Otsuse avalikult teatavaks- 15. oktoober 2012, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-12184
Tsiviilasi
Tartu Elamuhalduse AS-i hagi Ragne Villakovi vastu 493,16 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
493,16 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja Tartu Elamuhalduse AS (RK 10833824; asukoht Soola 3, 51014 Tartu), esindaja Rein Pärtel, e-post esindajad [email protected]; kostja Ragne Villakov (IK 47607202741; elukoht XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tartu Elamuhalduse AS-i hagi Ragne Villakovi vastu.
2.Välja mõista Ragne Villakovilt Tartu Elamuhalduse AS-i kasuks 493 (nelisada üheksakümmend kolm) eurot ja 16 senti. Väljamõistetud võlgnevus summas 493,16 eurot kanda Tartu Elamuhalduse AS-i arvelduskontole nr 10220023049012 SEB Pangas või nr 221018332387 Swedbankis.
3.Välja mõista Ragne Villakovilt Tartu Elamuhalduse AS-i kasuks viivis 0,15% päevas põhinõudelt 493,16 eurot alates 15.10.2012 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 493,16 eurot.
5.Välja mõista Ragne Villakovilt Tartu Elamuhalduse AS-i kasuks menetluskulud 106 (ükssada kuus) eurot ja 85 senti. Väljamõistetud menetluskulu summas 106,85 eurot kanda Tartu Elamuhalduse AS-i arvelduskontole nr 10220023050014 SEB Pangas.
6.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Elamuhalduse AS (hageja) esitas 26.03.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 2-4), millele Ragne Villakov (kostja) esitas vastuväite (tl 5-6).
2.11.06.2012 määrusega (tl 7) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse üleandmisega.
3.02.07.2012 esitas hageja kohtusse hagi (tl 11-15). Hagiavalduse kohaselt on kostja kantud kinnistusraamatusse korteriomandi aadressil Vaba 28-15 Tartus omanikuna. Korteriomanike ühisus Vaba 28 korteriomanike 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokolliga nr 14 nimetasid korteriomanikud elamu valitsejaks alates 01.01.2008 hageja volituste tähtajaga 5 aastat (p 4.1). Sama üldkoosoleku protokolli kohaselt kohustusid korteriomanikud tasuma hooldus- ja halduskulude eest vastavalt majanduskavale ja elamu tegelikele kuludele (p 5.23), vee- ja kanalisatsiooniteenuste (p 5.25), prügiveo (p 5.26.4), üldelektri (p 5.26.5) jms eest. Viidatud protokolli p 5.26.1 kohaselt arvestatakse vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest tasumisele kuuluva summa suurus valitsejale kuu kolme viimase tööpäeva jooksul esitatud individuaalse veemõõtja näidu alusel, kusjuures peamõõturist lahutatakse maha veemõõtjatega korterite näidud ning ülejääv vesi jagatakse mõõtjateta korterite ruutmeetritele. Hageja on nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi viia ellu korteriomanike üldkoosoleku seaduspäraseid otsuseid ning rakendanud kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sh remondiks, vajalikke abinõusid. Hageja sõlmis elamule Vaba 28 kommunaalteenuste osutamiseks lepingud AS-ga Eesti Energia, AS-ga Ragn-Sells ja AS-ga Tartu Veevärk. Kostjale esitatud arvete aluseks on eelnimetatud ettevõtete poolt hagejale igakuiselt esitatud arved. Lisaks nähtuvad valitseja poolt tehtud kulutused korteriomanike ühisuse Vaba 28 2011. majandusaasta aruandest. Hageja valitsejana on kogunud täiendavaid rahalisi vahendeid veetorustike remondiks ja teinud erinevaid kulutusi avariivalvele, liiva muretsemisele jms tavakohasele hooldustegevusele vastavatele toimingutele. Kostja seevastu on korduvalt jätnud oma kohustused täitmata (viie kuu jooksul täies ulatuses, tasudes viimaste kuude eest osaliselt). Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, kus märkis, et ei ole teadlik korteriomanike koosolekutest ja et korter on asustamata, mistõttu ei toimu ka vee tarbimist. Hageja hinnangul on kostja viimane väide paljasõnaline ja ei ole valitsejale ega teistele korteriomanikele siduv. Kostja ei ole korteriomanike üldkoosolekul taotlenud tema välistamist veearvestusest ja vastava muudatuse tegemist Vaba 28 korteriomanike 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokolli p-i 5.26.1. Peale kostja on teised korteriomanikud esitanud hagejale veearvesti paigaldamise aktid, samuti teatanud õigeaegselt vee näidud. Kuna kostja ei ole seniajani esitanud veemõõtja paigaldamise kohta akti ega ka muid vajalikke andmeid, samuti ei ole ta lubanud valitseja töötajat veemõõtja näitusid ja töökorras olekut kontrollima, siis puuduvad valitsejal usaldusväärsed andmed veemõõtja kohta. Valitseja on lähtunud seega temale teadaolevatest asjaoludest veemõõtja mittepaigaldamise kohta. Eeltoodust sõltumata ei ole kostja vastuväide põhjendatud ka seetõttu, et kostja on jätnud tasumata paljude kuude arved täies ulatuses, kuid peale veekulu on hageja teinud ka muid vajalikke ja põhjendatud kulutusi, mis tulnuks kostja poolt hüvitada. Vaatamata hooldus-, haldus- ja kommunaalteenuste tegelikule kasutamisele ja kostjale igakuiselt saadetud arvetele ning meeldetuletustele ei ole kostja talle osutatud teenuste eest tasunud perioodil 01.10.2011 kuni 31.05.2012, võlgnedes nimetatud perioodi eest hagejale 493,16 eurot. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 493,16 eurot ja viivis protsendina põhinõudest 0,15% päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Koos hagi rahuldamisega palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 106,85 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot, hagimenetluses täiendavalt tasutud riigilõiv 54,32 eurot ja päringusüsteemi kasutamise kulu 4,60 eurot). 2(7)
Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule väljavõtte kinnistusraamatust 21.03.2012 seisuga, koopiad korteriomanike ühisuse Vaba 28 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokollist nr 14 koos lisadega, korteriomanike ühisuse Vaba 28 19.11.2007 üldkoosoleku protokollist nr 13 koos lisaga, korteriomanike ühisuse Vaba 28 08.01.2007 üldkoosoleku protokollist nr 12, korteriomanike ühisuse Vaba 28 15.03.2012 üldkoosoleku protokollist nr 22 koos lisadega, korteriomanike ühisuse Vaba 28 26.01.2012 erakorralise üldkoosoleku protokollist nr 21, korteriomanike 09.06.2011 avaldusest, muruniiduki garantii lepingust, hankijate arvete väljavõttest, AS Eesti Energia 27.02.2007 võrgu- ja elektrilepingust nr 310561001/2, väljavõtetest kostjale osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest, 21.06.2012 õiendist, AS Tartu Veevärk 05.03.2003 kliendilepingust nr 09744 koos lisaga, Ragn-Sells AS 19.02.2010 jäätmekäitluslepingust nr 1700000363 koos lisaga ja pooltevahelisest elektronkirjavahetusest (tl 18-50).
4.21.08.2012 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 58), mille kohaselt ei võta kostja hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja märgib vastuses, et on hagejale korduvalt teatanud, et vaidlusalune korter on asustamata ning sellest tulenevalt ei toimu seal vee tarbimist. Samuti on kostja korduvalt teatanud hagejale veemõõtja olemasolust korteris nii suusõnaliselt (telefonitsi) kui kirjalikult, kuid hageja on kostjale arusaamatul põhjusel jätnud selle tähelepanuta. Vastuseks faktile, et veemõõtja paigalduse akt on aastaid tagasi hagejale viidud, on hageja väitnud, et veemõõtja ei ole nende paigaldatud ja justkui oleks kostja pidanud selle hagejalt ostma. Vaatamata eeltoodule on hageja väljastanud kostjale absurdseid arveid, kus vee tarbimine vaidlusaluses korteris moodustab kogu maja tarbimisest üle 25%. Samas ei ole hageja andnud kostjale ülevaadet viimastel aastatel Vaba 28 hoone juures tehtud hooldustöödest. Kostja on hagejale teatanud, et ei tasu vee ja kanalisatsiooni eest, mida ta ei tarbi. Kuna hooldustasu on igakuiselt makstud, siis on hagiavaldus selles osas oma sisult eksitav ja väär. Kostja lisas vastusele kalkulatsiooni korteris nr 15 väidetava vee tarbimise kohta võrreldes seda kogu maja vee tarbimisega, väljavõtte pooltevahelisest elektronkirjavahetusest ja arvestuse kulude osas, milles kostja ei ole hageja arveid aktsepteerinud (tl 59-62).
