Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. oktoober 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-59056
Tsiviilasi
OÜ Uus Maa Tartu büroo hagi D.R. sanitaartehnika OÜ vastu 3960 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
4415,40 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D.R. sanitaartehnika OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. september 2012
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja) – D.R. sanitaartehnika OÜ (rk: 11260690), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja (hageja) – OÜ Uus Maa Tartu büroo (rk: 11043053), lepinguline esindaja advokaat Rait Ratasepp Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 23. märtsi 2012 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus D.R. sanitaartehnika OÜ kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Tartu Maakohtu 23. märtsi 2012 otsus
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Uus Maa Tartu büroo esitas 01.12.2011 maakohtule D.R. sanitaartehnika OÜ vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 3960 eurot või alternatiivselt leppetrahv 3960 eurot ning viivis põhinõudelt 24.11.2011 seisuga 455,40 eurot ja viivis põhinõudelt alates 25.11.2011 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni lepingu p-s 5.3 sätestatud määras (s.o 0,1% põhivõlgnevuselt). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.06.2011 maaklerilepingu, millega kostja tegi hagejale ülesandeks Ülenurme vallas Tõrvandi alevikus Tööstuse tee 2 asuvale hoonestatud kinnistule üürniku leidmise. 12.07.2011 kell 9.46 pakkus hageja üüripinda OÜ Estinvait seaduslikule esindajale Erki Lifljandskile ning teavitas üürihuvilisest kohe, s.o 12.07.2011 kell 9.57, telefoni teel ka kostjat. 28.07.2011 saatis kostja seaduslik esindaja Dmitri Desjatnikov hageja maakler Gundo Roosvele e-kirja, milles teatas, et on osa üüripinnast välja üürinud. Pärast e-kirja saatmist aset leidnud telefonivestlustes teavitas kostja, et välja üüritud üüripinna suuruseks on 1100 m2 ja üürnikuks on OÜ Estinvait. Hageja nõudis kostjalt lepingujärgse tasu maksmist, millest kostja keeldus. Kostja lükkas tagasi ka hageja kompromissettepaneku, tuues põhjusena välja asjaolu, et hageja ei ole käinud üürnikuga objektil ega teavitanud kostjat OÜ-ga Estinvait läbirääkimiste pidamisest. 06.09.2011 e-kirjas kordas hageja kompromissettepanekut, millest kostja keeldus, esitades seekord põhjusena väite, et hageja on rikkunud lepingu p-s 2.6 sätestatud aruande esitamise kohustust. 12.10.2011 saatis hageja kostjale nõudekirja raha tasumise kohustuse täitmiseks. Mõni hetk hiljem võttis kostja seaduslik esindaja hageja esindajaga telefoni teel ühendust ja teatas, et ei kavatse nõuet täita, sest hageja ei esitanud kostjale aruandlust ning lisaks ei pannud reklaamtahvleid üles. 26.10.2011 esitas kostja vastuse nõudekirjale, kus leidis, et hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus, sest kostja ei ole lepingu esemeks oleva kinnisasja omanik. Hageja on üüripinnale üürniku leidnud ja seeläbi käsundi täitnud. Hageja tegevuse tulemusena jõudis kostja OÜ-ga Estinvait üürilepingu sõlmimiseni. Lepingu p 1.1 kohaselt loeti käsund täidetuks üüripinnale üürniku leidmisega, sõltumata sellest, kes saab olema üürilepingus üürileandjaks. Üürileping sõlmiti hiljemalt 28.07.2011. Seega lepingu p-dest 1.4, 1.5 ja 4.1 tulenevalt pidi kostja 1100 m2 suuruse pinna üürimisel hagejale tasuma 3960 eurot (sisaldab käibemaksu) hiljemalt 31.07.2011. Hageja esitas ka alternatiivse nõude lepingu p 5.2 alusel. Lepingu p-s 5.2 on pooled kokku leppinud, et kui kostja rikub p-s 1.6 sätestatud hageja käsundi täitmise ainuõigust, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi p-s 1.5 märgitud summas. Kostja on ühe vastuväitena esitanud asjaolu, et OÜ Estinvait soovist üüripinda üürida sai kostja teada üürniku otsimisega tegelenud teise maakleri kaudu. Seega on kostja rikkunud p-ga 1.6 võetud kohustust.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hagile lisatud materjalide alusel ei ole võimalik tuvastada hageja nõuet kostja vastu. VÕS § 664 lg-st 1 tulenevalt peab hageja maakleritasu
