2-11-54544
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-11-54544
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2012, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
ITM Inkasso OÜ hagi N. T. vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 161,83 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
235,03 euro
Hageja:
ITM Inkasso OÜ (RK 11100041)
Hageja esindaja:
Merike Lätt (volikirja alusel, [email protected] )
Kostja:
N. T. (IKxxx, elukoht xxx, e-post xxx)
e-post
ITM Inkasso OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N. T. vastu 377,58 euro võlgnevuse ja 47,93 euro riigilõivu hüvitamise nõudes. 29.11.2011 tegi kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 04.04.2012. 17.04.2012 esitas võlgnik makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 18.06.2012.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 26.06.2012 määrusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 29.06.2012. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 02.06.2010 kiirlaenulepingu 191,73 euro (3 000 krooni) saamiseks. Laenutaotluse esitamine toimus Placet Group OÜ internetikeskkonnas www.smsraha.ee ning enne Laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel kehtinud Laenu üldtingimustega. 02.06.2010.a. rahuldas Placet Group OÜ laenutaotluse ning laenusumma 3 000 krooni kanti kostjale. Laenu tagastamise tähtpäevaks oli 02.07.2010. Kostja pidi laenu tagastama koos intressidega 3 600 krooni. Kostja ei tagastanud 02.06.2010.a. võetud laenu koos intressidega ettenähtud tähtajaks. Kostja kasutas laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks Laenulepingu punktis 9.1. sätestatud õigust kahel korral 60 päeva võrra, mille tulemusena tuli laen tagastada hiljemalt 01.09.2010.a. Laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamisel omandab Laenusaaja õiguse tagastada laenusumma Laenuandjale pikendatud tähtaja jooksul. Kostja tasus vaid laenu tähtaja
pikendamise eest kahel korral kokku 90,76 eurot. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles OÜ Placet Group laenulepingu üles ja loovutas OÜ Placet Group laenulepingust tuleneva võlanõude OÜ-le ITM Inkasso. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja koguvõlgnevus hageja ees 235,03 eurot, millest tagastamata laenusumma moodustab 161,83 eurot, intressid 59,07 eurot ja viivised 14,13 eurot. Peale võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, so, hagi esitamisel tasutud riigilõiv kogusummas 63,91 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt asutud riigilõiv 47,93 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 15,98 eurot) ja õigusabikulud summas 173 eurot, kokku 236,91 eurot.
Maakohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 19. septembril 2012 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 235,03 eurot ja viivis põhinõudelt 0,02% päevas alates 29. juunist 2012.a kuni põhinõude (161,83 eurot) kohase täitmiseni.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
Kohus rahuldas hagi ning seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude (riigilõivu) väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu kogusummas 63.91 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt asutud riigilõiv 47,93 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 15,98 eurot). Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista õigusabikulu summas 173 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulu on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 175 (Lepingulise esindaja kulude hüvitamine) lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, hagihinda ning hagihinna ja menetluskulude vahekorda. Kohus lähtub hageja lepingulise esindaja menetluskulu rahuldamisel Vabariigi Valitsuse 01.01.2011 määrusest „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille § 1 kohaselt, tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot moodustab maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot, tsiviilasja hinna puhul kuni 3 200 eurot moodustab sissenõutav kulu maksimaalselt 1 600 eurot, jne. Antud määrusest lähtuvalt ei ületa sissenõudmisele kuuluv maksimaalne kulu 50% tsiviilasja hinnast (mida suurem on tsiviilasja hind, seda väiksem on sissenõudmisele kuuluva summa %). Hagihind käesolevas nõudes moodustab 161,83 eurot (kuna hagi on esitatud enne 01.07.2012) seega maksimaalne, sissenõudmisele kuuluv lepingulise esindaja tasu summa võiks moodustada 80 eurot. Kohus, võttes arvesse maksekäsu kiirmenetluses osutatud õigusabi, suurendab õigusabikulusid 100 euroni. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja põhjendatud, vajalikus ulatuses menetluskulud moodustavad 163,91 eurot, sh riigilõiv summas 63,91 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud kulud summas 100 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 63,91 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot, kokku 163,91 eurot. Menetluskulude summas 73 EUR kostjalt väljamõistmise osas jätab kohus hageja taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Marge Tamme Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.