Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi K B vastu viivisevõla saamiseks 188,85 eurot Hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn;), lepinguline esindaja Kristjan Vahar (e-post [email protected]) Kostja K B (isikukood xxx, elukoht xxx) Lihtmenetluses ilma menetlusosaliste ärakuulamiseta
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista K B’ilt viivisevõlgnevus 161,05 (ükssada kuuskümmend üks eurot ja 05 senti) eurot AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks.
Menetluskulude jaotus
Mõista menetluskulud 85% ulatuses välja K B’ilt AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks ja 15% ulatuses jätta menetluskulud AS Era Liisingu Inkassoteenused enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule
2-11-50169 esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Menetluse käik
1.Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K B`ilt 893,25 euro saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 12.12.2011 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle Harju Maakohtu kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses
2.15.12.2011 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama viivitamata oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
3.28.12.2011 esitas AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi K B vastu võla saamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 188,85 eurot ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 8, § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, § 108, § 113, § 158 lg 1, § 164 lg 1 ja 2, § 397 lg 1.
5.SMS Laen AS ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 08.09.2008 lepingu nr XXX (tl 30-38), mille alusel SMS Laen AS võimaldas kostjale võtta kiirlaenu. 08.09.2008 esitas kostja laenutaotluse 191,73 euro saamiseks 30-ks päevaks intressiga 44,74 eurot laenu perioodiks. SMS Laen AS rahuldas taotluse, ja kandis 08.09.2009 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 191,73 eurot (tl 39). Kostja kohustus laenusumma 191,73 eurot ja intressi 44,74 eurot tasuma hiljemalt 08.10.2008. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud vaatamata meeldetuletustele (tl 40-46). Kostja tagastas 25.03.2009 laenu summas 236,47 eurot, millise SMS Laen AS on vastavalt VÕS § 415 lg 2 arvestanud laenupõhiosa ja intresside katteks. Vastavalt lepingu punktile 13 on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% kalendripäevas, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu ja/või muude maksete tagasimakset tähtaegselt. Kostja kohustus laenusumma 191,73 krooni tasuma hiljemalt 08.10.2008.. Kostja tagastas laenupõhiosa ja intressi 25.03.2009 (tl 49), seega kokkulepitust hiljem 197 päeva. Seega arvestab hageja viivist alates 08.10.2008 tagastamata laenupõhiosalt 191,73 eurot kuni 25.03.2009 summas 191,73 x 197 p x 0,5%= 188,85 eurot. Kostja ei ole vastavat nõuet täitnud ega viivist käesoleva ajani tasunud.
6.SMS Laen AS loovutas 01.12.2010 nõude kostja vastu hagejale koos kõikide seadusest ja lepingust nr XXX punktist 12 ja nõude loovutamise lepingust nr XXX (tl 47-48) tulenevate õigustega.
7.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja on oma vastuses omaks võtnud, et on tasunud laenupõhisumma hilinemisega, ehk 197 päeva peale laenu tagasimakse tähtaega. Seega Kostja pidi
2-11-50169 ka arusaama, et seoses sellega kaasneb tal kohustus tasuda viivist. Kostja väited, et kostja ei tagastanud laenu tähtaegselt, kuna tööandja läks pankrotti on paljasõnalised, lisaks ei saa nimetatud olla vääramatuks jõuks, millisel puhul on kohustuse rikkumine vabandatav.
8.Vastavalt sõlmitud laenulepingule on hagejal SMS Laen AS nimel õigus esitada laenusaajatele nõudekirju, kui laenusaaja rikub laenulepingust tulenevaid kohustusi. Antud juhul ongi hageja esitanud enne nõudeõiguste loovutamise lepingut kostjale SMS Laen AS palvel ja vastavalt SMS Laen AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingule kostjale võlateatisi ja palunud kostjal tasuda võlgnevus SMS Laen AS-ile ja hagejale on SMS Laen AS poolt antud selleks kõik vastavasisulised volitused ja õigused. Väited, et SMS Laen AS ja hageja ei ole saatnud kostjale võlateatisi on väärad. Kostjale on esitatud võlateatisis nii kirja kui smsi teel, kus on märgitud ka viivisenõue, samuti on üritatud kostjale helistada. Võlateatisi on saadetud kostja poolt laenulepingu sõlmimisel antud kontaktandmetel. Kui kostja on muutnud oma kontaktandmeid (aadressi, telefoninumbrit, e-posti aadressi) ja ei ole sellest SMS Laen AS ja/või hagejat teavitanud, siis on kostja rikkunud oma laenulepingu järgset kohustust, sest vastavalt sõlmitud laenulepingu punktile nr 16.2 on kostja olnud kohustatud teavitama SMS Laen AS või hagejat oma kontaktandmete muutusest.