saamiseks tõendama, et üürileping sõlmiti tema vahendusel või osutamisel. Hagiavaldusest ei saa järeldada, et üürileping sõlmiti hageja vahendamise või osutamise tulemusena. Leping sõlmiti teise maakleri vahendusel. Kostja teavitas hagejat sellest, et osa laost on välja üüritud, seega ütles kostja poolte vahel sõlmitud lepingu üles. Ülesütlemispäevaks oli selge, et hageja ei leia üürnikku, ta ei olnud aktiivne, lepingulised kohustused olid jäänud täies ulatuses täitmata. Juhul kui hagejal tekkisid seoses käsundi täitmisega põhjendatud ja tõendatud kulud, siis need tuleb hüvitada, hageja nõuab aga vastuolus heade kommetega maakleritasu või leppetrahvi. Lepingu koostamisel on dispositiivsuse põhimõtet kasutatud vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. Leping on aluseks parasiitaarsuse paljundamiseks. Tuginedes VÕS § 664 lg-le 2 ja Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-72-08 ei ole ainuõiguse mõiste ning selle rikkumine maaklerilepingu sõlmimisel lubatud. Seega kostja võis kasutada teise maakleri teenuseid. Leppetrahvinõue ei ole põhjendatud ja lubatud. Hageja ei ole kahjustatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 23. märtsi 2012 otsusega hagi ning mõistis välja D.R. sanitaartehnika OÜ-lt OÜ Uus Maa Tartu Büroo kasuks põhinõude 3960 eurot, viivise põhinõudelt 455,40 eurot ja viivise 0,1% päevas alates 25. novembrist 2011 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus märkis, et Tartu Maakohtu 2. detsembri 2011 määrusega seatud hagi tagamine kehtib kuni hagi tagamise aluste äralangemiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et poolte vahel sõlmiti maaklerileping VÕS §-st 658 lähtuvalt. Maaklerileping kui üks teenuse osutamise lepinguid ja käenduslepingu tüüpi leping kohustab ühte isikut (maaklerit) vahendama teisele isikule (käsundiandjale) lepingu, antud juhul siis üürilepingu sõlmimist või osutama sellise lepingu sõlmimise võimalusele. Kohus leidis, et antud juhul on tegemist pigem lepingu sõlmimise võimalusele osutamise kokkuleppega (tehingujärgselt vaadates). Kohtul puudub alus kahelda hageja väidetes ja tõendites, millest nähtub, et 12.07.2011 kell 9.46 pakkus hageja üüripinda OÜ Estinvait seaduslikule esindajale E. Lifljandskile ning teavitas üürihuvilisest kohe, s.o 12.07.2011 kell 9.57, telefoni teel ka kostjat. 28.07.2011 saatis kostja seaduslik esindaja D. Desjatnikov hageja maakler G. Roosvele e-kirja, milles teatas, et on osa üüripinnast välja üürinud. Pärast e-kirja saatmist aset leidnud telefonivestlustes teavitas kostja, et välja üüritud pinna suuruseks on 1100 m2 ja üürnikuks on OÜ Estinvait. Selle kinnituseks esitas hageja esmalt tõendina kõnede eristuse (tl 18 alt 1. lõik) ning hilisemalt maakler G. Roosve kõneeristuse väljavõtte selliselt, et sealt nähtub ka asjaolu, et kõneeristus on võetud telefoninumbri 53457275 kohta. Nimetatud telefoninumbri kuulumist D. Desjatnikovile kinnitab nt poolte kirjavahetus, milles D. Desjatnikov on oma kontakttelefonina avaldanud kõnealuse numbri. G. Roosve kinnitab allakirjutanule saadetud e-kirjas nimetatud numbri temale kuulumist ning selgitab ka seda, mis oli telefonikõnede sisuks. Lisaks esitas hageja infoportaali www.parim.ee väljavõtte, millest nähtub, et OÜ Estinvait aadressiks on lepingu esemeks olnud üüripinna asukoht ja kontakttelefoniks 56690555. Portaalis avaldatud teabe kohaselt on tegemist tasuta