Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

HAGEJA NÕUE

10.03.2011 kukkus Xxx kortermaja läänepoolse otsa seina äärde pargitud hageja kasutuses oleva Audi A6, registreerimismärgiga XXX, peale Xxx maja katuselt jääkamakas, mis deformeeris sõiduki sõidukõlbmatuks. Hageja on oma väidete tõenduseks esitanud fotod. Hageja teavitas samal päeval toimunust Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametit kelle patrull käis juhtumist fikseerimas ja KÜ Xxx suhtes alustati väärteomenetlust (väärteoasi nr 11006969). Hageja on esitanud kohtule Tallinna Munitsipaalpolitsei kirja, millest nähtub, et 10.03.2011 kell 17:55 käisid Xxx hoone juures Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna töötajad, kes tuvastasid, et nimetatud hoone äärde oli pargitud mootorsõiduk Audi A6 registrinumbriga XXX, mille katus, kapott, esiaken, parempoolne tiib ning sõiduki armatuur oli purunenud. Sõiduki ümber ning peal oli lume ja jää tükke. Sõiduk teisaldati V OÜ tellitud puksiiri poolt remonti. Esialgse remondikulude hinnapakkumise tegi V OÜ ja sõiduk remonditi V OÜ poolt. Hageja poolt on OÜ-le V tasutud tehtud remonttööde eest 3 182 eurot, mille tõenduseks on hageja esitanud OÜ V arve nr 301220, milles kajastuvad puksiiriteenuse osutamine, sõiduki remont ja rendiauto kasutamine remondi perioodil. Hageja kontakteerus 11.03.2011 KÜ Xxxjuhatuse liikme A Ž , sooviga jõuda hageja kahjude korvamisele kiirele ja võimalusel soodsale kokkuleppele. A Ž ei olnud kokkuleppele jõudmisest huvitatud.

KOSTJA VASTUS HAGILE

Korteriühistu Xxx(edaspidi kostja) vaidleb TV(edaspidi hageja) hagile vastu ja leiab, et see on alusetu ning põhjendamata. Kostja leiab, et hageja poolt väidetud kahju suurus ei ole tõendatud ja ka mõistlik, mistõttu kahju hüvitis kuuluks vähendamisele. Nõudeõigus sõiduautole Audi A6 tekitatud kulutuste hüvitamise osas Hageja väidete kohaselt kukkus Tallinnas, Xxxelamu katuselt jääkamakas tema isale kuuluvale sõiduautole Audi A6 registreerimismärgiga XXX mis väidetavalt deformeeris sõiduki sõidukõlbmatuks. Hageja on esitanud endal nõudeõiguse tõendamiseks volikirja, mille kohaselt on tal aga üksnes tähtajatu sõiduki kasutamise õigus. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et hagejal oleks olnud õigus kanda sõiduki korrashoiuks vajalikke kulutusi, vastu võtta sõidukile tekitatud kulutusi ja, et just hageja on kandnud sõiduki remondikulud. Nii hagile lisatud volikirjast, millest tuleneb kahjustatud sõiduki kasutamisõigus, kui ka täiendavalt esitatud volikirjast ja sõiduauto tehnilisest passist nähtub, et HVon õigustatud isikuks nõudma tekitatud kahju ning ta ei ole seda õigust kellelegi loovutanud. Sellest tulenevalt puudub hagejal võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi ning hagi tuleb jätta läbivaatamata..