5.31.08.2012 esitas hageja vastuse kostja vastuväidetele (tl 64-66), leides, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud ega asjakohased. Hageja märgib, et kostja ei ole veemõõtja paigalduse akti hagejale esitanud. Aktsepteerimisele tuleb plommitud veemõõtja alusel esitatud veearvesti näit. Vaidlusalusesse eluruumi paigaldatud veemõõtja plommiti uue omaniku soovil alles 02.07.2012. Seega ei olnud kostja veemõõtja usaldusväärne, kuna ei olnud selle paigaldamise akti ega plommimist, mis võimaldab aga vett kontrollimatult kasutada väljaspool veemõõtjat. Veemõõtjal plommimise puudumist käsitatakse vee kasutamisena ilma veearvestita. Kuna kostja ainukesena ei esitanud veemõõturi andmeid, samuti plommimise andmeid, tuli veemõõturitest ülejäänud vesi jagada kostjale. Hageja arvates on kostja oma hooletu käitumisega ise endale sellise olukorra tekitanud. Hageja ei ole kostja arvel vara alusetult säästnud, sest on tasunud vee-ettevõtjale kõik viimase poolt esitatud arved, sh ka kostja eest. Hageja peab vajalikuks märkida, et kostja on aktsepteerinud temale esitatud arveid valikuliselt ka vee- ja prügiveo teenuste osas. Nii ei ole kostja vastu vaielnud 2011 oktoobris ja detsembris osutatud vee teenusele vastavalt 7,73 eurot ja 5,15 eurot. Kostja on vastu vaielnud ainult suurematele vee arvetele. Hageja lisas vastusele koopiad töö üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 872 ja veemõõturi plommimise aktist (tl 67-68). Kohtu põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (tl 69-70). Pooltele on kätte toimetatud 10.09.2012 kohtumäärus hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras (tl 72, 73). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus seisukohale, et pooled ei soovi enda isiklikku ärakuulamist. Samuti ei ole pooled esitanud 3(7)
kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud kompromissilepingut, mistõttu lahendab kohus antud asja sisuliselt.
7.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kohtule esitatud hagi tuleb rahuldada.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - alates 16.03.2002 kuni 25.06.2012 (seega vaidlusalusel perioodil) kuulus kostjale korteriomand Tartus aadressil Vaba 28-15 (tl 18, elektroonilise kinnistusraamatu väljavõte); - Vaba 28 korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokolli nr 14 p 4.1 kohaselt nimetati hageja Vaba 28 elamu valitsejaks alates 01.01.2008 volituste tähtajaga viis aastat (tl 19-24); - kommunaalteenuste osutamiseks sõlmis hageja lepingud Eesti Energia AS-ga (tl 41), ASga Tartu Veevärk (tl 45-46) ja Ragn-Sells AS-ga (tl 47-48). Kohus loeb hageja nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega.
9.Hageja on esitanud kostja vastu korteriomandi valitsemisest tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõude. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Nimetatud seaduse säte on kajastatud ka Vaba 28 korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokolli nr 14 p-s 5.4. Seega on kostjal kohustus tasuda korteriomandi majandamise kulutused.
