Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-10-44948
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2012. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-44948
Tsiviilasi
Swedbank Liising väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2411.92 eurot
Menetlusosalised ja nende
• Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) • Hageja esindaja Külli Reinfeld ([email protected]) • Rain Neumann (isikukood 38311082731, elukoht XXXX) • Kostja esindaja Mehis Adamson ([email protected]) 14.10.2011.a, kirjalik menetlus
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
AS
hagi
Rain
Neumanni
vastu
võla
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.03.2007.a liisingulepingu nr 0156960L sõiduauto Chrysler Voyager (ehitusaasta 1997) kohta. Lepinguga kohustus hageja andma sõiduki kostja valdusesse ja kasutusse, kostja kohustus tasuma selle eest makseid vastavalt maksegraafikule. Liisinguvõtja rikkus oma kohutusi, jättes tasumata lepingujärgsed maksed. 23.03.2007.a sõlmisid pooled lepingu lisa 5, millega hageja võimaldas kostjale Neste kütusekaardi kasutamist. Kostja kohustus selle eest tasuma vastavalt hageja esitatavatele arvetele. Kostja jättis oma kohustused täitmata. Hageja saatis kostjale 18.08.2009.a teatise lepingu ülesütlemise kohta ning luges lepingu üles öelduks 18.09.2009.a. Teatised saadeti kostjale meilile ning kodusele aadressile. Kostja vara viivitamatult ei tagastanud ja hageja pöördus tagastamiseks Credid Expert OÜ poole. Liisingueseme valdus taastati 08.10.2009.a. Kostja võlgneb hagejale järgmised summad:
on kostja käes VDO autoraadio. Kostja teatas kohtuistungil, et kütuse kaardi võlgnevusele ja osamaksetele kuni 2009.a oktoobrini vastu ei vaidle. Lisaks selgitas kostja, et ei teatanud hagejale oma uut telefoninumbrit, vaid teatas selle panga kodulehel. Lisaks eelnevale leidis kostja, et hageja peaks kostjale välja andma sõidukis olnud kostja isiklikud esemed.
Üldtingimuste p 7.3 kohaselt kui liisinguandja ütleb liisingulepingu üles liisinguvõtja süülise käitumise tõttu, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale kõik põhjendatud kulud, mida liisinguandja kannab seoses liisingulepingu üles ütlemisega. Sama põhimõte tuleneb üldtingimuste p 3.7. Üldtingimuste p 7.5 ja 7.5.1 järgi kohustub liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemisel viivitamatult liisingulepingu valduse üle andma liisinguandja volitatud esindajale liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras. Kui liisinguvõtja seda kohustust ei täida ning liisinguandja kannab seetõttu lisakulusid, on liisingvõtja kohustatud eeltoodud kulutused liisinguandjale hüvitama. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja tagastas liisingueseme 08.10.2009.a hageja esindajale Credit Expert OÜ-le (tl 30). Samas ei ole hageja tõendanud, et ta teatas kostjale liisingueseme tagastamise koha või tähtaja. Hageja ei ole tõendanud, et teatis lepingu ülesütlemise kohta saadeti ka kostja lepingujärgsele aadressile. Toimikus oleval teatisel on kostja aadressiks Lääne 5-1 Tartu ning hageja ei ole selgitanud, miks see oli hageja teada kostja aadress. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et suhtles liisingufirmaga enne auto äraviimist, kuid pooled rääkisid tasumise ajapikendusest (tl 103). Seega ei saa lugeda, et kostjal oli võimalik sõiduk tagastada ilma tagastusteenuseta ning hageja nõue Gredit Expert OÜ arve (tl 32-33) hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Vara on tõenditest nähtuvalt võõrandanud Valoor AS (tl 34-35). Kohus leiab, et igasuguse võõrandamisteenusega kaasnevad kulud ning hagejal ei olnud kohustust tegelda sõiduki võõrandamisega ise. Hageja on võõrandamisteenuse kuluna esitanud Valoor AS 16.11.2009.a arve summas 191.73 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud arve alusel on hageja tasunud sõiduki realiseerimise tasu. Kohus leiab, et võõrandamisteenusega kaasnevad kulud on lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest tekkinud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 191.73 eurot.
Hageja on sõiduki seisukorra tõendamiseks esitanud Valoor AS koostatud sõiduki müüki suunamise akti, mille kohaselt sõiduki läbisõit on 232 794 kilomeetrit ning see vajaks puuduste tõttu remonti maksumusega 1405.05 eurot (21 984.30 krooni, tl 95-96). Aktis on loetletud sõiduki puudused. Portaali auto24.ee andmetel oli 30.10.2009.a analoogse margi ja mudeliga sõidukite hind 1150.41 kuni 5106.54 eurot (18 000 kuni 79 900 krooni, tl 98). Kohus leiab, et poolte esitatud tõendid ei tõenda üheselt sõiduki turuväärtust. Kostja nimetatud teise sõiduki läbisõit on 167 400 kilomeetrit, s.t umbes 65 400 kilomeetrit vähem kui vaidlusalusel sõidukil. Samas ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et 2011.a oli sõidukite hind kõrgem kui sama sõiduki hind 2009.a. Kostja asjatundja arvamusest ei nähtu, et asjatundja oleks arvesse võtnud Valoor AS-is tuvastatud sõiduki puudused ning näiteks asjaolu, et poolteist istmerida oli autos puudu. Hageja esitatud väljavõtte kohaselt oli näiteks 144 230 km läbisõiduga sõiduki hind 2524.51 eurot (39 500 krooni), 174 100 km läbisõiduga sõiduki puhul 5049.02 eurot (79 900 krooni). Pakkumistest ei nähtu sõidukite tehniline seisukord. Kohus leiab, et kasutatud sõiduki puhul ei saa eeldada, et see oleks samas seisukorras kui uus sõiduk. Samas ei nähtu poolte esitatud väljavõtetest, et ka teistel kasutatud sõidukitel oleks samasuguses ulatuses kahjustusi, nagu Valoor AS teatest nähtuvalt oli vaidlusalusel sõidukil. Hageja on tõendanud, et vaidlusalusel sõidukil olid puudused ning näidanud ära sõiduki müügihinna. Kostja peaks tõendama, et sõiduki turuhind oli hoolimata puudustest kõrgem kui müügihind. Kostja ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud. Seega tuleb sõiduki turuhinnaks lugeda selle müügihind 1177.89 eurot. Kohus leiab vastuseks kostja viitele, et hagejal ei olnud kohustust küsida kostja käest tagasi puuduvaid istmeid ning raadiot. Kostja andis sõiduki ise puuduvate istmetega üle ning hageja kujundas selle alusel turuhinna.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.