Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

2-12-24746 järgmine teade: „AS Ä avaldas ER kohta ebaõigeid andmeid“ ning 2. leheküljel ebaõigete andmete avaldamisega samas kohas ja kirja suurusega ümberlükkav teade:

„Oleme avaldanud 30.05.2012 artiklis „Reformi- ja Keskerakond võiks kaaluda

ühinemist“ ER kohta tegelikkusele mittevastava faktiväite: „Sama ettevõte, kelle omanikud püüavad end varjata, omab ka R kaubamärki, logo ja domeeni.“ See väide on vale.

Oleme

avaldanud

31.05.2012

artiklis

„R-hoolduse

uus

elu

salapärasel

pangakontol“ E R kohta tegelikkusele mittevastavad faktiväited: „Konto kasutajaid ei ole ajakirjandusel võimalik välja selgitada, seda saab avaldada ainult R ise” ja „Ka pole reformipartei selgitanud, miks on sellel aastal kõnealuse firmaga koostööd tegemast loobutud.” Need väited on valed.

2-12-24746 selgitada kahtlasi sidemeid. Abiliste jäljed peidetud Šveitsi“ ja „R üritas koostööd varjata“. 31.05.2012 ilmus ajalehe Ä veebi- ja paberväljaandes juhtkiri pealkirjaga „R-hoolduse uus elu salapärasel pangakontol“ ja paberväljaandes artikkel „R kasutas Ä a ründamisel valeväiteid“. Eeltoodud artiklites on kostja avaldanud neli faktiväidet, mis sisaldavad ebaõigeid andmeid. Nendeks faktiväideteks on: - Osaühing F omab R kaubamärki, logo ja domeeni (väide 1); - R ei olnud nõus eile avalikustama, kes on nende salapärane äripartner ja toetaja, kellega on koostööd tehtud alates 2009. aastast (väide 2); - Ainult R saab avaldada andmed osaühingu F i osaniku kohta (väide 3); - R ei selgitanud, miks on sellel aastal kõnealuse firmaga koostööd tegemast loobutud (väide 4). Osaühing F ei oma R kaubamärki, logo ega domeeni. Kaubamärk „R “ on registreeritud erakonna nimele. Domeenipäringu tulemusel saadud teabe kohaselt kuulub domeen „ XXX“ hagejale. Ühtlasi ei kajasta kaubamärgi ega domeenipäringud, et kaubamärk ja/või domeen oleks kunagi kellelegi teisele kuulunud. Seega on kostja sellekohane väide vale. Hageja ei ole varajanud, kes on nende äripartner, kellega on koostööd tehtud alates 2009. aastast. Kostja ei ole hagejalt seda kunagi küsinud. Kostja esitas hagejale küsimusi selle kohta, kellelt hageja praegu erakonnaga seotud väljaannete väljaandmist tellib. Sellele küsimusele on kostja ka vastuse saanud. Seda, et kostja ei ole hagejalt väljaannete väljaandmisega seotud koostööpartnerite, s.h osaühingu F kohta küsinud, kinnitab 30.05.2012 ilmunud artikli keelekasutus: „K M : Ma ei oska öelda, kellelt R ajalehe väljaandmise teenust tellib.“ või „M sõnul ei oska ta öelda, kellelt erakond ajalehe väljaandmist tellib, ja suunas küsimused edasi peasekretär MK.“ Eelnevat kinnitab erakonna peasekretäri vastus: “...partei ajalehe ja ajakirja trükkimisega tegeleb OÜ Kroonpress, kujunduse ja trükiga OÜ I ning OÜ T , postitusega OÜ J .“. Keelekasutus viitab oleviku vormile. Seega on hageja vastanud kostja esitatud küsimustele. Sellest tulenevalt ei vasta tõele kostja väide, et erakond varjab teavet varasemate (alates 2009) koostööpartnerite kohta. Selline küsimus ei nähtu ka 29.05.2009 ja sellele eelnenud kirjavahetusest. Osaühingu F juhatuse liige RT on 29.05.2012 e-kirjas kostja ajakirjanik KJ’ile teatanud, et osaühing F tegeles väljaannete „Reformikiri“, „Paremad Uudised“, „Tallinna Teataja“ ja Eesti Teataja väljaandmisega. Hagiavalduses on hageja väitnud, et hageja ei saa avaldada andmeid osaühingu F osaniku konto kasutajate kohta. Hageja ja osaühing F on erinevad juriidilised isikud. Andmeid osaniku kohta saab avaldada eelkõige juriidiline isik ise või tema osanik. Hilisemas menetluses ning täiendatud nõude esitamisel väidab hageja, et hageja ei ole ainus, kes saab neid andmeid avaldada. Samuti on hageja avaldanud, kes on osaühingu F omanik. Hageja selgitas kostjale, miks loobuti osaühinguga F koostööst. Nii erakonna peasekretär Martin Kukk kui ka rahandusminister Jürgen Ligi on kostjale selgitanud, et osaühingult F teenuste kasutamine lõpetati 2012.a seoses RT’i erakonda tööle asumisega, mistõttu koostöö jätkumine ei oleks olnud eetiline. Koostöö lõpetamist on selgitanud RT29.05.2012 elektronkirjas kostja ajakirjanik KJ’ile: „Seoses tööleasumisega erakonna kontorisse pidasin eetiliseks lõpetada selle teenuse osutamise. Töötan hetkel nõunikuna kaasaegse kommunikatsiooni vallas (SEO, sotsmeedia, demograafiline segmenteerimine, andmeanalüüs jne.)”.

