Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt teostasid OÜ B ja OÜ Hotell Bernhard 08.05.2008. a, 04.05.2008. a, 09.03.2009. a ja 11.03.2009. a ostu-müügitehinguid (tl 32-35). 08.09.2008. a loovutas OÜ B võlanõuded OÜ Hotell Bernhard vastu täies ulatuses, s.h õigusega nõuda viivist ja kahju hüvitamist (tl 40-44). Hagiavalduse esitamise ajaks on kostja tasunud arve nr 27139 (tl 36) summas 2251,45 krooni ning osaliselt arve nr 28068. Kostja võlgneb hagejale 24 386,59 krooni, mis koosneb arvest nr 27191 summas 4991,40 krooni, millele lisandub viivis 1123,07 krooni; arvest nr 28068 jääksummas 11 151,93 krooni, millele lisandub viivis 6412,36 krooni ning arvest nr 28069 summas 434,25 krooni, millele lisandub viivis 273,58 krooni. Muuhulgas on B OÜ kandnud võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulusid summas 3569 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevates asjaoludes: 1) OÜ B ja OÜ M OÜ sõlmisid 04.07.2006. a tööettevõtulepingu nr 280, mille alusel OÜ B kohustus tarnima, paigaldama ja häälestama basseiniseadmed vastavalt 04.07.2006. a lepingu lahutamatuks lisaks olevale pakkumisele; 2) 04.06.2008. a esitas B OÜ kostjale (Hotell Bernhard OÜ) arve nr 27191 summas 4230 krooni tähtajaga 07.06.2008. a viivisega 0,2% päevas tähtaegselt tasumata summalt; 3) 09.03.2009. a esitas B OÜ kostjale (Hotell Bernhard OÜ) arve nr 28068 summas 18 922 krooni tähtajaga 14.03.2009. a viivisega 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt; 4) 11.03.2009. a esitas B OÜ kostjale (Hotell Bernhard OÜ) arve nr 28069 summas 434,25 krooni tähtajaga 16.03.2009. a viivisega 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt; Pooled vaidlevad, kas kostjal oli õigus keelduda B OÜ ja M OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingust nr 280 (garantiisertifikaat nr 129) tuleneva garantiikohustuse alusel esitatud arvete tasumisest. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et B OÜ loovutas hagejale 08.09.2008. a võlanõuded OÜ Hotell Bernhard vastu täies ulatuses, sh õigusega nõuda viivist ja kahju hüvitamist (nõude loovutamise leping nr 080908, tl 40-42; nõude loovutamise lepingu nr 080908 lisa nr 1, tl 43 ning nõude loovutamise lepingu nr 080908 lisa nr 2, tl 44). VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja sõltumata võlgniku nõusolekust anda oma nõude lepingu alusel üle tervikuna või osaliselt teisele isikule. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kohtule nähtuvalt on kostjale esitatud teated nõude loovutamise kohta 08.09.2008. a (tl 45) ja 11.05.2009. a (tl 46). VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. B OÜ ja OÜ Hotell Bernhard on 04.05.2008. a, 09.03.2009. a ja 11.03.2009. a teostanud ostu-müügitehinguid VÕS § 208 lg 1 tähenduses (tl 32-35). VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja andma asja müügilepinguga kostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügiteenuse osutamisel väljastas OÜ B OÜ-le Hotell Bernhard tasumiseks järgmised arved: nr 27191, 04.06.2008. a summas 4991,40 krooni, tähtaeg tasumiseks 07.06.2008. a (tl 37); nr 28068, 09.03.2009. a summas 18 922 krooni, tähtaeg tasumiseks 14.03.2009. a (tl 38); nr 28069, 11.03.2009. a summas 434,25 krooni, tähtaeg tasumiseks 16.03.2009. a (tl 39). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid arvete tasumise kohta. Kohus selgitas kostjale, et TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus andis korduvalt pooltele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks (tl 120, tl 125), kostja täiendavaid tõendeid kohtule ei esitanud. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohtule nähtuvalt rikkus kostja lepingust tulenevaid kohustusi, jättes arved nõuetekohaselt tasumata. Samuti nähtub kohtule, et hageja on korduvalt kostjale esitanud nõudeid võlgnevuse tasumiseks (tl 48-59). VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kohtule ei nähtu esitatud tõenditest, et võlgnik oleks rikkunud kohustust vääramatu jõu asjaoludel, samuti ei nähtu kohtule VÕS § 108 lg 2 p 1-4 täitmisnõuet välistavaid asjaolusid. Seega vastutab kostja kohustuse rikkumise eest. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult nõuda viivisintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema viivisintressi maksmine, kui on sätestatud VÕS §-s 94, võib viivisintressi nõuda lepingus sätestatud suuruses. Hageja on kohtule esitanud viivise arvestuse (tl 47), millest nähtuvalt on viiviseid arvestanud järgmiselt: arve nr 27191 summas 4230 krooni tähtajaga 07.06.2008. a viivisega 0,2% päevas tähtaegselt tasumata summalt s.o 1123,07 krooni (tl 37); arve nr 28068 summas 18 922 krooni tähtajaga 14.03.2009. a viivisega 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt s.o 6412,36 krooni (tl 38); arve nr 28069 summas 434,25 krooni tähtajaga 16.03.2009. a viivisega 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt s.o 273,58 krooni (tl 39). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-120-08 asunud seisukohale, et lepingupooled on vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-08 selgitanud, et juhul, kui pooled on lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.

