2-11-50169/25 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.12.2011 esitas AS Era Liisingu Inkassoteenused maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtusse K Bilt võla ja viivise väljamõistmiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 28.12.2011 esitas AS Era Liisingu Inkassoteenused Harju Maakohtusse hagi. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 188,85 eurot ning menetluskulud. Hageja juhindus VÕS § 8, § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, § 108, § 113, § 158 lg 1, § 164 lg 1 ja 2, § 397 lg 1. SMS Laen AS ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 08.09.2008 lepingu nr 180343 kiirlaenu saamiseks. 08.09.2008 esitas kostja laenutaotluse 191,73 euro saamiseks 30-ks päevaks intressiga 44,74 eurot laenu perioodiks. SMS Laen AS rahuldas taotluse 08.09.2008. Kostja kohustus laenu 191,73 eurot ja intressi 44,74 eurot tasuma hiljemalt 08.10.2008. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud vaatamata meeldetuletustele. Kostja tagastas 25.03.2009 laenu 236,47 eurot, mille SMS Laen AS oli vastavalt VÕS § 415 lg 2 arvestanud laenupõhiosa ja intresside katteks. Vastavalt lepingu punktile 13 on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% kalendripäevas, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu ja/või muude maksete tagasimakset tähtaegselt. Kostja tagastas laenu põhiosa ja intressi 25.03.2009, seega kokkulepitust hiljem 197 päeva. Hageja arvestas viivist alates 08.10.2008 tagastamata laenu põhiosalt 191,73 eurot kuni 25.03.2009 - 191,73 x 197 p x 0,5%= 188,85 eurot. SMS Laen AS loovutas 01.12.2010 nõude kostja vastu hagejale. Kostja võttis omaks, et tasus laenu põhisumma hilinemisega ehk 197 päeva pärast laenu tagasimakse tähtaega. Seega pidi kostja aru saama, et seoses sellega kaasneb tal kohustus tasuda viivist. Kostja väited, et ta ei tagastanud laenu tähtaegselt, kuna tööandja läks pankrotti, on paljasõnalised, lisaks ei saa nimetatu olla vääramatuks jõuks, mille puhul on kohustuse rikkumine vabandatav. Vastavalt sõlmitud laenulepingule on hagejal SMS Laen AS nimel õigus esitada laenusaajatele nõudekirju, kui laenusaaja rikub laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostjale esitati võlateatisis nii kirja kui SMS-i teel, kus on märgitud ka viivisenõue, samuti on üritatud kostjale helistada. Võlateatisi on saadetud kostja poolt laenulepingu sõlmimisel antud kontaktandmetel. Kui kostja on muutnud oma kontaktandmeid ja ei ole sellest SMS Laen AS

ja/või hagejat teavitanud, siis on kostja rikkunud laenulepingu p 16.2, mille kohaselt kostja on kohustatud teavitama SMS Laen AS või hagejat oma kontaktandmete muutusest. Hageja nõue ei ole aegunud. Kostja tasus osaliselt oma võlgnevuse 25.03.2009, seega on kostja nõuet sellel kuupäeval tunnustanud ja nõude aegumine on katkenud ja alanud uuesti alates 25.03.2009. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja sõlmis SMS Laen AS-ga 08.09.2008 laenulepingu. Seoses sellega, et kostja tööandja läks pankrotti ja lõpetas töötasu maksmise, ei olnud kostjal võimalik laenu tähtajaks tagastada, millest kostja teavitas ka SMS Laen AS, kes andis nõusoleku tagasimaksmise viibimisele. 25.03.2009 tasus kostja ettenähtud summa ehk 3 700 krooni. Viivisenõudest teavitati kostjat alles 19.10.2011. Võlateatist, mis on esitatud hagiavalduse lisana, näeb kostja esmakordselt. Kostja ei ole oma kontaktandmeid muutnud. Kostjale jääb arusaamatuks, kui nõude loovutamise leping on sõlmitud 01.12.2010, kuidas sai hageja juba 2008. a saata võlateatisi. Samuti on arusaamatu, miks SMS Laen AS on esitanud võlateatisi 27.11.2009 ja 31.01.2010, et võlgnevus on tasumata, kui kostja tasus juba võlgnevuse 25.03.2009. Kostja ei nõustunud ka hageja nõudega mõista kostjalt välja riigilõiv 63,91 eurot, kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudis hageja 765 eurot ja tasus 47,93 eurot ning hagis esitas uued nõudmised ja maksis 15,98 eurot. Kostja leidis, et nõue on aegunud. Esimese astme kohtu otsus 15.05.