatud lepingu alusel hüpoteek, UV kuuluvale kinnistule asukohaga A , XXX, esimesele järjekohale summas 1 570 000 krooni ehk 100 341,29 eurot (tl 4351), millist hiljem muudeti 19.09.2007 notariaalse kinnistu jagamise avalduse ja hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepinguga (tl 52-62), 23.11.2007 notariaalse ühishüpoteekide osalise kustutamise avalduse, kinnistu müügilepingu, järjekohtade muutmise kokkuleppe, ühishüpoteegi koormamise lepingu ja asjaõiguslepingutega (tl 63-76), 12.12.2007 notariaalse kinnistute ühishüpoteekide alt vabastamise avalduse, kinnistute ühishüpoteekidega koormamise lepingu, kokkuleppega järjekohtade suhtes ja asjaõiguslepinguga (tl 79-89), 31.01.2008 notariaalse ühishüpoteegi kustutamise avalduse, ühishüpoteegi vähendamise lepingu, kinnistute ühishüpoteekide alt vabastamise avalduse, kinnistute ühishüpoteegiga koormamise lepingu, kokkuleppe järjekohtade suhtes ja asjaõiguslepinguga (tl 90-99) ning 10.06.2008 ühishüpoteegi osalise kustutamise avalduse, hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingu, hüpoteegikande muutmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingutega (tl 100-114). e) kostja I laenu 19.10.2008 ei tagastanud. f) 27.05.2009 esitas hageja Kuressaare kohtutäitur Enno Kermikule täitmisavalduse, milles palus pöörata täitmisele laenulepingust nr XXX tulenev nõue ja rahuldada hüpoteekidega tagatud hageja nõue UVkuuluva Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga L , XXX ning registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga L , XXX sundenampakkumisest saadavate vahendite arvel (tl 37-38).
23.Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal on kostjate vastu laenulepingust nr XXX tulenev nõue summas 15 977,79 eurot.
24.Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle
2-11-22678 täitmist. VÕS § 397 lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
25.Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus. Vastavalt laenulepingule andis hageja kostjale laenu 2 400 000 krooni ehk 153 387,96 eurot, intressiga 8% aastas, millise kostja I kohustus tagastama vastavalt laenulepingule ja selle lisale nr 5 ühekordse maksena 19.10.2008 (tl 8-13, 21-22). Kostjal I on hageja ees võlgnevus põhiosa 15 977,91 eurot, intressid perioodi 19.01.2008-19.10.2008 eest 162,52 eurot, viivis perioodi 10.06.2009-18.03.2011 eest 20 687,48 eurot, kokku võlgnevus 36 827,91 eurot (tl 34-36), millest hageja palub välja mõista 28.08.2012 toimunud kohtuistungi kohaselt põhiosa 13 232,37 eurot, intress 162,52 eurot ja viivis 2583,02 eurot (tl 260), kokku 15 977,91 eurot. Kostja I on seisukohal, et võlgnevus on tekkinud seoses hageja viivitusega tagatiseks olnud kinnistute müümisel ja täitmisavalduse esitamisel. Laenu tagatiseks oli seatud UV kuulunud kinnistule asukohaga L , XXX seatud hüpoteek summas 650 000 krooni ning kinnistule asukohaga L , XXX seatud hüpoteek summas 650 000 krooni, seega oleks kinnistute müügist saadud raha pidanud katma kogu võlgnevuse. Hüpoteegid oli seatud esimesele järjekohale. Kostja I teavitas hagejat korduvalt nii suuliselt, kui kirjalikult (tl 137-142), et kostjal I puuduvad vahendid võlgnevuse tasumiseks ning palus algatada täitemenetluse, millise avalduse hageja esitas alles kaheksa kuud hiljem ehk 27.05.2009. Kostja I märgib ka, et hageja väljastas kostjale I laenu sihtotstarbega soetada A kinnistu. Laenatud summat kasutas ja käsutas tegelikkuses UV. A kinnistu soetati ja selle omandiõigus läks UV, kes pidi asuma koheselt kinnistut arendama. Kostja I ja UV vahel oli sõlmitud leping laenusumma kasutamiseks ning selle järgselt kohustus viimane laenu tagastama hiljemalt 18.06.2008. UV arendusprojekt ebaõnnestus, mille tagajärjel UV laenu kostjale I ei tagastanud. Kohus märgib, et asjaolu, et kostjal I oli sõlmitud laenuleping kolmanda isikuga ja kostja I andis