10.Hageja on esitanud võlgnevuse arvestuse (tl 44), mille kohaselt on kostja perioodi 01.10.2011 kuni 31.05.2012 eest hagejale võlgu järgmised summad: hooldustasu 150,36 eurot, vee- ja kanalisatsiooniteenus 124,80 eurot, prügivedu 9,90 eurot, muud kulud 208,10 eurot, millest veetorustiku renoveerimise kulu on 113,24 eurot, võla kohtuvälise menetlemise kulu 49,57 eurot ja remondifondi raha 45,29 eurot, kõik kokku seega 493,16 eurot. Kuigi kostja on vastuses hagile (tl 58) märkinud, et ta ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid, on kostja esitanud hagile sisulise vastuväite vaid vee- ja kanalisatsiooniteenuse osas põhjusel, et hagejale oli teada asjaolu, et korteris on veemõõtja ja kuna korter on asustamata, ei toimu seal ka vee tarbimist. Kostja on lisanud vastusele omapoolse arvestuse (tl 62), milliste kulude osas ei ole ta hageja poolt esitatud arveid aktsepteerinud. Arvestusest nähtuvalt ei aktsepteeri kostja hageja kulusid kogusummas 454,24 eurot, sh vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulusid summas 169,94 eurot, kulusid lepingulistele töödele summas 159 eurot (ühekordne maks 5 eurot/m2 kohta üldkoosoleku protokolli nr 21 alusel), võla kohtuvälise menetlemise kulu summas 69,60 eurot ja viivist summas 55,70 eurot. Kostja väitel on tasutud igakuine hooldustasu. Ülejäänud kulude (prügivedu ja remondifondi raha) osas ei ole kostja selgesõnalisi vastuväiteid esitanud. TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohtu hinnangul on kostja selgesõnalise vaidlustamata jätmisega võtnud omaks, et võlgneb hagejale prügiveo eest 9,90 eurot ja remondifondi raha 45,29 eurot. Eeltoodust lähtudes ja lihtmenetluse sätete kohaldamist arvestades loeb kohus hagi tõendatuks 55,19 euro (9,90 + 45,29) ulatuses.
11.Hageja on esitanud kostja vastu hooldustasu nõude summas 150,36 eurot. Kostja väitel on ta igakuise hooldustasu hagejale ära maksnud. Hooldustasu maksmise aluseks on KOS § 13 lg 1. Sama seaduse § 21 lg 1 p 1 ja Vaba 28 korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokolli nr 14 p 5.17.1 ning alates 15.03.2012 üldkoosoleku protokolli nr 22 p 5.17.1 (tl 31-34) kohaselt on valitseja õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike üldkoosoleku seaduspäraseid otsuseid. Vaba 28 4(7)
korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokolli nr 14 p-st 2 nähtub, et üldkoosolek kinnitas hooldustasu suurusega 10 krooni korterite üldpinnalt ja sellest valitsemiskulud suurusega 4 krooni korterite üldpinna ruutmeetrilt. Sama protokolli p 5.23 kohaselt tasuvad majaomanikud hooldus- ja halduskulude eest vastavalt majanduskavale ja elamu tegelikele kuludele. Kohtule esitatud korteriomanike ühisuse Vaba 28 2011. aasta tuludekulude aruande ja 2012. aasta majanduskava (tl 35 ja pöördel) kohaselt on alates 01.01.2011 ja alates 01.01.2012 hooldustasu tariif 0,83 eurot kuus korterite üldpinna ruutmeetri kohta (nähtub samuti 15.03.2012 üldkoosoleku protokolli nr 22 p-st 2.2). Eeltoodust tuleneb, et hageja on õigustatud korteriomanikelt hooldustasu nõudma ja et kostja igakuise hooldustasu suuruseks on vaidlusalusel perioodil 26,39 eurot (0,83 eurot × 31,8 m2), mis nähtub ka kohtule esitatud väljavõtetelt hooldus- ja kommunaalteenuste arvestuse kohta (tl 42, 43). Kostjal oli kohustus tasuda 8 kuu eest hagejale hooldustasu kokku 211,12 eurot. Kuivõrd kostja on tasunud temale esitatud arvetel kajastatud kulutuste eest valikuliselt (arvestades kulude osalist aktsepteerimist), siis lähtudes Vaba 28 korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokolli nr 14 p-s 5.28 (15.03.2012 üldkoosoleku protokolli nr 22 p-s 5.28) sätestatust, mille kohaselt on valitsejal õigus makstud summast esimeses järjekorras maha arvestada tasumisele kuuluvad kulutused, seejärel viivis ning lõpuks kulutused põhikohustuste katteks, on kostjal ikka hooldustasu võlgnevus hageja ees summas 150,36 eurot. Kostja ei ole hooldustasu suurust vaidlustanud ning kohus loeb hageja poolt hooldustasu eest nõutud summa õiguslikult põhjendatuks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 150,36 eurot.