2-12-24746

22.08.2012 täiendas hageja esitatud nõuet. 30.07.2012 ilmus ajalehe Ä veebi- ja paberväljaandes artikkel „Reform olulisi väiteid kohtus ei vaidlustanud. Kahjutasu ei nõua“. Artiklid avaldati pärast kostja vastuse esitamist. Kostja selline käitumine on pahauskne, kuivõrd artikli ilmumist sellel päeval ei tinginud muud objektiivsed asjaolud. 30.07.2012 artikliga seoses palub hageja ümber lükata järgnevad ebaõiged faktiväited: - hageja on hagis väitnud, et ta ei saa avaldada andmeid osaühingu F osaniku konto kasutajate kohta (väide 5); - R oli enne osaühingu F majandusaasta aruande kinnitamist viimase aruandes kajastatud hageja vastu seatud nõudest, mida ei eksisteeri, ja selle tühisusest teadlik (väide 6). Hageja ei ole väitnud hagis, et ta ei saa avaldada andmeid osaühingu F i kohta. 30.07.2012 artikli rubriigi „Väited, millest Ä on nõus taganema“ punktis 2 on kostja väitnud kogumis, et „R on hagis väitnud, et ei saa avaldada andmeid F i osaniku konto kasutajate kohta.“. Samas osas rõhutab kostja, et hagist tulenevalt hageja väidab, et tal ei ole informatsiooni selle kohta, kes tegelikult kontrollib osaühingut F . Hagis ei ole väidetud, et hagejal ei ole sellekohast teavet. Hageja väitis 25.06.2012 hagiavalduse p-s 4, et vale on kostja väide, et ainult hageja (uurimisorganite kõrval) saab avaldada osaühingu F i osaniku konto kasutaja. Lisaks on RThagejale kinnitanud, et kontrollib osaühingut F , mistõttu on ebaõige omistada esitatud hagi põhjal hagejale väidet, justkui poleks erakonnal selle kohta informatsiooni. Hageja on korduvalt avalikustanud, et osaühingu F omanik on RT. 30.07.2012 artikli rubriigi „Ä a artiklites olnud väited, mida R kohtuhagis ei vaidlustanud“ osas „Fiktsioon äripartneri aruandluses“ on kostja väitnud, et hageja oli enne osaühingu F majandusaasta aruande kinnitamist teadlik osaühingu F majandusaasta aruandes kajastatud hageja vastu suunatud nõudest, mida ei eksisteeri, ning selle tühisusest. See väide on vale. Osaühing F ei ole hagejale vastavat arvet edastanud. Hageja ei olnud teadlik ka nõude tühisusest ega osaühingu F majandusaasta aruande sisust. RTselgitas hagejale nimetatud asjaolusid pärast artikli avaldamist. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 ning hageja nõuab nimetatud sätte lg 4 alusel andmete ümberlükkamist avaldaja kulul. Hageja leiab, et tegemist on ebaõigete faktiväidete avaldamisega. Ebaõigete faktiväidete esitamisega on kostja soovinud hageja mainet ning usaldusväärsust avalikkuse silmis kahjustada. Seda kinnitavad võrguväljaandes artiklitele kirjutatud lugejate kommentaarid. Hageja leiab, et kostja peab tõendama avaldatud andmete tegelikkusele vastavuse (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-63-02 p 7 ja 8, 3-2-1-161-05 p 10, 3-2-1-145-07 p 14). VÕS § 1047 lg 4 näeb ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse ette sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Riigikohtu praktika kohaselt pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3) või asjaolul, et vaidlustatud andmete esmaavaldajaks ei ole kostja. Riigikohus leiab, et tõepärase informatsiooni levitamise nõude tagamist ebaõigete andmete avaldajale nende ümberlükkamise kohustuse panemisega ei ole põhimõtteliselt võimalik käsitada ajakirjandusvabaduse piiranguna (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-17-05 p 27). Hageja nõuab kostjat kohustama avaldama hiljemalt 15 kalend a jooksul kohtuotsuse jõustumisest ajalehe Ä võrgu- ja paberväljaandes artiklites „Reformi- ja Keskerakond võiks