infokataloogiga, millega ettevõtted vabatahtlikult liituvad – st avaldatud teave pärineb ettevõtjatelt endilt. Kostja vastuväited seisnesid vaid selles, et hageja ei teinud tööd nagu vaja (käsund polnud täidetud) ning seetõttu ei saa lugeda lepingut täidetuks. Kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata ning pigem otsitud kui tegelikkusele vastavad, kantud soovist mitte maksta maakleritasu. Tõendamata on, kuidas mõjutasid lepingu täitmist või mittetäitmist asjaolud, et hageja ei ole esitanud aruannet, ei ole käinud üürnikuga objektil ega teavitanud kostjat läbirääkimiste pidamisest võimaliku üürnikuga, ei pannud üles reklaamtahvleid. Otsitud põhjenduseks, millest küll kohtumenetluses loobuti, oli ka asjaolu, et üüriobjekt ei kuulunud
käsundiandjale. Taoline käitumine kostja poolt majandus- ja kutsetegevuses viitab soovile hoiduda kõrvale lepingu täitmisest ning maakleritasu maksmisest. Kostja ei esitanud hagejale varasemalt mingeid pretensioone. Kohtumenetluses väitis kostja, et ütles lepingu üles, viidates 08.09.2011 e-kirjale. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et vaidluseseme seisukohalt on lepingu ülesütlemise fakt ebaoluline, sest sõltumata ülesütlemise õiguspärasusest/õigusvastasusest vabastab ülesütlemine pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest – st lepingust juba tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu p 1.1 järgi loeti käsund täidetuks üüripinnale üürniku leidmisega, sõltumata sellest, kes saab olema üürilepingus üürileandjaks. Seega luges kohus hagi tõendatuks VÕS § 108 lg 1; § 113 lg 1; § 664 lg 1; § 658 lg 1 ja maaklerilepingu vastavate punktide kohaselt. Seonduvalt alternatiivse nõudega leppetrahvi väljamõistmiseks märkis kohus, et kuna hagi rahuldatakse, siis ei pea kohus alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama (TsMS § 442 lg 8 viimane lause), kuid alternatiivse nõude rahuldamine pole iseenesest välistatud. Kostja väite osas selle kohta, et lepingu sõlmimisel on rikutud dispositiivsuse põhimõtet (VÕS § 5), oli kohus seisukohal, et antud lepingu puhul ei ole tuvastatud ja kostja pole tõendanud, et pooled oleksid sõlminud lepingu heade kommetega vastuolus või et rikutaks isiku põhiõigusi või et leping oleks vastuolus avaliku korra või hea usu (VÕS § 6) või mõistlikkuse (VÕS § 7) põhimõttega. Arusaamatuks jääb kostja väide, et „kohtule esitatud leping on aluseks parasitaarsuse paljundamiseks“. Kohus eeldab ennekõike, et lepingu sõlminud pooled tegutsesid heas usus ja heade kommete kohaselt ning kõiki majandus- ja kutsetegevuses aktsepteeritud asjaolusid arvestades, näiteks pidasid eelläbirääkimisi jmt. Viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-72-08 ei ole asjakohane nn „ainuõiguse“ käsitlemisel.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.D.R. sanitaartehnika OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
23.märtsi 2012 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 1; § 438 lg-s 1 ja § 232 lg-s 1 sätestatud menetlusnorme ning kohaldanud valesti materiaalõigust. Kohus on asjaolusid ja tõendeid uurinud ebapiisavalt ning ühekülgselt. Osa tõenditest (maaklerilepingu p 1.1 ja p 2) on jäänud osaliselt arvestamata. Kohtu järeldused ei tulene tõenditest ja tuvastatud asjaoludest ning on nii faktiliselt kui õiguslikult motiveerimata. Kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud; 2) jääb arusaamatuks, mis alusel tegi kohus kindlaks käsundi täitmise ning asjaolu, et üürileping sõlmiti hageja vahendusel ja osutamisel. Selle kohta puuduvad tõendid. Kohtule esitatud väljavõtted tõendavad ainult helistamist, vestluse sisu ei ole teada ning järelikult ei saa sellele ka tugineda. Tõend ei ole aluseks maakleritasu saamisele, vaid tehtud kulutuste hüvitamisele, nt