12.Hageja nõuab kostjalt vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimise eest 124,80 eurot, kusjuures 8 kuu tarbimine on hageja arvestuse kohaselt 175,23 eurot. Kostja arvestuse kohaselt ei aktsepteeri ta nimetatud kulusid summas 169,94 eurot, samas ei ole kostja vaielnud vastu vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimisele oktoobris 2011 summas 7,73 eurot ega detsembris 2011 summas 5,15 eurot. Vaba 28 korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokolli nr 14 p 5.25 (15.03.2012 üldkoosoleku protokolli nr 22 p 5.26) kohaselt tasub korteriomanik lisaks elamu hooldus- ja halduskuludele vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Sama protokolli p 5.26.1 järgi arvestatakse vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest tasumisele kuuluva summa suurus valitsejale kuu kolme viimase tööpäeva jooksul esitatud individuaalse(te) veemõõtja(te) näidu alusel. Peamõõturist lahutatakse maha veemõõtjatega korterite näidud ning ülejääv vesi jagatakse mõõtjateta korterite ruutmeetrile. Analoogne kord kehtib ka 15.03.2012 üldkoosoleku protokolli nr 22 p-de 5.26.1 ja 5.26.6 järgi. Hageja väitel ei ole valitsejale esitatud akti veemõõtja paigaldamise kohta ega muid vajalikke andmeid (et veemõõtja on valitseja poolt plommitud), samuti ei ole lubatud valitseja töötajat veemõõtja näitusid ja töökorras olekut kontrollima, mistõttu on hageja lähtunud nimetatud teenuse arvutamisel veemõõtjata korteritele ettenähtud korrast. Kostja väitel oli hagejale teada asjaolu, et korteris on veemõõtja, kuid seal ei tarbita vett, kuna korter on asustamata. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna veemõõtja paigaldamise akti esitamata jätmine on hageja poolt vaadates negatiivne tõendamisasjaolu, siis peab veemõõtja paigaldamise akti esitamist ja veemõõtja olemasolu oma korteris tõendama kostja. Kostja on 12.10.2012 esitanud kohtule Raatuse Kinnisvara OÜ 03.03.2001 akti veemõõtja paigaldamise kohta. Samas on kostja esitanud ka uue veearvesti Rossweiner 03.03.2007 passi. Kui kostja soovib 2007 veearvesti ostudokumendiga tõendada, et ta on 2007. aastal ostnud uue veearvesti, siis ei oma 03.03.2001 akt veemõõtja paigaldamise kohta asja lahendamise seisukohalt tähtsust, sest see ei saa tõendada 2007. aastal ostetud veearvesti paigaldamist. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta on 2007 soetatud veearvesti paigaldanud Vaba 28-15 korterisse ja 5(7)
et veearvesti oleks nõuetekohaselt ka plommitud. Pooltevahelisest elektronkirjavahetusest (tl 4950, 61) 2010. aastal ei nähtu veemõõtja paigaldamise akti esitamist valitsejale peale seda, kui viimane on teatanud, et tal ei ole andmeid veemõõtja paigaldamise kohta ja ta ootab vastava akti esitamist. Kohtu arvates oli Vaba 28 korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokolli nr 14 p 5.26.1 kohaselt kostjal veemõõtja olemasolul kohustus esitada näidud valitsejale ka juhul, kui korter oli asustamata. Näidu esitamine iga kuu lõpus tõendanuks asjaolu, et korteris on veemõõtja ning näidu muutumatus kinnitanuks asjaolu, et korteris ei ole elatud ega vett tarbitud. Kuivõrd kostjal oli veenäidu esitamise kohustus, mida kostja on rikkunud, siis oli hageja õigustatud käsitama kostja käitumist vee kasutamisena ilma veearvestita. Arvete osalise tasumise tõttu on vee- ja kanalisatsiooniteenuse võlgnevus 124,80 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
13.Hageja on esitanud kostja vastu veetorustiku renoveerimise kulu nõude summas 113,24 eurot. Kostja ei aktsepteeri kulusid lepingulistele töödele summas 159 eurot. KOS § 21 lg 1 p 2 ja Vaba 28 korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokolli nr 14 p 5.17.2 (15.03.2012 üldkoosoleku protokolli nr 22 p 5.17.2) järgi on valitseja õigustatud ja kohustatud rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sh remondiks, vajalikke abinõusid. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 37) toimus 26.01.2012 korteriomanike ühisuse Vaba 28 erakorraline üldkoosolek seoses vajadusega remontida avariiline veetorustik. Protokolli nr 21 kohaselt otsustati koguda avariilise veetorustiku renoveerimistöödeks 2012 veebruaris (ühekordne makse) 5 eurot elamispinna ruutmeetri kohta, mis kostja puhul teeb 159 eurot (31,8 m2 × 5 eurot). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt veetorustiku renoveerimise kulu tasumist. Eelduslikult on hageja arvete osalise tasumise tõttu kostja poolt lugenud nimetatud kohustuse osaliselt täidetuks, mistõttu mõistab kohus kostjalt välja 113,24 eurot avariilise veetorustiku renoveerimise kulu katteks.
