2-12-18598
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Määruse tegemise aeg ja koht
11.oktoober 2012, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-18598
Kohtuasi
AS-i Swedbank hagi Jüri-Artur Elenbergi vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: AS Swedbank (RK 10060701) Hageja lepinguline esindaja: Elis Vija (IK 47901292728, e-post: [email protected]) Kostja: Jüri-Artur Elenberg (IK 38810182723, elukoht: XXX)
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
2-12-18598 www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on AS-i Swedbank hagi Jüri-Artur Elenbergi vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Kostja sai hagimaterjalid isiklikult kätte 24.mail 2012 ning 06.juunil 2012 esitas vastuse hagile. Vastuses hagile kostja on nõus võlgnevusega summas 168,18 eurot, kuid ei ole nõus hageja väitega, et kostja ei võtnud ühendust hagejaga võlgnevuse tasumiseks. Vastavalt suulisele kokkuleppele AS-i Swedbank töötajaga maksis kostja võlgnevuse osade kaupa igakuuliselt ja õigeagselt. Viimase makse tähtaeg pidi olema 10.juunil 2012. Kostja leiab, et menetlus tuleb lõpetada, kuna võlgnevus on ära tasutud täies ulatuses. Vastuseks kostja vastusele hageja esitas hagist loobumise avalduse, kuna pärast hagiavalduse esitamist on kostja tasunud 06.juunil 2012 hagejale võlgnevuse kogu summa. Hageja taotleb ka hagiavalduse esitamisel poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtumääruse põhjendused Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima TsMS § 429 lg 3 alusel. Arvestades kohtule esitatud kostja vastust menetluse suhtes, puudub vajadus kostja täiendavaks teavitamiseks hagist loobumisest, kuna kostja leiab, et menetlus peab olema lõpetatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Poolte vahel ei ole vaidlust võlgnevuse ega selle suuruse üle. Poolte vahel ei ole ka vaidlust selle üle, et hagiavalduse esitamisel 10.mai 2012 seisuga on võlgnevus tasutud täies ulatuses. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse 2(3)
2-12-18598 lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Antud juhul loobus hageja hagist, kuna kostja rahuldas hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist. Sellest tulenevalt kannab menetluskulud kostja. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, kokku summas 79,88 eurot, millest 47,93 eurot on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ja 31,95 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on hageja kohtukulud TsMS § 138 lg 2 alusel ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv on hageja kohtuvälised kulud TsMS § 144 punkti 7 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja taotlus poole riigilõivu summas 31,95 euro tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab menetluskuludena kostjalt välja pool hageja poolt hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivust summas 31,95 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 47,93 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.