hagejalt saadud laenu kasutada kolmandale isikule, ei vabasta kostjat I oma laenulepinguga võetud kohustuste täitmisest. Punktis 22 a ja b nimetatud lepingute poolteks on hageja ja kostja I. Hageja on selgitanud kostjale I, et tagatiseks olnud kinnistud kuulusid kolmandale isikule, mistõttu tuli hagejal teavitada kolmandat isikut võlgnevusest ja asjaolust, et hageja algatab täitemenetluse, juhuks, kui kolmas isik ei tasu kostja I võlgnevust (tl 142). Hageja on teavitanud UV võlgnevusest 07.01.2009 ja 23.04.2009 (tl 117, 125). Seega on põhjendamatud kostja I väited, et hageja on viivitanud laenulepingu tagatiseks olnud kinnistute realiseerimisega. Hageja on täitnud enda kohustust teavitada kolmandat isikut võlgnevusest ja andnud võimaluse tasuda võlgnevus, et vältida sundmüüki. Kostja I risk on olnud anda kolmandale isikule laenu. Asjaolu, et laen muutus sissenõutavaks 20.10.2008, ei tähenda, et hagejal ei olnud kohustust kolmandat isikut ehk UV teavitada ning et tekkis kohustus koheselt esitada avaldus täitemenetlus algatamiseks. Seadustega ei ole reguleeritud millise tähtaja jooksul peab pöörduma laenuandja täituri poole täitemenetluseavalduse esitamiseks, et realiseerida hüpoteek, mis on seatud kolmanda isiku varale. Samuti on hageja vastanud hageja kirjadele ja pretensioonidele. Kohtumenetluse ajal on kinnistu L , asukohaga XXX, müüdud täitemenetluses 2800 euro eest, milline summa läks UV eralaenu katteks (tl 235-236) ning kinnistu L , XXX müüdi 500 euro eest. Seega ei ole tagatiseks olnud kinnistute sundmüük katnud kostja I võlgnevust. Kostja ei ole tõendanud, et on võlgnevuse tasunud, samuti ei ole pooled sõlminud kompromissi, kuigi kohus on alates 03.05.2012 andnud pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tõendatud laenulepingust tulenev kohustus ei ole kostja I poolt täidetud, mistõttu kuulub kostjalt I väljamõistmisele laenu põhiosa 13 232,37 eurot, intress 162,52 eurot ja viivis 2583,02 eurot (tl 260), kokku 15 977,91 eurot.
26.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
2-11-22678 Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja ja kostja II sõlmisid 19.01.2007 käenduslepingu nr XXX, mille alusel kostja II võttis endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga, so kostjaga I lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine maksimumsummas 2 592 000 krooni ehk 165 658,99 eurot (tl 23-24), millist maksimumsummat on muudetud lisadega 1-5, lõplik maksimumsumma 250 000 ehk 15 977,91 eurot (tl 25-29). Kostja II ei ole tõendanud, et lepingust tulenevad kohustused on täidetud, seega võlgnevuse tasunud, mistõttu vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I võlgnevuse eest summas 15 997,91 eurot.
27.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt viivise protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 15 977,91 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kostja I osas on viivisenõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja I on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega. Kostjale I oli teada, et laen tuleb tagastada 19.10.2008, asjaolu, et kostja I teavitas hagejat laenu tagasimaksmise võimatusest, ei tähenda, et kostja I ei ole olnud viivituses võlgnevuse tasumisega. Lisaks ei tea kostja I, kui kaua oleks võtnud aega kinnistute müük täitemenetluses. Kohus leiab, et kuna kostja II vastutuse maksimumsumma on 15 997,91 eurot, siis ei saa kostjalt II välja mõista viivist, kuna see ületaks kostja II vastutuse maksimumi. Kohus on aga seisukohal, et kuna hageja on 28.08.2012 toimunud kohtuistungil märkinud, et põhiosa võlgnevus on 13 232,37 eurot, siis kuulub kostjalt I välja mõistmisele viivis protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 13 232,37 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulud
28.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.