2-12-24746 kaaluda ühinemist“, „Oravad ei soovi selgitada kahtlasi sidemeid. Abiliste jäljed peidetud Šveitsi“ ja „R-hoolduse uus elu salapärasel pangakontol“ ja „Reform olulisi väiteid kohtus ei vaidlustanud. Kahjutasu ei nõua“ ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse alljärgnevas sõnastuses: 1) „Oleme avaldanud 30.05.2012 artiklis „Reformi- ja Keskerakond võiks kaaluda ühinemist“ ERkohta järgneva tegelikkusele mittevastava faktiväite: „Sama ettevõte, kelle omanikud püüavad end varjata, omab ka R kaubamärki, logo ja domeeni.“ See väide on vale.“ 2) „Oleme avaldanud 30.05.2012 artiklis „Oravad ei soovi selgitada kahtlasi sidemeid. Abiliste jäljed peidetud Šveitsi“ ERkohta järgneva tegelikkusele mittevastava faktiväite: a) „R ei olnud nõus eile avalikustama, kes on nende salapärane äripartner ja toetaja, kellega on koostööd tehtud alates 2009. aastast.“ See väide on vale.“ 3) Oleme avaldanud 31.05.2012 artiklis „R-hoolduse uus elu salapärasel pangakontol“ ER kohta järgnevaid tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid: a) „Konto kasutajaid ei ole ajakirjandusel võimalik välja selgitada, seda saab avaldada ainult R ise...” b) „Ka ei ole reformipartei selgitanud, miks on sellel aastal kõnealuse firmaga koostööd tegemast loobutud.” Need väited on valed.“ 4) „Oleme avaldanud 30.07.2012 artiklis „Reform olulisi väiteid kohtus ei vaidlustanud. Kahjutasu ei nõua“ ER kohta järgnevaid tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid: a) „R on hagiavalduses vaidlustanud ehk väitnud, et R ei saa avaldada andmeid osaühingu F osaniku konto kasutajate kohta“; b) „R oli enne osaühingu F majandusaasta aruande kinnitamist viimase aruandes kajastatud hageja vastu seatud nõudest, mida ei eksisteeri, ja selle tühisusest teadlik.“ Need väited on valed.“ Selleks, et tagada ebaõigete andmete proportsionaalne ümberlükkamine, nõuab hageja kostja kohustamist avaldama välja toodud väidete ümberlükkav teade ajalehe Ä veebiväljaande esilehel kestvusega vähemalt kolm (3) tööpäeva ja paberväljaande esilehel vähemalt korra kohtu poolt põhjendatuks peetud suurusega pinnal. Hageja leiab, et sellisel viisil andmete avaldamine täidab oma eesmärki. Kostja vastus

