• Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) • Hageja esindaja Külli Reinfeld ([email protected]) • Rain Neumann (isikukood 38311082731, elukoht XXXX) • Kostja esindaja Mehis Adamson ([email protected]) 14.10.2011.a, kirjalik menetlus
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
AS
hagi
Rain
Neumanni
vastu
võla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Rain Neumannilt Swedbank Liising AS kasuks välja 2252.13 eurot (kaks tuhat kakssada viiskümmend kaks eurot 13 senti) ja alates 14.09.2010.a viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt 2241.46 eurolt kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Swedbank Liising AS esitas Rain Neumanni vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista liisingulepingu nr 0156960L järgse võlgnevuse 2411.92 eurot ja alates 14.09.2010.a seadusjärgsed viivised. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.03.2007.a liisingulepingu nr 0156960L sõiduauto Chrysler Voyager (ehitusaasta 1997) kohta. Lepinguga kohustus hageja andma sõiduki kostja valdusesse ja kasutusse, kostja kohustus tasuma selle eest makseid vastavalt maksegraafikule. Liisinguvõtja rikkus oma kohutusi, jättes tasumata lepingujärgsed maksed. 23.03.2007.a sõlmisid pooled lepingu lisa 5, millega hageja võimaldas kostjale Neste kütusekaardi kasutamist. Kostja kohustus selle eest tasuma vastavalt hageja esitatavatele arvetele. Kostja jättis oma kohustused täitmata. Hageja saatis kostjale 18.08.2009.a teatise lepingu ülesütlemise kohta ning luges lepingu üles öelduks 18.09.2009.a. Teatised saadeti kostjale meilile ning kodusele aadressile. Kostja vara viivitamatult ei tagastanud ja hageja pöördus tagastamiseks Credid Expert OÜ poole. Liisingueseme valdus taastati 08.10.2009.a. Kostja võlgneb hagejale järgmised summad:
1.debitoorne võlg ja teenuste lisa võlg 838.20 eurot (13 115.08 krooni);
2.viivisvõlgnevus 10.67 eurot (166.99 krooni);
4.vara jääkmaksumus 2389.42 eurot (37 386.30 krooni, käibemaksuta). Jääkmaksumus on liisinguvõtja poolt hagejale hüvitamata summa, mille hageja liisinguandjana on tasunud sõiduki müüjale;
5.vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud kokku 351.51 eurot (5500 krooni, käibemaksuta). Kokku 3589.81 eurot (56 168.37 krooni). Võlgnevusest tuleb maha arvestada vara realiseerimisest saadud 1177.89 eurot (18 430 krooni, käibemaksuta) ning kostjal on kohustus hüvitada hagejale 2411.92 eurot. Hageja leidis, et sõiduk müüdi kohaliku keskmise müügihinnaga. Tagastamise hetkel puudusid sellest osad istmed ja autos oli kolm istekohta, rehvid olid kulunud, mootoris oli õlileke, generaatori rihm kulunud, summuti roostetanud, pidurikettad kulunud, roolilatt lekkis. Lisaks sellele esines autol mõlke, tagalukk ei avanenud võtmega, tagumine kojamehe mootor puudus, jahutusvedeliku tase oli madal, ABS tuli põles, roolivõimendaja õlitase miinimumis, esiamordid kulunud, mootori õhuvõttevoolik paigatud. Puudused on tõendatud Valoor AS 28.10.2009.a aktiga ning pakkumisega nr 25680. Seega oli sõiduk puudustega ja seda ei saa võrrelda remonti mittevajavatega. Müügikuulutustes müüdi analoogseid sõidukeid 18 000 kuni 27 000 krooniga (koos käibemaksuga), tegelik müügihind võis olla madalam. Lisaks on vaidlusaluse sõiduki läbisõit 232 794 kilomeetrit. 2009. Aastal valitses majanduskriis, mis mõjutas sõiduki hindu. Kostja esitatud arvamuse andnud isiku puhul ei ole teada tema haridustase ning kokkupuude sõidukitega. Hageja teatas vastuseks kostja nõudmisele, et tema käes ei ole ega ole olnud kostjale kuuluvaid esemeid.