kõne maksumuse kompenseerimine VÕS § 667 lg 2 alusel. Kuna hageja ei ole tõendanud olulisi asjaolusid: lepingu sõlmimist tema vahendusel ja osutamisel, lepingu mahtu, pooli jm, ei oleks kohus tohtinud hagi rahuldada, sest ei ole teada, mis täpselt toimus; 3) seisnesid kostja vastuväited ka selles, et hageja ei teinud tööd nagu vaja (käsund polnud täidetud) ja seetõttu ei saa lugeda ka lepingut täidetuks. Kohtu hinnang kostja käitumisele on väär. Kostja käitumine oli hea äritava kohane ja õiglane. Ta ei soovinud maksta maakleritasu töö eest, mis oli hageja poolt tegemata. Üürnik leiti teise maakleri poolt. Ei ole õiglane maksta maakleritasu kaks korda, eriti olukorras, kus kostja oli sunnitud materiaalse olukorra optimeerimiseks laopinna üürile andma. Olukorras, kus Olgo OÜ maakler tegi oma tööd hästi, käis kliendiga objekti vaatamas, suutis klienti veenda, et just see objekt sobib talle, teenis
Olgo OÜ maakler maakleritasu. Hageja ei suutnud käsundit täita ning talle on VÕS § 667 lg 2 alusel ette nähtud kulutuste hüvitamine; 4) ei pidanud kostja täiendavaid tõendeid esitama, sest hagi rahuldamiseks oluline asjaolu ehk käsundi täitmine oli tõendamata; 5) on kohus hinnanud lepingut ühekülgselt. Lepingu p-st 1.1 tulenevalt on üürilepingu sõlmimise korraldamine ja lepingu 2. osas sätestatud toimingute teostamine kohustuslik osa käsundi täitmisel. Ainult p 1.1 viimase lause (käsund loetakse täidetuks maakleri poolt kinnisvarale ostja/üürniku leidmisega) alusel hagi rahuldamine ei ole õige. Viimane lause koos teiste p 1.1 lausetega annab käsundiandjale kindlust, et käsund loetakse täidetuks ainult juhul, kui üürnikuga on sõlmitud leping ning üürnik on leitud hageja poolt. Lepingu p 2.13 järgi on maakleri kohustuseks vormistada üüri-/müügilepingu andmed; 6) palub apellant võtta asja juurde arve nr 1858 ja konto väljavõte arve tasumise kohta, mis tõendavad, et kostja tasus Olgo OÜ-le maakleritasu üürniku leidmise eest. Kostja ei esitanud tõendeid varem, sest hagi rahuldamiseks oluline asjaolu ehk käsundi täitmine oli tõendamata.
5.OÜ Uus Maa Tartu büroo vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus tõendeid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et hageja on käsundi täitnud. Hagiavalduses kirjeldatud kostja käitumist arvestades on kohtu seisukoht, et kostja käitumine viitab soovile hoiduda kõrvale lepingu täitmisest, igati põhjendatud. Ilmestamaks kostja väidete pidevat muutumist, juhib hageja tähelepanu asjaolule, et kostja esindaja avaldas 27.02.2012 kohtuistungil, et maaklerilepingut sõlmides oli kostjal üüripinnale huviline olemas ning leping sõlmiti üksnes selleks, et hagejal oleks garantii maakleritasu saamiseks; 2) palub vastustaja jätta ringkonnakohtul TsMS § 652 lg 3 ja 4 alusel tähelepanuta kostja paljasõnaline uus väide, et teiseks maakleriks oli Olgo OÜ maakler. Kuna kostja maakohtus väidetava teise maakleri isikut ei avaldanud ning ei esitanud ka ühtegi tõendit väite kohta, et kostja sai üürihuvilise kontakti teiselt maaklerilt, rahuldas kohus hagi õigesti hageja esimese nõude alusel ja kohtul puudus vajadus hakata alternatiivset nõuet lahendama; 3) on kostja käsitlus lepingu p-st 1.1 ebaõige. Kohus on õigesti tuvastanud, et lepingu p-s 1.1 on sätestatud üheselt mõistetavalt kokkulepe, et käsund loetakse täidetuks hageja poolt üüripinnale üürniku leidmisega. Teiseks on asjakohatu väita, et hageja oleks pidanud ka üürilepingu sõlmimise korraldama, arvestades, et kostja ei andnud hagejale selleks võimalust (ta sõlmis üürilepingu hageja teadmata). Seoses kostja muude väidetega, justkui oleks hageja rikkunud ka lepingu teises osas nimetatud kohustusi, tuvastas kohus õigesti, et tegemist on otsitud põhjendustega. Kohtu järelduse õigsust kinnitab muuhulgas asjaolu, et 20.06.2011 sõlmitud lepingu alusel leidis hageja üüripinnale huvilise juba 12.07.2011; 4) palub hageja jätta TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel kostja esitatud täiendavad tõendid asja juurde võtmata, kuna neid tõendeid oleks kostja saanud varem esitada. Kostja võttis teadlikult riski, kui jättis tõendid maakohtus esitamata põhjusel, et ei pidanud hagi tõendatuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