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus, tuginedes VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1, hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 161,05 eurot ja jättis menetluskulud 85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja kanda. Poolte vahel puudus vaidlus, et SMS Laen AS ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 08.09.2008 lepingu 191,73 euro saamiseks 30-ks päevaks intressiga 44,74 eurot laenu perioodiks. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale viivist. Kohus leidis, et hagi ei ole aegunud. Puudus vaidlus, et laenu tagastamise tähtpäev saabus 08.10.2008, seega muutus hageja kohustus TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates 09.10.2008 ning oleks kooskõlas TsÜS § 136 lg-ga 2 lõppenud 09.10.2011. TsÜS § 158 lg 1 alusel aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 järgi nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Puudus vaidlus, et kostja tasus võlgnevuse koos intressidega 25.03.2009. Seega katkes aegumine ning algas uuesti 25.03.2009 vastavalt TsÜS § 158 lg-le 1 ja lõppeks kooskõlas TsÜS § 136 lg-ga 2 25.03.2012. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 19.10.2011. Puudus vaidlus, et laenu tagastamise tähtpäev oli 08.10.2008 ning kostja tagastas laenu koos intressiga alles 25.03.2009. Seega algas viivisearvestus 09.10.2008 ja lõppes 25.03.2009, mistõttu oli kostja viivituses 168 päeva (23+30+31+31+28+25), mitte 197 päeva, nagu on märkinud hageja. Hagejal on õigus nõuda viivist 161,05 eurot 168 päeva eest määraga 0,5% päevas (191,73x0,005x168). Kostja väited, et tal ei olnud võimalust tasuda laenu tähtaegselt, kuna tööandja läks pankrotti, on paljasõnalised ja tõendamata. Väited, et SMS Laen AS ja hageja ei ole kostjat varasemalt teavitanud viivisenõudest, on väärad. Kohtule esitatud võlateatistest nähtub, et kostjale on esitatud ka varasemalt viivisenõue. Asjasse ei puutu, kes ja millal on kostjale võlateatiseid saatnud, äriühingutel ei ole keelatud kasutada inkassoteenuseid võlgnevuse sissenõudmiseks. Lisaks lepiti viivise maksmise kohustus kokku

pooltevahelises lepingus. Laenusaaja peab arvestama raha tagasimaksmisega viivitamise korral (s.o täitmisega viivitamisel) viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada, jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme. Võlateatist, mille esitas hageja oma hagiavalduses, näeb kostja esmakordselt. Kui kostja oleks selle perioodi vältel saanud kas või kordki võlateatise, siis oleks koheselt saanud AS-ga SMS Laen võtta ühendust, et teada anda, et võlg on tasutud. Lepingu sõlmimise momendist kuni käesoleva ajani ei saanud kostja mitte ühtegi teadet võlgu olemisest AS-lt SMS Laen ega hagejalt. Kostja elukoht ei ole muutunud. Kostja teatas, et põhisumma oli tasutud 25.03.2009. Kui hageja 19.10.2011 esitas kiirmenetlusavalduse, siis ta isegi ei teadnud, et põhisumma oli juba tasutud. Hageja ei kasutanud võla sissenõudmise õigusi õigel ajal, enam kui kolm aastat hageja ei nõudnud võla tasumist. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on kostjalt hageja kasuks viivise õigesti välja mõistnud. Kostja ja AS SMS Laen olid interneti teel sõlmitud laenulepingu p-s 13 kokku leppinud, et laenu kokkulepitud tähtajaks tagastamata jätmisel (08.10.2008) on laenuandjal õigus nõuda laenu saajalt viivist 0,5% võlgu olevast summast päevas. AS SMS Laen loovutas nõude hagejale. Kostja tagastas laenuks saadud summa ja intressi 25.09.2009. Seega oli hagejal õigus nõuda viivist. Asjaolu, et kostja ei ole hageja poolt enne hagi esitamist saadetud teateid kätte saanud, ei anna alust, et jätta hagi rahuldamata. Kostja ei tagastanud laenu kokkulepitud tähtajaks ja sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist. Lepingus ei olnud kokku lepitud, et hageja peab kostjat viivise nõudest eelnevalt teavitama.