2-12-11264
Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. oktoober 2012.a, Narva,
Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue
2-12-11264
Tsiviilasja hind
801,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Narva Vesi /registrikood 10369373, asukoht: Kulgu 4, 20104 Narva/ Hageja esindaja: Andrei Matvejev /Alinea Õigusbüroo OÜ, asukoht:Kerese 5, Narva, e-post: [email protected]/ Kostja: OÜ Intermodul /registrikood 10895216, asukoht: Kalda 4-15, Narva/ Lihtmenetluses, kohtuistungit pidamata
Asja lahendamise viis
AS Narva Vesi hagi OÜ Intermodul vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse 1(2)
2-12-11264 peale apellatsioonkaebus. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot vastavalt TsMS § 142 lg 1 ja 2. Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline kavatseb esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline kavatseb esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtule 23.07.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt 10.12.2009.a. mullatööde teostamisel Kostja ja MTÜ Äkke Suusaklubi (registrikood 80229047) kahjustasid Äkkeküla suusaraja ümbruses Narva-Jõesuu - Narva kollektori. 10.12.2009.a. Hageja, Kostja, MTÜ Äkke Suusaklubi, ettevõtluskomisjoni esimehe Vadim Orlovi ja Linnavalitsuse keskkonnakaitse spetsialisti Arina Koroljova juuresolekul koostati kahju tekitamise akti. Koostatud akti kohaselt Kostja ja MTÜ Äkke Suusaklubi võtsid endale kohustuseks solidaarselt hüvitada hagejale kahjustatud kollektori remondi- ja taastamiskulud, samuti reovee heitmisega (avarii) Narva jõkke seotud kulud. Lisaks, 10.12.2009.a. aktiga kostja ja MTÜ Äkke Suusaklubi võtsid endale kohustuseks solidaarselt kandma ka keskkonnateenistuse poolt antud karistussanktsioone. Kokku hageja kollektori remondi- ja taastamiskulud moodustavad 8 160,00 krooni, ehk 625,82 eurot. Käesoleva ajani hagejale tekitatud kahju jääb täies ulatuses hüvitamata. 10.12.2009.a. akti koostamisega ja selle allkirjutamisega jõudsid pooled järelduseni ning kostja ja MTÜ Äkke Suusaklubi kinnitasid, et kahju tekitamine toimus nende süül. 10.12.2009.a. aktiga määrati pooled, poolte kohustused ning poolte kohustuste täitmise korra. 2(2)
2-12-11264 Seega, poolte vahel tekkis kahju hüvitamise kokkuleppe ja õigussuhe, mida saab käsitleda võlaõigusliku lepinguga VÕS mõttes, milles pooled määrasid kohutuste sisu, nende tekkimise alused ning lepingu pooled. Sõlmitud lepingu kohaselt kostja ja MTÜ Äkke Suusaklubi võtsid endale kohustusena hüvitada hagejale tekitatud kahju solidaarselt. Peale 10.12.2009.a. lepingu sõlmimist hageja teostas kollektori remondi ja taastamist ning seoses sellega kandis kulud kogu summas 8 160,00 krooni, ehk 625,82 eurot (s.h. tasud Keskkonnaametile saasteainete heitmise ja heitvette analüüsi eest), mis on hageja nõue solidaarvõlgnike (kostja ja MTÜ Äkke Suusaklubi) vastu. 31.01.2010.a. hageja väljastas vastava kulude hüvitamise arve tasumiseks ning tasumise tähtajaks märgiti 10.02.2010.a. Käesoleva ajani arve jääb täies ulatuses tasumata ning kostja ja MTÜ Äkke Suusaklubi jäid oma lepingulised kohustused täitmata, millega oluliselt rikkuvad poolte vahel sõlmitud leping ning VÕS §76 lg 1 sätteid. Kuna kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega, siis Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi hageja nõuab kostjalt viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks kuni kohase täitmiseni. Nimetatud asjaolu alusel on hageja arvestanud kostja poolt tähtaegselt tasumata summadest viivised, mis seisuga 04.07.2012.a. moodustavad kokku 123,77eurot. Samuti hageja peab õigustatuks jooksva viivise sissenõudmist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, kuni kostja poolt põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja esitas 19.03.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse solidaarvõlgnike OÜ Intermodul ja MTÜ Äkke Suusaklubi vastu. Võlgnik MTÜ Äkke Suusaklubi vastuväidet esitanud ei ole ning 18.06.2012.a määrusega kohus lõpetas menetluse solidaarvõlgniku MTÜ Äkke Suusaklubi suhtes ning andis välja maksekäsu. Põhjusel, et kostja OÜ Intermodul on esitanud vastuväide hageja poolt esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele, siis nõuded on läinud üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses ning hageja on sunnitud pöörduma kohtusse hagiavaldusega olemasolevate võlgnevuste ja võlgnevuste õigeaegse mittetasumise tõttu arvestatud viiviste väljamõistmiseks teise solidaarvõlgniku poolt. Lähtudes eeltoodust hageja esitab nõude järgmiste summade väljamõistmiseks: võla osutatud teenuste eest: 625,82 eurot viivised seisuga 04.07.2012.a: 123,77 eurot. Kokku: 749,59 (seitsesada nelikümmend üheksa eurot ja 59 senti) eurot. Hageja nõudeks on: mõista välja kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 625,82 (kuussada kakskümmend viis eurot ja 82 senti) eurot välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise momendil olemasolevate maksete viivitamise eest arvestatud viivised summas 123,77 (ükssada kakskümmend kolm eurot ja 77 senti) eurot ning jooksev viivis tasumisele kuuluva summalt iga viivitatud päeva eest alates käesoleva hagiavalduse esitamise momendist kuni põhinõude täitmiseni panna menetluskulud kostjale kanda juhul, kui kostja tähtaegselt ei vasta hageja hagiavaldusele, siis palub hageja rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega. 3(2)
2-12-11264 Kohus võttis hagi menetlusse oma 27.07.2012 määrusega ja andis kostjale hagi vastuse esitamise tähtaeg – 14 päeva jooksul. Kostja seaduslikule esindajale – juhatuse liikmele Eduard Holostõhh ́ile - toimetati hagiavaldus isiklikult kätte 21.08.2012. 04.09.2012 rahuldati kostja esindaja taotlust hagi vastuse esitamise tähtaja pikendamisest kuni 30.09.2012 (k.a). Hagi vastus ei ole esitatud käesoleva ajani.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, mille alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas kokku 175 eurot väljamõistmise nõude. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud riigilõivu näol kokku 175 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
4(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.