2-12-2859/8 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, menetluse käik 19.01.2009. a kell 19.45 toimus Tallinnas Vabaduse pst Hiiu ristmikul liiklusõnnetus, milles said kannatada * kuuluv sõiduauto * registreerimisnumbriga * ja * kuuluv sõiduauto * registreerimisnumbriga *. Kahju tekitati kostjale kuuluva ja kostja Siim Passer’i poolt juhitud sõiduautoga *, registreerimisnumbriga *. Väärteoasjas nr * tehtud 18.02.2009. a otsuse kohaselt juhtis kostja mootorsõidukit alkoholijoobes ja põhjustas liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja, kui autojuhi, tsiviilvastutus kindlustatud hageja juures, mida tõendab liikluskindlustusepoliis. Hageja hüvitas sõiduki * (*) taastusremondi maksumuse summas 25 118 krooni remondi teostanud Heimarus OÜ-le. Lisaks on hageja kandnud käsitluskulusid summas 800 krooni. Hageja hüvitas sõiduki * (*) liiklusõnnetuseeelse turuväärtuse (sõiduki taastamine ei olnud majanduslikult otstarbekas) 60 000 krooni *. Lisaks on hageja kandnud käsitluskulusid summas 800 krooni. Hageja võttis sõiduki omanikult sõiduki jäänuki üle ja realiseeris selle 16 949 krooni eest millele lisandus riigile ülekantav käibemaks. Kokku nõuab hageja kostjalt 4356,79 eurot (60000 - 16949 + 25118 = 68 169 krooni), millele lisandub 102,26 eurot kahjukäsitluskulusid. Kostjale on saadetud pretensioonid, kuid kostja on jätnud oma kohustused täitmata. 18.01.2012 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu 4459,05 euro nõudes. 23.01.2012 esitas hageja kohtule hagiavalduse lisad. 05.03.2012. a võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. 20.09.2012 on kostja menetlusdokumendid isiklikult allkija vastu kätte saanud. Kostja hagiavaldusele vastuväidet esitanud ei ole.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 18.01.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist ja menetluskulude kindlaksmääramist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-5/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja regressi korras liiklusõnnetuses kannatanule väljamakstud kulude ja liiklusõnnetuse kahjukäsitluskulude hüvitamist summas 4459,05 eurot. Hageja on kohtule nõude tõendamiseks esitanud: OÜ Heimarus 20.02.2009. a arve nr * /tlk 15/; Heimarus OÜ 21.01.2009. a eelkalkulatsioon nr * /tlk 16/; Eesti Liikluskindlustuse fondi ankeedid /tlk 18-27/; AS If Eesti Kindlustuse juhtumi liikluskahjuks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsus */01 /tlk 28-29/; AS If Eesti Kindlustuse kahjuteade /tlk 30/; AS If Eesti Kindlustus kahjuteade /tlk 31-32/; liikluskahju nr * /tlk 33/; Liikluskahju Nr * /tlk 34/; otsuse väärteoasjas nr * /tlk 35/; AS If Kindlustus liikluskindlustuse tavalepingu poliisi nr * /tlk 36/; Poliis nr * /tlk 37/; If P ja C Insurance AS pretsensioonid /tlk 38-43/; Sõiduki maksumuse hinnangu nr * /tlk 44/; teate väärteomenetluse alustamisest /tlk 45-46/; koopia * juhiloast ning * tehnilisest passist /tlk 47/; koopia * juhiloast ning * tehnilisest passist /tlk 48/; arve nr * maksekorraldus nr * /tlk 50/; arve nr * maksekorraldus nr * ning arve nr * maksekorraldus nr * /tlk 52/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil

(kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Siim Passer’ilt hageja IF PC Insurance AS kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 4459,05 eurot, millest 4356,79 eurot moodustab hageja poolt välja makstud kindlustushüvitis ja 102,26 eurot on kahjukäsitluskulud. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 543,24 eurot ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Käesoleva tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 543,24 eurot /tlk 49/, kohus on nimetatud riigilõivu tasumist kontrollinud 23.01.2012 /tlk 53/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 543,24 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.