9.Hageja ei nõustu, et nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja on osaliselt oma võlgnevust tasunud kuupäeval 25.03.2009, seega on kostja nõuet sellel kuupäeval tunnustanud ja nõude aegumine on katkenud ja alanud uuesti kuupäevast 25.03.2009. Kostja vastuväited
10.Kostja tunnistab, et sõlmis SMS Laen AS-iga 08.09.2008 laenulepingu. Seoses sellega, et kostja tööandja läks pankrotti ja lõpetas töötasu maksmise, ei olnud kostjal võimalik laenu tähtajaks ehk 08.10.2008 tagastada, millest kostja teavitas ka SMS Laen AS, kes andis nõusoleku tagasimaksmise viibimisele. 25.03.2009 tasus kostja SMS Laen AS-ile ettenähtud summa ehk 3 700 krooni, millisel ajal ei teavitatud kostjast viivisenõudest, alles 19.10.2011 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Võlateatises, mis on esitatud hagiavalduse lisana näeb kostja esmakordselt, kostja ei ole oma kontaktandmeid muutnud. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, kui nõude loovutamise leping on sõlmitud 01.12.2010, kuidas sai hageja juba 2008 saata võlateatisi. Samuti on arusaamatu, miks SMS Laen AS on esitanud võlateatisis 27.11.2009 ja 31.01.2010, et võlgnevus on tasumata, kui kostja tasus juba võlgnevuse 25.03.2009.
11.Kostja ei nõustu ka hageja nõudega mõista kostjalt välja riigilõiv summas 63,91 eurot, kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudis hageja 765 eurot ja tasus 47,93 eurot ning hagis esitas uued nõudmised ja maksis 15,98 eurot.
12.Kostja on ka seisukohal, et nõue on aegunud. Kohtu põhjendused
13.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja
2-11-50169 vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.Poolte vahel puudub vaidlus, et SMS Laen AS ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 08.09.2008 lepingu nr XXX (tl 30-38), mille alusel SMS Laen AS võimaldas kostjale võtta kiirlaenu. 08.09.2008 esitas kostja laenutaotluse 191,73 euro saamiseks 30-ks päevaks intressiga 44,74 eurot laenu perioodiks. SMS Laen AS rahuldas taotluse, ja kandis 08.09.2009 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 191,73 eurot (tl 39). Kostja kohustus laenusumma 191,73 eurot ja intressi 44,74 eurot tasuma hiljemalt 08.10.2008. Kostja tagastas 25.03.2009 laenu summas 3 700 krooni ehk 236,47 eurot, olles laenu tagastamisega viivituses. Puudub ka vaidlus, et SMS Laen AS on nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega loovutanud hagejale 01.12.2010 (tl 47-48).
17.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale viivist.
18.Kostja on esitanud aegumise vastuväite, mistõttu annab kohus esmalt hinnangu aegumisele. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Puudub vaidlus, et laenu tagastamise tähtpäev saabus 08.10.2006, seega muutus hageja kohustus TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates 09.10.2008 ning oleks kooskõlas TsÜS § 136 lg-ga 2 lõppenud 09.10.2011. TsÜS § 158 lg 1 alusel aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 järgi nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Puudub vaidlus, et kostja tasus võlgnevuse koos intressidega 25.03.2009, seega katkes aegumine ning algas uuesti 25.03.2009 vastavalt TsÜS § 158 lg 1 ja lõppeks kooskõlas TsÜS § 136 lg 2 25.03.2012. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 19.10.2011, seega ei ole antud hagi aegunud.
19.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingu punktile 13 on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% kalendripäevas, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu ja/või muude maksete tagasimakset tähtaegselt. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata laenusummalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu tagastamise tähtpäevale järgnevalt päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Puudub vaidlus, et laenu tagastamise tähtpäev oli 08.10.2008 ning kostja tagastas laenu koos intressiga alles 25.03.2009. Seega algas viivisearvestus 09.10.2008 ja lõppes 25.03.2009, mistõttu oli kostja viivituses 168 päeva (23+30+31+31+28+25), mitte 197 päeva nagu on märkinud hageja. Seega on hagejal õigus nõuda viivist 161,05 eurot 168 päeva eest määraga 0,5% päevas (191,73x0,005x168). Kostja väited, et kostjal ei olnud võimalust tasuda laenu tähtaegselt, kuna tööandja läks pankrotti on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on väärad, et SMS Laen AS ja hageja ei ole kostjat varasemalt teavitanud viivisenõudest väärad. Kohtule esitatud võlateatistest (tl
2-11-50169 45-46) nähtub, et kostjale on esitatud ka varasemalt viivisenõue. Kohus märgib, et antud asjasse ei puutu, kes ja millal on kostjale võlateatiseid saavutanud, äriühingutel ei ole keelatud kasutada inkassoteenuseid võlgnevuse sissenõudmiseks. Lisaks lepiti viivise maksmise kohustus kokku poolte sõlmitud lepingus. Leping on tavapärane leping, kus laenusaaja peab arvestama raha tagasimaksmisega viivitamise korral (s.o täitmisega viivitamisel) viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue summas 161,05 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ning 15% ulatuses hageja kanda. Kohus märgib, et riigilõivu tasumise kohustus tuleneb riigilõivuseadusest, mitte hageja ei mõtle riigilõivu suuruseid välja, seega on alusetud kostja väited tasutud riigilõivu osas. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.