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud sõiduki jääkväärtust ning sõiduki müügihind oli liiga madal, 02.02.2011.a oli avalikus portaalis sellise sõiduki hind umbes 2600 eurot koos käibemaksuga. Kõrgem turuhind on tõendatud ka asjatundja arvamusega. Tehnilise seisukorra ülevaatuse akt koostati ilma kostjata ja ebaõige on väide, et sõiduk ei käivitu. Kostja andis üle korras auto, sõiduk anti üle hageja esindajate nõudel 08.10.2009.a. Debitoorses võlgnevuses ei ole põhjendatud osamaksete nõue, kuna vara on hagejale tagastatud. Tagastusteenust ei olnud vaja kasutada, kuna kostja tõi auto isiklikult AS Valoor Tartu esindusse. Vara realiseerimise teenus ei ole põhjendatud. Kostja ei ole saanud lepingu ülesütlemise teadet. Kostja käes on sõiduki üksik iste ja kolmik iste, kuid hageja ei ole nende vastu huvi tundnud. Lisaks
on kostja käes VDO autoraadio. Kostja teatas kohtuistungil, et kütuse kaardi võlgnevusele ja osamaksetele kuni 2009.a oktoobrini vastu ei vaidle. Lisaks selgitas kostja, et ei teatanud hagejale oma uut telefoninumbrit, vaid teatas selle panga kodulehel. Lisaks eelnevale leidis kostja, et hageja peaks kostjale välja andma sõidukis olnud kostja isiklikud esemed.
KOHTU SEISUKOHAD
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • 23.03.2007.a sõlmisid pooled liisingulepingu nr 0156960L, millega hageja andis kostja kasutusse sõiduauto Chrysler Voyager (ehitusaasta 1997, tl 9-19, 75); • 23.03.2007.a sõlmisid pooled lepingu lisa 5, millega hageja võimaldas kostjale Neste kütusekaardi kasutamist (tl 20-21); • hageja sa liisingueseme valduse 08.10.2009.a; • kostja käes on sõiduki üksik iste, kolmik iste ja VDO autoraadio; • kostja on hagejale võlgu kütusekaardi kasutamise eest ning liisingulepingu osamaksed kuni 2009.a oktoobrini. Seega on pooled sõlminud liisingulepingu VÕS § 361 mõttes. Kostja väitel ei ole ta saanud teadet lepingu ülesütlemise kohta. Hageja väitel saadeti kostjale 18.08.2009.a lepingu ülesütlemise teated lepingujärgsele aadressile XXX ning aadressil Lääne 5-1 Tartu (tl 29B). Lisaks on 21.12.2009.a võla tasumise nõue saadetud aadressil XXX ja XXX (tl 36, 37). Kostja vastuse kohaselt on tema aadress XXX. Kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit lepingu ülesütlemise teate saatmisest kostja lepingujärgsele aadressile, ei saa kohus asuda seisukohale, et hageja teatas kostjale lepingu ülesütlemisest nõuetekohaselt. Samas ei ole kostja vaidlustanud lepingu ülesütlemise fakti ega tuginenud asjaolule, et lepingu ülesütlemine on tühine või leping on kehtiv. Seega ei poolte vahel vaidlust selle üle, et leping öeldi üles 18.08.2009.a teatisega ning kohus loeb lepingu üles öelduks 18.09.2009.a. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata liisingumaksed ja intressi, teenuste lisa, viivise, vara realiseerimisega seotud kulutused ja vara jääkmaksumuse. Välja mõistetavast summast tuleks maha arvata vara realiseerimisest saadud summa.
4.Tasumata liisingumaksed ja intress, kütusekaardi kuumakse ja kütus Hageja palub kostjalt välja mõista debitoorse võlgnevuse ning teenuste lisa võla kokku summas 838.20 eurot (tl 22-25). Kostja teatas kohtuistungil, et kütuse kaardi võlgnevusele ja osamaksetele kuni 2009.a oktoobrini vastu ei vaidle. Kuna hageja on debitoorset võlga arvestanud kuni 15.09.2009.a, on kostja selles osas hagi õigeks võtnud. Kostja kohustus debitoorne võlgnevus tasuda tuleneb liisingulepingu p-st 3, liisingulepingu üldtingimuste p-st 1.3 ja VÕS §-st 361. Kütusekaardiga seotud maksete tasumise kohustus tuleneb liisingulepingu teenuste lisa p 1.1, 2.2 ja
2.5.Kohus mõistab eeltoodu alusel kostjalt hageja kasuks välja 838.20 eurot.