2-11-23036 Kuna hageja ei ole tõendanud, milline on see õigushüve, mille kaitseks on ta hagi esitanud või milline on see seadusega kaitstud huvi. Seega ei saa pidada esitatud nõuet põhjendatuks. Kostja taotleb hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks Kostja vastutuse õiguslik alus Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1059 sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Seega nimetatud sättest tulenevat vastutust ei ole võimalik kohaldada kostja suhtes, kuna kostja ei ole ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud. Kostja ei oleks asjakohaseks isikuks, kes peaks kandma vastutust jääpurikate allalangemisest tekkinud kahju eest. Kostja märgib, et hageja poolt kostja vastutuse alustele tuginemine on oluline ka lähtudes VÕS §-des 1056-1060 toodud riskivastutuse iseloomust, mille puhul kohustatud isik võib vastutada sõltumata sellest, kas ta pani toime õigusvastase teo ja kas ta oli kahju põhjustamises süüdi. VÕS §-st 1059 tulenevalt vastutab ehitise omanik teisele isikule tekitatud kahju eest sõltumata süüst, st tema ei saa tugineda VÕS 1050 lg 1 järgi sellele, et tema ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 tulenevalt on kahju tekitaja käitumine õigusvastane, kui kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, milledest nähtuvalt võiks kostja vastustust kanda seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu. VÕS §-des 1043-1055 reguleeritakse kahju süülisest põhjustamisest põhinevat vastutust. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Põhjusliku seose olemasolu teo ja kahju vahel Hageja leiab, et kahju tekkimine on tõendatud väärteoasja nr 11006969 algatamisega, millega kohta esitab Tallinna Munitsipaalpolitsei 02.06.2011 tõendi väärteomenetluse läbiviimise kohta. Kostja märgib, et teda ei ole vastutusele võetud väärteotoime panemise eest, vaid väärteoasi nr 11006969 on lõpetatud hoiatamismenetlusega (suulise hoiatusega) ilma, et kostja oleks oma süüd tunnistanud või teda oleks lumekoristamata jätmises süüdistatud. Kostja esitas tõendina 06.06.2011 väärteoasjas nr 11006969 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli hoiatamismenetluses, millest nähtub, et kostja suhtes piirduti menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega. Hoiatamismenetlus kuulub kohaldamisele vähetähtsa väärteo puhul ja seisneb isiku karistamata jätmises ning selle asemel hoiatustrahvi määramises (kohtuväline menetleja võib piirduda ka suulise hoiatamisega, kui ta leiab, et see on piisav mõjutusvahend). Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 53 lg 11 sätestab, et hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

2-11-23036 põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja vastutust välistavad ja vabandavad asjaolud. Kahju hüvitamise vähendamine Kuna hageja parkis sõiduki kohas, mis ei olnud ette nähtud mootorsõidukitele liiklemiseks ja ilma maaomaniku loata ning on Sõiduki parkinud elamu seinale nii lähedale, lumehunniku otsa, siis pidi hageja olema teadlik ka sellest, et selliselt käitudes võib Sõidukile tekkida kahju, mida saab mõistliku inimesena käitudes vältida, parkides on sõiduki selleks ettenähtud kohta. Hageja ise käitunud õigusvastaselt, mistõttu tuleks kahju hüvitist vähendada VÕS § 139 alusel või kostja puudub süüline käitumine. Puuduvad tõendid, mis tõendaksid, et sõiduauto remontimine oli vajalik just hageja väidetud ulatuses ja hageja ei ole tõendanud kulude kandmist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud sõiduautoremondiga teostatud tööde ja nimetatud juhtumi tagajärjel tekkinud kahjustuste vahel põhjuslikku seost, on sõiduauto kahjustamine põhjuslikult seotud seda sõiduautot juhtinud isiku õigusvastase käitumisega. Lepinguvälise kahju hüvitamine on põhjendatud üksnes juhul, kui kahju tekitamise eest vastutav isik ei ole kahju vabatahtlikult hüvitanud. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole konkreetse ettepanekuga ja tõenditega kahju suuruse tõendamise ja hüvitamise sooviga. Hageja on koheselt esitanud nõude kohtusse. Sellega on hageja rikkunud hea usu põhimõtet ning kostjalt kahju hüvitamise nõudmine on põhjendamatu. Analoogia alusel tuleks siin kohaldada VÕS §

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE

Nõudeõigus sõiduautole Audi A6 tekitatud kulutuste hüvitamise osas Hageja esitas kohtule nõude loovutamise kokkuleppe, millega HV loovutas nõudeõiguse, 10.03.2011 toimunud HV sõidukile tekkinud kahju välja nõudmiseks, TV.