2-12-24746 äripartneri tegelik omanik ja kasusaaja. Sellisel juhul oleks hagejal olnud ka võimalus seda informatsiooni avaldada. Kui aga hageja väidab, et tal ei ole informatsiooni, kes tegelikult kontrollib hageja ajalehte väljaandvat äriühingut ja on seal tegelik kasusaaja, siis on kostja eeldus olnud ekslik ja kostja on valmis ebaõiged andmed ümber lükkama. Samas ei nõustu kostja eeltoodud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise viisi ja korraga. Väited on avaldatud ajalehe 2. leheküljel tavatekstis. Need väited pole avaldatud pealkirjas ega muus esile tõstetud tekstis. Kostja leiab, et asjakohane on lükata väited ümber nende avaldamisega samaväärses suuruses ja asukohas (s.t. 2. lehekülje rubriigis „Juhtkiri“) ning ka veebiväljaandes samaväärses suuruses ja asukohas. Väite 2 osas selgitab kostja, et kostja töötaja KJ edastas 29.05.2012 kuus küsimust RT’ile kui ka SP’ile, kes on hageja avalike suhete juht. Küsimuste eesmärgiks on olnud saada nii informatsiooni osaühingu F ja hageja suhete kohta (küsimused 3, 4 ja 5) kui ka osaühingu F osade tegelike omanike ja kasusaajate kohta (küsimused 1, 2 ja 6). Martin Kukk vastas ainult osadele kostja poolt esitatud küsimustele. Täiesti välja on jäänud informatsioon selle kohta, kes on osaühingu F tegelik omanik ja kasusaaja. Seetõttu ongi õige avaldatud väide, et hageja ei olnud väite ilmumisele eelnenud päeval, s.t. 29.05.2012, nõus avalikustama osaühingu F osade tegelikku omanikku ja kasusaajat. Kostja on alati soovinud teada saada hageja ja osaühingu F koostöö minevikku, olevikku ja tulevikku. Esitatud küsimused ei välistanud vastamast küsimusele trükiste väljaandmise kohta minevikus. Kostja andis hinnangu toimunud kirjavahetusele ja avaldatud andmete näol on tegemist seega kostja hinnanguga. Väite 4 osas selgitab kostja, et sisust arusaamiseks tuleb lugeda artiklis sisalduvat lõiku, mis on järgmine: „Ka pole reformipartei selgitanud, miks on sellel aastal kõnealuse firmaga koostööd tegemast loobutud. Selle asemel, et avalikustada F i ja R leping ning F R le ja teistele partneritele esitatud arved, ähvardas valitsuspartei Ä a kohtuga.“. Kostja ei ole saanud hagejalt selgitusi koostöö tegeliku sisu ja selle lõppemise kohta. Selgitamiseks saab antud väite kontekstis pidada seda, et hageja avaldab osaühinguga F sõlmitud lepingu ja esitatud arved. Selgitamiseks ei saa pidada väidet, et koostööst loobuti, kuna RT asus hageja juurde palgale 2012.a. RT on olnud hageja juures palgal juba 2003.a, mida on kinnitanud RT ise. RT oli sellest ajast alates Kodanikuhariduse Sihtasutuse ainus juhatuse liige ja saanud sealt juhatuse liikme tasu. Kodanikuhariduse Sihtasutuse suurim toetaja on olnud hageja, mida kinnitab RT 28.05.2012 elektronkirjas. Hindamaks, millal ja miks on hageja ja osaühingu F koostöö lõppenud, on vajalik tutvuda nendevahelise lepinguga ja esitatud arvetega. Kostja hinnangul oli talle hageja poolt avaldatud selgitus ettekääne, mitte aga tegelik põhjus. Väite 5 osas selgitab kostja, et 25.06.2012 hagiavalduse p 4 on pealkirjastatud: „R ei saa avaldada andmeid F i osaniku konto kasutajate kohta.“. Sedasama teksti kasutas kostja ka 30.07.2012 artiklis. Seega ei ole kostja ebaõigeid andmeid avaldanud. Väite 6 osas selgitab kostja, et kostja ei ole väitnud, et hageja oleks saanud kätte arve või olnud arvest teadlik. Hageja ja osaühingu F vahel pidi olema mingisugune kokkulepe lehe väljaandmiseks, mis jäi välja andmata. Seega tühistasid pooled kokkuleppe. Kuna hageja 2010.a aruandes nõuet ei kajastu, siis võib arvata, et tühistamine toimus enne bilansipäeva 31.12.2010. Artiklis on hageja esindajana MK sõna saanud. Väide on suunatud osaühingu F vastu, kes vaatamata kokkuleppe tühistamisele hoidis tühist nõuet oma bilansis 2010.a ja 2011.a.