5.Viivised Hageja palub kostjalt välja mõista viivised summas 10.67 eurot (tl 26-29). Kostja ei ole viiviste arvestust summaliselt vaidlustanud ning kohus mõistab viivised välja VÕS § 113 ja liisingulepingu p 5.1 alusel.
6.Vara realiseerimisega seotud kulutused
Üldtingimuste p 7.3 kohaselt kui liisinguandja ütleb liisingulepingu üles liisinguvõtja süülise käitumise tõttu, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale kõik põhjendatud kulud, mida liisinguandja kannab seoses liisingulepingu üles ütlemisega. Sama põhimõte tuleneb üldtingimuste p 3.7. Üldtingimuste p 7.5 ja 7.5.1 järgi kohustub liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemisel viivitamatult liisingulepingu valduse üle andma liisinguandja volitatud esindajale liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras. Kui liisinguvõtja seda kohustust ei täida ning liisinguandja kannab seetõttu lisakulusid, on liisingvõtja kohustatud eeltoodud kulutused liisinguandjale hüvitama. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja tagastas liisingueseme 08.10.2009.a hageja esindajale Credit Expert OÜ-le (tl 30). Samas ei ole hageja tõendanud, et ta teatas kostjale liisingueseme tagastamise koha või tähtaja. Hageja ei ole tõendanud, et teatis lepingu ülesütlemise kohta saadeti ka kostja lepingujärgsele aadressile. Toimikus oleval teatisel on kostja aadressiks Lääne 5-1 Tartu ning hageja ei ole selgitanud, miks see oli hageja teada kostja aadress. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et suhtles liisingufirmaga enne auto äraviimist, kuid pooled rääkisid tasumise ajapikendusest (tl 103). Seega ei saa lugeda, et kostjal oli võimalik sõiduk tagastada ilma tagastusteenuseta ning hageja nõue Gredit Expert OÜ arve (tl 32-33) hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Vara on tõenditest nähtuvalt võõrandanud Valoor AS (tl 34-35). Kohus leiab, et igasuguse võõrandamisteenusega kaasnevad kulud ning hagejal ei olnud kohustust tegelda sõiduki võõrandamisega ise. Hageja on võõrandamisteenuse kuluna esitanud Valoor AS 16.11.2009.a arve summas 191.73 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud arve alusel on hageja tasunud sõiduki realiseerimise tasu. Kohus leiab, et võõrandamisteenusega kaasnevad kulud on lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest tekkinud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 191.73 eurot.
7.Vara jääkmaksumus ja vara realiseerimisest saadud summa Liisingulepingu üldtingimuste p 3.7 kohaselt kui liisinguandja ütleb liisingulepingu üles ning võõrandab liisingueseme, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (s.t liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe). VÕS § 367 lg 3 sätestab samas, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega sätestab seadus, et lähtuda tuleb liisingueseme väärtusest, kuid üldtingimuste kohaselt tuleks arvestada liisingueseme võõrandamisest saadud summa, s.t müügihinnaga. Kuna kostjal ei ole üldjuhul võimalik kontrollida liisingueseme võõrandamise protsessi ja kindlustada vara müük kõige parema võimaliku hinnaga, ei saa talle teha kohustuseks ka võimaliku riski ainult enda kanda võtmist. Riigikohus on erinevates lahendites (nt Riigikohtu 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-33-08, p 17; 20. juuni 2011.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-52-11, p 15) korduvalt leidnud, et antud juhul on tüüptingimus (liisingulepingu üldtingimuste p 3.7) liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine. Kohus lähtub kahjude arvestamisel VÕS § 367 lg 3 sõnastusest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tasumata liisingumaksete summa oli 2389.42 eurot käibemaksuta. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui suur oli sõiduki väärtus selle tagastamise hetkel. Vara müügiakti kohaselt müüdi sõiduk 1177.89 euroga (käibemaksuta, tl 31). Kostja esitatud portaali auto24.ee väljavõtte kohaselt müüdi 2011.a analoogseid sõidukeid hinnaga 2550 eurot (käibemaksu ei lisandu) ja 2599 eurot (tl 67-73). Kostja esitatud teise sõiduki läbisõit on 167 400 kilomeetrit, sõidukite remondivajaduse kohta andmed puuduvad. Kostja on sõiduki turuväärtuse tõendamiseks esitanud asjatundja arvamuse, mille kohaselt seisuga 24.10.2011.a oli sõiduki maksumus 2200 eurot (tl 109-110). Asjatundja on arvamuse andmisel lähtunud sõiduki varustusest ning järelturul olevate sõidukite hindadest.