23.märtsi 2012 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu
kõikidele esitatud tõenditele ja faktilistele asjaoludele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi. Vastavalt VÕS § 664 lg-le 1 maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Pooltevahelise maaklerilepingu p 1.1 kohaselt käsundiandja teeb maaklerile ülesandeks Tööstuse tee 2 Tõrvandi alevik Ülenurme vald asuva hoonestatud kinnistu (edaspidi kinnisvara) üürniku/ostja leidmise ja üüri/müügilepingu sõlmimise korraldamise, sealhulgas lepingu 2. osas märgitud toimingute teostamise (edaspidi käsund). Käsund loetakse täidetuks maakleri poolt kinnisvarale ostja/üürniku leidmisega. Maakohus on esitatud tõendite alusel põhjendatult leidnud, et hageja poolt tema vahendamise ja osutamise tulemusena sõlmis kostja üürilepingu OÜ-ga Estinvait ning hagejal on õigus maakleritasule maaklerilepingus kokkulepitud määras. Apellandi seisukohast tulenevalt on maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti ja seetõttu jõudnud põhjendamatule järeldusele, et üürileping sõlmiti hageja vahendamise ja osutamise tulemusena, ei ole õige. Kooskõlas TsMS § 230 lg-s 1 sätestatuga peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega pidi hageja maakleritasu saamiseks tõendama, et üürileping sõlmiti tema vahendusel või osutamisel ning kostja hageja nõudele vastu vaieldes tõendama, et üürilepingut ei sõlmitud hageja vahendusel või osutamisel. Apellant kinnitas ringkonnakohtu istungil, et oma vastuväidete tõendamiseks ta maakohtus ühtegi tõendit ei esitanud ning seda ei olnud vaja teha, kuna hageja ei olnud oma nõuet tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et apellandi selline seisukoht ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja esitatud tõendeid ja faktilisi asjaolusid hinnanud TsMS § 232 lg-s 1 ettenähtud nõudeid järgides ning apellandi vastupidine seisukoht on põhjendamatu. Maakohtu 27.02.2012 istungi protokollist (t.l 106) nähtuvalt on maakohus selgitanud kostjale võimalust taotleda maakleri tunnistajana ülekuulamist, kuid vastavat taotlust ei ole kostja esitanud. Samuti oleks saanud kostja oma vastuväidete tõendamiseks taotleda OÜ Estinvait seadusliku esindaja ülekuulamist, kuid ka nimetatud võimalust ei ole kostja kasutanud. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida veel seda, et kostja vastuväited hageja nõudele ei ole olnud järjekindlad ning esimestes kirjalikes vastuväidetes ei ole ta tuginenud sellele, et üürileping sõlmiti teise maakleri vahendusel. Väidetava teise maakleri isikuandmeid kostja maakohtus ei nimetanud. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti järeldanud, et kostja tõendamata ja ebajärjekindlad vastuväited viitavad pigem soovile hoiduda kõrvale maaklerilepingust tuleneva kohustuse täitmisest. Apellandi väide, et maakohus rahuldas hagi maaklerilepingu p 1.1 viimase lause alusel, on põhjendamatu. Maaklerilepingu p-st 11 ja p-st 2.13 tuleneb küll maakleri kohustus korraldada üürilepingu sõlmimine ja vormistada üürilepingu andmed, kuid antud juhul ei andnud kostja selleks maaklerile võimalust, kuivõrd sõlmis üürilepingu maakleri osutatud üürnikuga maakleri teadmata. Seega jäi üürilepingu sõlmimise korraldamine maakleri poolt täitmata kostjast tuleneva asjaolu tõttu.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.