2-12-24746

Kohtu põhjendused 3.Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. 4.Vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud: • 30.05.2012 ilmus ajalehe Ä veebi- ja paberväljaandes juhtkiri „Reformi- ja Keskerakond võiks kaaluda ühinemist“. Samal päeval ilmusid artiklid „Oravad ei soovi selgitada kahtlasi sidemeid. Abiliste jäljed peidetud Šveitsi“ ja „R üritas koostööd varjata“. 31.05.2012 ilmus ajalehe Ä veebi- ja paberväljaandes juhtkiri pealkirjaga „R-hoolduse uus elu salapärasel pangakontol“ ja paberväljaandes artikkel „R kasutas Ä a ründamisel valeväiteid“. Eeltoodud artiklites on kostja avaldanud järgmised vaidlusalused andmed: - Osaühing F omab R kaubamärki, logo ja domeeni (väide 1); - R ei olnud nõus eile avalikustama, kes on nende salapärane äripartner ja toetaja, kellega on koostööd tehtud alates 2009. aastast (väide 2); - Ainult R saab avaldada andmed osaühingu F i osaniku kohta (väide 3); - R ei selgitanud, miks on sellel aastal kõnealuse firmaga koostööd tegemast loobutud (väide 4). • 30.07.2012 ilmus ajalehe Ä veebi- ja paberväljaandes artikkel „Reform olulisi väiteid kohtus ei vaidlustanud. Kahjutasu ei nõua“, milles kostja avaldas järgmised vaidlusalused andmed: - hageja on hagis väitnud, et ta ei saa avaldada andmeid osaühingu F osaniku konto kasutajate kohta (väide 5); - R oli enne osaühingu F majandusaasta aruande kinnitamist viimase aruandes kajastatud hageja vastu seatud nõudest, mida ei eksisteeri, ja selle tühisusest teadlik (väide 6).

2-12-24746 Kuna hageja nõuab andmete ümberlükkamist, siis selle nõude lahendamiseks ei pea kohus võtma seisukohta andmete avaldamise õigusvastasuse kohta. VÕS § 1047 lg 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest.

2-12-24746 VÕS § 1047 lg 4 on rakendatav ka siis, kui esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseis fakte. Sellisel juhul saab hageja nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub. Kohus leiab, et väidet „R ei olnud nõus eile avalikustama“ saab pidada kostja hinnanguks, e ajakirjaniku poolt asjaolude tõlgendamiseks. Faktiväitena oleks vaadeldav see, kui kostja on avaldanud, et hagejalt küsiti konkreetne küsimus ja sellele ei vastatud. Kohtu hinnangul ei ole õige tõlgendada sellist asjaolu avaldamist kitsalt faktiväitena üksnes selles osas, et kas mingit küsimust küsiti ning kas küsimusele vastati. Kostja teadis, et hageja koostööpartneriks on osaühing F ning seega sai kostja hagejaga suhtlemise pinnalt järeldada, et hageja keeldub avaldamast ja selgitamast selle äriühinguga tehtava koostöö kohta.

2-12-24746

2-12-24746 usaldusväärset informatsiooni ning tegutseda heauskselt. Kui ajakirjanik esitab faktilist informatsiooni, mille kohta puuduvad piisavad tõendid, kuid mille vastu on ilmselgelt kõrge avalik huvi, osutub määravaks sõnavabaduse kaitse aspektist küsimus ajakirjaniku professionaalsest ja heausksest käitumisest. Tegemist oli avalikkusele huvi pakkuva teemaga. Hinnates avaldatud informatsiooni saamise viisi ja informatsiooni allikat, leiab kohus, et andmed olid avaldatud heauskselt ning kooskõlas ajakirjaniku eetikanõuetega. Ajakirjandus võib tõlgendada teavet ning sellisel viisil ajakirjandusvabadusse sekkumine on põhjendamatu.

2-12-24746 võimalik välja selgitada, seda saab avaldada ainult R ise,” ja „Ka ei ole reformipartei selgitanud, miks on sellel aastal kõnealuse firmaga koostööd tegemast loobutud.” Need väited on valed.

2-12-24746 kostja kanda ning 50 % riigilõivust hageja enda kanda. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.