Hageja on sõiduki seisukorra tõendamiseks esitanud Valoor AS koostatud sõiduki müüki suunamise akti, mille kohaselt sõiduki läbisõit on 232 794 kilomeetrit ning see vajaks puuduste tõttu remonti maksumusega 1405.05 eurot (21 984.30 krooni, tl 95-96). Aktis on loetletud sõiduki puudused. Portaali auto24.ee andmetel oli 30.10.2009.a analoogse margi ja mudeliga sõidukite hind 1150.41 kuni 5106.54 eurot (18 000 kuni 79 900 krooni, tl 98). Kohus leiab, et poolte esitatud tõendid ei tõenda üheselt sõiduki turuväärtust. Kostja nimetatud teise sõiduki läbisõit on 167 400 kilomeetrit, s.t umbes 65 400 kilomeetrit vähem kui vaidlusalusel sõidukil. Samas ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et 2011.a oli sõidukite hind kõrgem kui sama sõiduki hind 2009.a. Kostja asjatundja arvamusest ei nähtu, et asjatundja oleks arvesse võtnud Valoor AS-is tuvastatud sõiduki puudused ning näiteks asjaolu, et poolteist istmerida oli autos puudu. Hageja esitatud väljavõtte kohaselt oli näiteks 144 230 km läbisõiduga sõiduki hind 2524.51 eurot (39 500 krooni), 174 100 km läbisõiduga sõiduki puhul 5049.02 eurot (79 900 krooni). Pakkumistest ei nähtu sõidukite tehniline seisukord. Kohus leiab, et kasutatud sõiduki puhul ei saa eeldada, et see oleks samas seisukorras kui uus sõiduk. Samas ei nähtu poolte esitatud väljavõtetest, et ka teistel kasutatud sõidukitel oleks samasuguses ulatuses kahjustusi, nagu Valoor AS teatest nähtuvalt oli vaidlusalusel sõidukil. Hageja on tõendanud, et vaidlusalusel sõidukil olid puudused ning näidanud ära sõiduki müügihinna. Kostja peaks tõendama, et sõiduki turuhind oli hoolimata puudustest kõrgem kui müügihind. Kostja ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud. Seega tuleb sõiduki turuhinnaks lugeda selle müügihind 1177.89 eurot. Kohus leiab vastuseks kostja viitele, et hagejal ei olnud kohustust küsida kostja käest tagasi puuduvaid istmeid ning raadiot. Kostja andis sõiduki ise puuduvate istmetega üle ning hageja kujundas selle alusel turuhinna.
8.Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2252.13 eurot (debitoorne võlgnevus ja teenuste lisa 838.20 eurot+ viivised 10.67 eurot + vara realiseerimisega seotud kulutused 191.73 eurot + tasumata liisingumaksed 2389.42 eurot - sõiduki väärtus 1177.89 eurot). TsMS § 367 alusel mõistab kohus välja viivise põhivõlalt 2241.46 eurolt (võlg + kulutused + liisingumaksed – sõiduki väärtus). Kohus jätab kõrvale kostja esitatud fotod sõidukist, kuna kohtul ei ole eriteadmisi fotode alusel sõiduki seisukorra tuvastamiseks (tl 115-121). Kohus jätab tähelepanuta kostja seisukohad temale kuuluvate asjade osas, kuna kostja ei ole vastuhagi esitanud.
9.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on hagi suures osas rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.