14.Hageja nõuab kostjalt võla kohtuvälise menetlemise kulu summas 49,57 eurot. Kostja ei aktsepteeri võla kohtuvälise menetlemise kulu summas 69,60 eurot. KOS § 21 lg 2 p 4 ja Vaba 28 korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokolli nr 14 p 5.18.4 (15.03.2012 üldkoosoleku protokolli nr 22 p 5.18.4) järgi on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel rakendada tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid. Seega on hagejal õigus pöörduda juriidilise abi saamiseks õigusalaste teadmistega isiku poole. Juriidilise teenuse eest tasumisel tekkis hagejale kahju, mille hüvitamist tal on kostjalt õigus nõuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 alusel. Asjaolu, et hageja on kahjunõuet kajastanud hooldus- ja kommunaalteenuste (põhivõla) nimekirjas, ei välista nõude esitamist kostja vastu. Kuna kostja on jätnud hooldus- ja kommunaalteenuste eest osaliselt tasumata, on olemas põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise ja hagejal kahju tekkimise vahel. Arvete osalise tasumise tõttu on hagiavalduse kohaselt võla kohtuvälise menetlemise kulu 49,57 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
15.Kostja ei aktsepteeri viivist summas 55,70 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaba 28 korteriomanike ühisuse 04.12.2007 korduva üldkoosoleku protokolli nr 14 p-st 5.28 (15.03.2012 üldkoosoleku protokolli nr 22 p 5.28) nähtub, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel pärast valitseja poolt esitatud arvet on valitsejal õigus nõuda korteriomanikult viivist 0,15% päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest alates majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Aktsepteerides arvetel märgitud kulutusi osaliselt, on kostja oma rahalise kohustuse täitnud osaliselt ja seega sattunud maksete tegemisel viivitusse, mistõttu on hagejal 6(7)
õigus viivist arvestada ja nõuda kostjalt selle tasumist protokollide nr 14 ja 22 p-s 5.28 sätestatud määras. Kuivõrd kostja on teinud makseid valikuliselt, on hageja lugenud hagiavalduse esitamise ajaks viivise tasumise kohustuse täidetuks ning seetõttu ei ole hagis kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõuet esitatud.
16.Eeltoodud kohtu põhjendustest (p-d 10-15) tuleneb, et hageja nõue on põhjendatud täies ulatuses, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 493,16 eurot (150,36 + 124,80 + 9,90 + 113,24 + 49,57 + 45,29).
17.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni 0,15% iga viivitatud päeva eest. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (oma kohustuste mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka lisanduv viivis 0,15% päevas põhinõudelt 493,16 eurot alates 15.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Samas peab kohus põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega.
18.Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 493,16 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,15% päevas põhinõudelt 493,16 eurot alates 15.10.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 493,16 eurot.
19.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 102,25 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud 54,32 eurot) ning päringusüsteemi kasutamise kulu 4,60 eurot, kokku seega 106,85 eurot. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 106,85 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõiv 102,25 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Päringusüsteemi kasutamise kulu summas 4,60 eurot on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 2 mõttes, mille väljamõistmine kostjalt hageja kasuks on samuti põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.