Kostja vastutuse õiguslik alus

2-11-23036 KÜ Xxxon kinnistu Xxxkaasomanike poolt moodustatud juriidiline isik, kelle vastutusalasse kuulub kinnistu korrashoid ja ka vastutus kui hoolsuskohustust on rikutud. KÜ Xxxon seega vastutav kahju tekitamise eest hageja kasutuses olnud mootorsõidukile. Põhjusliku seose olemasolu teo ja kahju vahel Kostja süü on tõendatud Tallinna Munitsipaalpolitsei menetlusega (väärteomenetlus 11006969). Kostjale on tehtud ettekirjutus ja suuline hoiatus. Kas kostja oma süüd tunnistab ei puutu asjasse. Kostja vastutust välistavad ja vabandavad asjaolud. Kahju hüvitamise vähendamine Hageja leiab, et kuna puudusid kinnistuomaniku liiklemist/parkimist keelavad liikluskorraldusvahendid, ei ole hageja seal parkides kellegi suhtes omavolitsenud ega mingeid seadusi rikkunud. Kuna antud maja külje puhul on tegu käidava kohaga, on kinnistu omaniku kohustus lume ja jää tõrjeks ilmselge. Tegemist on Tallinna kesklinnaga ja arvata, et hageja peaks eeldama, et just antud kohas viibimine vajab eriettevaatlikust on kostja poolt üleeeldatud. Enne sõiduki remondi alustamist helistas hageja koos oma juriidilise nõustajaga kostja esindajale, juhatuse liikmele A Z , et arutada kahju hüvitamist ning jõuda kokkuleppele. Kokkuleppest ja asja arutamisest keelduti ning kõne katkestati. hageja saatis kolm lihtkirja, kaks KÜ Xxx ja ühe A Z isiklikult. Kostja hageja kirjadele ei vastanud. Kostja käitumist ja posti vastuvõtmise viise näitab seegi, et antud hagi kättetoimetamiseks pidi hageja kaasama kohtutäituri. Oma äriregistris kajastatud postiaadressile kohtu poolt saadetud tähtkirjale kostja järgi ei läinud. Hageja ei esitanud kohe hagi kohtusse, vaid üritas kostja esindajaga kokkulepet saavutada. Hageja leiab, et kostja poolt esitatud Peegelauto OÜ eelkalkulatsioon ei ole asjakohane, kuivõrd sõiduk on juba remonditud ja kulud hageja poolt kantud. Hagejale jääb seejuures arusaamatuks, kuidas on võimalik sõiduki võimalikku remondi kulu üldse tagantjärgi kalkuleerida. Hageja märgib seejuures, et pöördus kostja esindaja juhatuse liikme A Z poole koheselt, kui autoremondi hinnapakkumine oli saadud (enne remonti), nii telefoni teel kui kirjalikult. Kostja seaduslik esindaja seisukohta ei võtnud, kõne katkestati ja kirjadele ei vastatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-11-23036 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude osas:

2-11-23036 10.03.2011 kukkus Xxx kortermaja läänepoolse otsa seina äärde pargitud hageja kasutuses oleva Audi A6, registreerimismärgiga XXX, peale Xxx maja katuselt jääkamakas, mis deformeeris sõiduki sõidukõlbmatuks. 10.03.2011 kell 17:55 käisid Xxx hoone juures Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna töötajad, kes tuvastasid, et nimetatud hoone äärde oli pargitud mootorsõiduk Audi A6 registrinumbriga XXX, mille katus, kapott, esiaken, parempoolne tiib ning sõiduki armatuur oli purunenud. Sõiduki ümber ning peal oli lume ja jää tükke. Esialgse remondikulude hinnapakkumise hageja kasutuses olnud sõiduki remontimiseks tegi V OÜ ja sõiduki remonditi V OÜ poolt. Hageja poolt on OÜ-le V tasutud tehtud remonttööde eest 3 182 eurot, mille tõenduseks on hageja esitanud OÜ V arve nr 301220, milles kajastuvad puksiiriteenuse osutamine, sõiduki remont ja rendiauto kasutamine remondi perioodil. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid vaidlustanud. Kohus, arvestades poolte esitatut, kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kostja vaidlustab hageja nõude põhjusel, et see on alusetu ning põhjendamata. Kostja leiab, et selge ei ole hageja nõudeõigus käesolevas tsiviilasjas ning et hageja poolt väidetud kahju suurus ei ole tõendatud ja ka mõistlik, mistõttu kahju hüvitis kuuluks vähendamisele. Nõudeõigus sõiduautole Audi A6 tekitatud kulutuste hüvitamise osas Kostja on leidnud, et nii hagile lisatud volikirjast, millest tuleneb kahjustatud sõiduki kasutamisõigus, kui ka täiendavalt esitatud volikirjast ja sõiduauto tehnilisest passist nähtub, et HV on õigustatud isikuks nõudma tekitatud kahju ning ta ei ole seda õigust kellelegi loovutanud. Sellest tulenevalt puudub hagejal võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi ning hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kostja taotleb hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. HV on esitanud kohtule nõude loovutamise kokkuleppe, millega HV loovutas nõudeõiguse, 10.03.2011 toimunud HV sõidukile tekkinud kahju välja nõudmiseks, TV. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on nõudeõigus käesolevas tsiviilasjas. Kostja vastutuse õiguslik alus. Põhjusliku seose olemasolu teo ja kahju vahel Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 6 kohaselt võlasuhe võib tekkida muust seadusest tulenevast alusest. Korteriomandiseaduse § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduses või korteriomanike kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis sama seaduse § 8 lg 1 teise lause kohaselt valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

2-11-23036 Riigikohus on oma otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-76-04 avaldanud seisukohta, et korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks, on korteriomanike ühise omandi hooldamine. VÕS § 1056 lg 1 sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. VÕS § 1056 lg 2 sätestab, et kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. VÕS §-st 1059 tulenevalt vastutab ehitise omanik teisele isikule tekitatud kahju eest sõltumata süüst, st tema ei saa tugineda VÕS 1050 lg 1 järgi sellele, et tema ei ole kahju tekitamises süüdi. Korteriühistu, kui maja kaasomanike poolt moodustatud juriidiline isik nende ühiste huvide esindamiseks, kellele on pandud kohustus kinnistu hooldamiseks, vastutab kinnistu ja sellel asuvate hoonete ning rajatiste ebapiisavast hooldusest tulenevate kahjude eest. Kaasomanikud on korteriühistu moodustamisega andnud viimasele pädevuse esindada kaasomanike ühist huvi. Seega on kohtu hinnangul asjakohatu kostja väide, et kuivõrd kostja ei ole ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud ei ole kostja asjakohaseks isikuks, kes peaks kandma vastutust jääpurikate allalangemisest tekkinud kahju eest. Kohus leiab, et juba üksnes kahjujuhtumi toimumine tõendab korteriühistupoolset hoolsuskohustuse ebapiisavat täitmist ning korteriühistu on kohustatud sellest tuleneva kahju hüvitama. Ainsa korteriühistu vastutust välistava või vähendava asjaoluna võib nimetada kannatanu enda tahtlikku tegevust või tegevusetust, mis viis kahju tekkimiseni või suurendas seda. Seda kohus analüüsib all pool. Maja katuse ja räästa jää- ja lumevabana hoidmine on maja omaniku kohustus, sellest kohustuse rikkumisest tekkinud kahju tuleb hüvitada. Korteriühistu Xxx on kinnistu Xxx kaasomanike poolt moodustatud juriidiline isik, kelle vastutusalasse kuulub kinnistu korrashoid ja ka vastutus, kui hoolsuskohustust on rikutud. Kohtumenetluse käigus ei ole leidnud tuvastamist korteriühistu vastutust välistavaid või vähendavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on vastutav kahju tekitamise eest hageja kasutuses olnud mootorsõidukile. Kohus leiab, et asjaolu, kas väärteoasjas nr 11006969 on leidnud tuvastamist asjaolu, et kostja on oma hoolsuskohustust rikkunud või mitte, ei oma antud asja lahendamisel tähtsust, kuivõrd kohus on eelpool tuvastanud, et kostja on vastutav kahju tekitamise eest hageja kasutuses olnud mootorsõidukile. Seega on kohus tuvastanud ka põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja asjaolu, millel kostja vastutus põhineb, vahel. Kostja vastutust välistavad ja vabandavad asjaolud. Kahju hüvitamise vähendamine. Tehtud kulutuste põhjendatus VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja ei ole esitanud vastuväidet hageja väitele, et puudusid kinnistuomaniku liiklemist/parkimist keelavad liikluskorraldusvahendid vaid on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et hageja parkis sõiduki kohas, mis ei olnud ette nähtud mootorsõidukitele liiklemiseks ja ilma maaomaniku loata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd puudusid kinnistuomaniku liiklemist/parkimist keelavad liikluskorraldusvahendid, ei saa nõustuda kostja väitega, et hageja

