lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-3782/16

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 12.10.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-3782/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.10.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1285
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-3782

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.10.2012., Tallinn

Kohtunik

Maie Seppo

Kohtuasi

SA hagi EE tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende

Hageja: SA (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja advokaat Martin Männik Kostja : EE AS (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Erik S

esindajad

AS

vastu

kohustuse

puudumise

3 723,13 eurot Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg

07.09.2012.a.

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja SA Kostja esindaja Erik S

Resolutsioon

Jätta hagi rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

05.detsembril 2006.aastal sõlmisid SA (hageja) ja EE AS (kostja) võrgu- ja elektrilepingu nr XXXseoses elektrienergia müügiga eramule tarbimiskohaga aadressil Kakumäe tee 21a, Tallinn. 02.mail 2010 aastal edastas hageja kostjale avalduse selle kohta, et arvesti näitude kohaselt on vahepealsel ajal tarbitud elektrienergiat ca 40 000 kwh. Kuna elektriarvesti näidu kontrollimisel tuvastati väidetavalt, et elektrienergia arvesti on korras, edastas hageja kostjale täiendava avalduse, milles märkis, et arvesti ei saa näidata õiget elektrienergia kulu, kuna väidetavalt tarbiti samapalju elektrienergiat nii öösel kui päevasel ajal ning tarbimine ei saa olla õige, kuna ta ei ela vaidlusaluses ehitises ega ei ole teinud muid toiminguid, mis oleksid võinud kaasa tuua sellises mahus elektrienergia tarbimise. Sellest hoolimata esitas kostja arve nr 52821177 summas 3 723,13 EUR. Hageja ei saanud ka teoreetiliselt tarbida elektrienergiat arvel nr 52821177 määratud mahus, kuna märtsist 2010 kuni maini 2010 toimus kostja väitel elektrienergia tarbimine nii päeval kui öösel, kusjuures öine tarbimine ületas mahuliselt kostja väitel päevase tarbimise. Hageja sellel ajal tarbimiskohta ise ei kasutanud, vaid elas aadressil XXX, Tallinn. Elektrienergia tarbimist ei saanud tingida ka kostja spekulatsioon, et objektil toimus ehitamine. Sellel ajal ehitustegevust ei toimunud, ehitustegevust ei toimukski öisel ajal. Hageja palub kohtul tuvastada, et SA ei ole kohustatud tasuma EE AS arvet nr 52821177 summas 3 723,13 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ja kostja vahel kehtib tarbimiskoha asukohaga XXX Tallinn elektrienergiaga varustamiseks ja võrguteenuse osutamiseks sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 17069194. Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks on OÜ J võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A ning EE AS-i elektrilepingu tüüptingimused. Vastavalt tüüptingimuste p 4.2. tagab võrguettevõtja temale kuuluva mõõtesüsteemi nõuetekohasuse ning korraldab vastavalt ettenähtud sagedusele selle perioodilise teeninduse (sealhulgas kontrolli, vahetuse või taatluse) Hageja poolt tarbitud elektrienergiat mõõtis tarbimiskohale 11.12.2006 näitudega vastavalt öö 000001 ja päev 000001ˇpaigaldatud ACE3000 tüüpi arvesti nr 04136353. 11.05.2010 fikseeriti tarbimiskohal tarbimist mõõtnud arvesti näitudeks vastavalt öö 019654 ja päev 019935.Nimetatud näitude alusel esitati hagejale arve nr 52821177 summas 58 254,30 krooni. Hageja esitatud arvega nõus ei olnud ja kahtlustas, et arvesti on rikkis. 11.08.2010 fikseeriti arvesti näitudeks vastavalt öö 019663 ja päev 019959 ning tarbimiskohta paigaldati uus ACE3000 tüüpi arvesti nr 52244588 näitudega vastavalt öö 000000 ja päev 000000 ning hageja esitas avalduse arvesti erakorraliseks kontrolliks. Tarbimiskohalt teisaldatud arvesti nr 04136353 saadeti täiendavasse kontrolli. Vastavalt mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokollile vastas arvesti metroloogiliselt kehtestatud nõuetele. Kostja leiab, et antud juhul on elektrienergia ja võrguteenuste kasutamine tõendatud nõuetele vastava mõõtevahendiga fikseeritud mõõteandmetega. Kuivõrd hageja ise näite pole teatanud ja arvestades asjaolu, et viimati enne vaidlusaluste näitude fikseerimist fikseeriti näidud 23.05.2008 ning viimane prognoosarve esitati 11.03.2010, siis vaidlusalune kogus on võidud tarbida ajavahemikus 23.05.2008 – 26.05.2010. Kostja on seisukohal, et asjaolu, et hageja nimetatud perioodil tarbimiskohal ei elanud, ei välista tarbimist. Tarbimiskoht vajab kütmist ja tarbimiskohal võivad asuda elektritarvikud, mis vajavad toimimiseks elektrienergiat sõltumata sellest, kas tarbimiskohal elatakse või mitte. Vastavalt võrgulepingu tüüptingimuste p 9.7 maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste ja muud lepingutest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Vaidlusalune arve on käesoleva ajani osaliselt tasumata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära poolte seletused, tunnistajate HB ja KK ütlused ja uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus , et poolte vahel kehtib tarbimiskoha XXX Tallinn 05.detsembril 2006.a. sõlmitud võrgu- ja elektrilepingu nr XXX, mille lahutamatuks osaks on võrguteenuse osutamise tüüptingimused ja elektrienergia müügi tüüptingimused (toimiku lk.8-9). Vaidlus puudub nimetatud lepingu tingimuste kehtivuse ja tõlgendamise osas. VÕS § 208 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Eeltoodust tulenevalt tarnib kostja hagejale elektrienergiat vastavalt võrgu- ja elektrilepingule , hageja aga peab tasuma selle eest vastavalt kokkulepitule. EEAS-i elektrilepingu tüüptingimuste kohaselt maksab ostja müüjale elektrienergia tarbimise eest hinnakirja alusel. Hageja väite kohaselt ei saanud tema elektrit seetõttu, et tema käest on seda varastatud. Hageja viitab sisuliselt elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslikule kasutamisele. Elektrituru seaduse § 68 lg1 tähenduses elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega on tegemist siis, kui elektrienergia ja võrguteenuste kasutamiseks puudub seaduslik alus, muuhulgas ka siis, kui 1) mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil; 2) elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta; 3) mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või müütseadmele juurdepääs või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse; 4) ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud mitte ühtegi eelpooltoodud loetelus olevat asjaolu ega ei ole esitanud faktilisi tõendeid selle kohta, et keegi kolmas isik tarbis elektrienergiat ebaseaduslikult hageja elektrisüsteemist. Kohus leiab, et hageja elektrienergia tarbimist tõendavad ACE3000 tüüpi elektriarvesti nr XXX näidud seisuga 11.05.2010 öö 019654 ja päev 019935. Elektrienergia tarbimise ajal mõõtevahend oli töökorras, mida tõendab arvesti erakorralise kontrolli protokoll nr 170-0529- 12.09.2010.a. Hageja poolt väidetud asjaolu, et hageja ei ole elektrienergiat saanud ei ole kohtumenetluse käigus leidnud tõendamist. Hageja väited, et tema ei elanud väidetava elektrienergia tarbimise ajal vaidlusaluses ehitises, ei oma õiguslikku tähendust. Elektrienergia tarbimine võib toimuda ka omaniku kohapeal elamata. Kohus ei saa lähtuda hageja poolt toodud teoreetilisest käsitlusest, et öisel ajal ei saa tarbida elektrienergiat rohkem, kui päevasel ajal. Kohus lähtub faktidest, õiguslikust regulatsioonist ja tõendamist leidnud asjaoludest. Mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokolliga nr 170-0-529 on leidnud tõendamist asjaolu, et arvesti oli korras ja vastas standardi EN62053-21 nõuetele. OÜ T on EA poolt akrediteeritud muuhulgas mõõtevahendite taatluse valdkonnas. Seega on arvesti kontroll läbiviidud pädeva organi poolt. Eelpooltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja elektrienergia ja võrguteenuste kasutamine on tõendatud nõuetele vastava mõõtevahendiga fikseeritud mõõteandmetega