Kostja on kohtule nähtuvalt esitanud vastuväite, mille kohaselt tuleneb kostjale kohustuse täitmisest keeldumise õigus B OÜ ja M OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingust nr 280 (garantiisertifikaat nr 129 vt tl 98 ja tl 100-104). Kohtule nähtuvalt on kostja korduvalt rõhutanud oma õigust keelduda arvete maksmisest (tl 63, 82), millele B OÜ on reageerinud selgitustega (tl 60-61, tl 64-65). Kohus selgitas kostjale, et antud juhul on töövõtuleping koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega sõlmitud B OÜ ja M OÜ vahel. Kohtule nähtuvalt ei ole lepingut sõlmitud kolmanda isiku kasuks, samuti ei ole kohtule esitatud muid tõendeid, millest nähtuks kostja õigus tugineda oma vastuväidetes töövõtulepingule nr 280 (garantiisertifikaat nr 129). Kohus oli seisukohal, et kostjal puudub õigus esitada vastuväiteid tuginedes B OÜ ja M OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingule nr 280 (garantiisertifikaat nr 129). Kohus jättis eeltoodu, TsMS § 238 lg 5 ja TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel rahuldamata hageja taotluse garantiisertifikaadi välja nõudmiseks kostjalt (tl 97). Kostja on kohtule esitanud kreeditarve nr 0001-2009 summas 7735 krooni (tl 83). VÕS § 197 lg 1 kohaselt juhul, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poolega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustust täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Antud juhul ei saa kostja nõuda B OÜ-lt kohustuse täitmist ning B OÜ võib esitada vastuväite, seega ei ole tegemist olukorraga, kus pooled saaksid oma nõuded vastastikku tasaarvestada. Kostja on B OÜ-le esitanud veekahju hüvitamiseks arve nr 0129-2009 summas 62 400 krooni (tl 80). Kohus selgitas kostjale, et B OÜ ja Hotell Bernhard OÜ vahel on sõlmitud müügileping. Lepingust tuleneva vastutuse aluseks on lepingust tuleneva kohustuse rikkumine. Antud juhul ei nähtu kohtule müügilepingust tulenevat kohustust, millise eesmärgiks oleks olnud veekahju ärahoidmine. Lisaks selgitas kohus kostjale ärakuulamisel 13.12.2011. a, et omapoolsete nõuete esitamiseks tuleb esitada vastuhagi või menetleda nõudeid eraldiseisva tsiviilprotsessi raames. Kostja ei pidanud vajalikuks vastuhagi esitamist. OÜ B on kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt loovutanud hagejale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kahju hüvitamise nõudeõiguse (arve nr 081190 summas 3569 krooni võlgnevuse sissenõudmisega seotud inkassokulu, tl 62). VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kohus oli seisukohal, et antud juhul on B OÜ-le võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu käsitletav kahjuna VÕS § 127 mõttes. Juhul, kui kostja oleks nõuetekohaselt tasunud B OÜ-le arved, ei oleks võlgnevuse sissenõudmisega seotud kahju tekkinud. Kohtu hinnangul oli kostja kahju tekitav tegu põhjuslikus seoses selle tagajärjega. Kohus oli seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 27 955,59 krooni s.o 1786,69 eurot, millest põhivõlg on 16 577,58 krooni s.o 1059,50 eurot, viivis 7809,01 krooni s.o 499,09 eurot ning võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud 3569 krooni s.o 228,1 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 230 ja 231 sätestatut. Apellandi väide, et tööd tehti garantii kehtivuse ajal ja seetõttu ei ole tal kohustust nende eest tasuda, on õige. Hagejal lasus menetluses tõendamiskoormis tõendamaks, et garantiiperiood oli lõppenud. Kostja tugines vastuväitele, et garantii kehtivuse tõttu ei ole tal tasumise kohustust poolte vahel enne kohtumenetlust toimunud kirjavahetuses, maksekäsu kiirmenetluses ja jäi selle vastuväite juurde ka kohtumenetluses. Hageja oli sellest vastuväitest teadlik ja esitas erinevaid vastulauseid, märkides kord, et garantii on lõppenud, teisal aga, et arvete aluseks olnud tööd ja detailid ei käinud garantii alla.

Vastustaja apellatsioonimenetluses taotlusi ei esitanud. Apellant esitas taotluse võtta asja juurde kostja selgitused ja tööde vastuvõtmise akt. Mõlemad nimetatud dokumendid asuvad maakohtu toimikus (lk 98 ja 130-131), mistõttu ringkonnakohus jätab taotluse TsMS § 238 lg 1 alusel rahuldamata põhjusel, et tegemist on korduvate tõenditega.

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.