2-11-23036 parkis sõiduki kohas, mis ei olnud ette nähtud mootorsõidukitele liiklemiseks ja ilma maaomaniku loata. Samuti on kohtu hinnangul asjakohatu kostja väide, et hageja, olles sõiduki parkinud elamu seinale lähedale, lumehunniku otsa, pidi olema teadlik sellest, et selliselt käitudes võib sõidukile tekkida kahju, mida saab mõistliku inimesena käitudes vältida. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei muuda olematuks kostja kohustust lume ja jää tõrjeks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus ei nõustu kostja väitega, et puuduvad tõendid, mis tõendaksid, et sõiduauto remontimine oli vajalik just hageja väidetud ulatuses ja hageja ei ole tõendanud kulude kandmist. Hageja on esitanud hagiavaldusega koos sõiduki remondi arvega nr 301220 OÜ-lt V , millest nähtuvad remonttööd konkreetsele sõidukile, mis oli hageja kasutuses. Kohus, hinnanud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt 10.03.2011 kell 17:55 tuvastatud kahjustusi Xxx hoone äärde pargitud sõidukile Audi A6 registrinumbriga XXX, koosmõjus OÜ V poolt teostatud remonttöödega sõidukile Audi A6 registrinumbriga XXX, leiab, et nimetatud sõidukile on OÜ V poolt teostatud remonttööd, mis vastavad kahjustustele, mis on tuvastatud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt. Kostja leiab, et on esitatud põhjendamatult rendiauto kasutamise eest hüvitise nõue, mis on täielikult tõendamata nii suuruse kui ka perioodi osas. Kohus leiab, et rendiauto kasutamise hüvitise nõude suurus ja periood on tõendatud haginõude aluseks oleva OÜ V arvega nr 301220, kuivõrd sellelt nähtub, et rendiautot kasutas hageja perioodil 11.03.2011 – 03.05.2011 rahasumma 650 eurot eest. 11.03.2011 oli päev, mil hageja kasutuses olnud sõiduk kahjustada sai. Nimetatud arve on koostatud 12.05.2011 s.o 9 päeva peale hageja poolt rendiauto kasutamise lõpetamist, millest kohtu hinnangul nähtub, et hageja kasutas rendiautot kahjustada saanud sõiduki remondis oleku aja vältel. 24.04.2012 toimunud kohtuistungil on hageja samuti kinnitanud, et kasutas rendiautot perioodil, mil kahjustada saanud sõiduk oli remondis. Kostja väide, et kostja ei saa vastutada, et kahjustada saanud sõiduk oli 2 kuud remondis, ei ole asjakohane. Küll aga sätestab VÕS § 132 lg 4, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Käesoleval juhul, ei ole hageja kohtule märkinud ega tõendanud, et kahjustatud asi oli hagejale vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks. Kuivõrd hageja nimetatud asjaolusid kohtule märkinud ega tõendanud ei ole, ei saa kahjuhüvitis hõlmata rendiauto kasutamise kulusid kahjustatud sõiduki parandamise aja jooksul. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohus leiab, et kostja väited nagu hageja oleks pöördunud kohe kohtusse, ilma, et oleks kordagi pöördunud kostja poole, ei ole usutavad. Kohus peab usutavamaks hageja väiteid, et hageja ei esitanud kohe hagi kohtusse, vaid üritas kostja esindajaga kokkulepet saavutada. Kostja näol on tegemist juriidilise isikuga, kellel on registrijärgne aadress, millelt kostja on kohustatud posti

2-11-23036 vastu võtma, kuid kostja on ka käesolevas menetluses näidanud kohtule oma eitavat suhtumist posti vastuvõtmisesse, nimelt ei ole kostja ka kohtu poolt saadet menetlusposti käesolevas tsiviilasjas vastu võtnud enne, kui kohus kaasas menetlusposti kättetoimetamiseks kohtutäituri. Hageja on usutavamalt põhistanud ja selgitanud kohtule, kuidas on hageja püüdnud kostjaga enne kohtusse pöördumist läbirääkimisi pidada. Kohus jätab seejuures tähelepanuta kostja poolt esitatud Peegelauto OÜ 03.01.2012 koostatud eelkalkulatsiooni hageja sõiduki remondiks, kuivõrd kohtu hinnangul ei ole selge, mille alusel nimetatud eelkalkulatsioon koostatud on, arvestades, et Peegelauto OÜ eelkalkulatsiooni koostamise ajaks oli hageja sõiduk juba remonditud. Kohus leiab, et remondi hinnakalkulatsioon ettevõtte poolt, mis reaalselt nägi kahjustatud sõidukit ja selle ka remontis, on asjakohasem, kui hinnakalkulatsioon ettevõtte poolt, mis ei ole reaalselt sõidukit ega selle kahjustusi näinud. Seejuures on hageja kasutuses olnud sõiduk juba remonditud ja kulud hageja poolt kantud. Kokkuvõte Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud hagi on õiguslikult ja asjaoludest tulenevalt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kuivõrd hageja ei ole kohtule märkinud ega tõendanud, et kahjustatud sõiduk oli hagejale vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, ei ole põhjendatud vastavalt VÕS § 132 lõikele 4 kostjalt välja mõista hageja poolt rendiauto kasutamise kulu perioodil 11.03.2011 – 03.05.2011. Seega tuleb hageja nõudest 3 182 eurot (2 651.67 eurot ilma käibemaksuta) maha arvestada hageja kulu rendiautole summas 675 eurot (ilma käibemaksuta). Seega tuleb summast 2 651.67 eurot lahutada 675 eurot, mille tulemuseks on 1 976.67 eurot (hageja nõue ilma käibemaksuta). Summale 1 976.67 tuleb liita käibemaks 20% mis on 395.33 eurot. Seega on hageja nõude suuruseks ilma rendiauto kuluta 2 372 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja poolt OÜ-le V , sõidukile Audi A6 registrinumbriga XXX tehtud remonttööde ja puksiiriteenuse osutamise eest, tasutud 2 372 eurot.

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd hagist rahuldati ligikaudu 75%, tuleb jätta hageja menetluskuludest 75% kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

2-11-23036 TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.