Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

21.06.2006 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev. krediitkaardi nr * krediidilimiidiga 5000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr *. Intressimääraks oli lepingu 2 järgi 16%. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 3272,55 krooni väärtuses, kuid tema kasutuses olevat krediidilimiiti hagejale ei tagastanud ning kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata. Sellega rikkus kostja lepingu 2 punkte 5.1. ja 5.4. Seoses võlgnevusega saatis hageja kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust 2 tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu 2 üles öelduks. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. 07.12.2010 seisuga moodustab kostja lepingust 2 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 3790,38 krooni, millest põhiosa on 3272,55 krooni, intress 13,05 krooni ja viivis 504,78 krooni. 08.12.2010 esitas hageja Swedbank AS kohtule hagi kostja Aivar Kirsileht vastu võlgnevuse 18 882,54 krooni nõudes. 10.12.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmeentlust. Hagimaterjalid edastati kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile, hagiavalduses märgitud aadressile ning teistele kohtule teadaolevatele aadressidele, kust menetlusdokumendid tagastati kohtule. 04.05.2012 saabus kohtusse politsei vastus kostja asukoha kohta, mille kohaselt puuduvad politseil andmed Aivar Kirsileht’i elukoha, töökoha ja sidevahendite kohta. Viimased andmed kostja kohta pärinevad 2005. aastast, kui kostja elas *. 18.06.2012 esitas hageja taotluse menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. 30.07.2012. a kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse ning toimetas menetlusdokumendid väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega kostjale kätte.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 08.12.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-6/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmist summas 15 092,16 krooni, millest põhiosa on 13 241,04 krooni, intress 13,24 krooni ja viivis 1 837,88 krooni ning vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmist summas 3790,38 krooni, millest põhiosa on 3272,55 krooni, intress 13,05 krooni ja viivis 504,78 krooni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise protsendina püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudest (846,26 eurot) alates 08.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (209,15 eurot) alates 08.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 04.10.2006. a sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu /tlk 18-19/; 11.02.2009. a kostjale saadetud lepingu ülesütlemisteatise /tlk 20/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 21/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 22-27/; 21.06.2006. a poolte vahel sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu /tlk 28-29/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 30/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 31-33/; maksekäsu kiirmenetluse kohtumäärus ja selle kättesaamise kinnitus /tlk 34-35/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Aivar Kirsileht’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 1206,81 eurot, millest püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu põhiosa võlgnevus on 846,26 eurot, intress 0,85 eurot, viivis 117,46 eurot ning vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev põhivõlgnevus on 209,15 eurot, intress 0,83 eurot ja viivis 32,26 eurot. Samuti kuulub Aivar Kirsileht’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele viivis protsendina püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudest (846,26 eurot) alates 08.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (209,15 eurot) alates 08.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna kostjale on menetlusdokumendid senises menetluses kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, siis on kohus seisukohal, et kohtulahend tuleb kostjale samuti kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 4000 krooni (255,65 eurot) /tlk 37/, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 750 krooni (47,93 eurot) /tlk 36/ ning menetlusdokumentide väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest riigilõivu 6,39 eurot. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 255,65 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot ja menetlusdokumentide väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest tasutud riigilõiv summas 6,39 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.