Kohus leiab, et mõõtevahendi hilisem (peale ekspertiisi) utiliseerimine ei tõenda , et mõõtevahend ei vastanud seadusandluses kehtestatud nõuetele ja oli vigane. Tunnistajate HB ja KK ütlused ei tõenda elektrienergia mittetarbimisi alljärgnevatel põhjustel: 1) tunnistajad ei viibinud vaidlusaluses ehitises või selle läheduses ööpäevaringselt ajavahemikul 23.05.2008 kuni 26.05.2010; 2) tunnistajad ei fikseerinud igakuiselt elektriarvesti näitusid ajavahemikus 23.05.2008 kuni 26.05.2010; 3) tunnistajad ei jälginud ööpäevaringselt tegelikku elektrienergia tarbimist ehitusobjektil ajavahemikul 23.05.2008 kuni 26.05.2010. Nimelt enne 26.05.2010.a. näitude fikseerimist fikseeriti viimati arvesti näidud 23.05.2008.a. Arveid esitati prognoositud näitude alusel. Hageja on tasunud elektri eest alates arvesti paigaldamisest 11.12.2006 ja ta ei ole kordagi pöördunud kostja poole väitega, nagu tema ei tarbi elektrit tarbimiskohal ja temalt nõutakse tasu alusetult. Kohus on seisukohal, et tunnistajate ütlustega ei ole võimalik ümber lükata nõuetekohase arvestiga fikseeritud elektrienergia koguste tarbimist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagi tuleb jätta rahuldamata hagi tõendamatuse tõttu. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, kannab menetluskulud hageja.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja