Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses oli Era Liisingu Inkassoteenused AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus Ülle Raadik vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 15.06.2012. a määrusega võlgnik Ülle Raadik’ule makseettepaneku võla tasumiseks, mille võlgnik sai kätte 18.06.2012. a. 02.07.2012. a saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. 17.08.2012. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 21.08.2012. a kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 10.09.2012 esitas hageja kohtule hagiavalduse. 12.09.2012. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat teatama kirjalikult kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 15 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid allkirja vastu üle antud 14.09.2012. a /tlk 55/. 26.09.2012 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles võttis hagi õigeks, kuid selgitas, et ei suuda hetkel võlgnevust tasuda. 01.10.2012 esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromissi: Kompromissileping Pooled on sõlminud käesoleva kompromissilepingu menetluse lõpetamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-12-22071 AS Era Liisingu Inkassoteenused hagis Ülle Raadik vastu võla nõudes alljärgnevas:

Tähtaeg 15.10.2012 15.11.2012 15.12.2012 15.01.2013 15.02.2013 15.03.2013 15.04.2013 15.05.2013 15.06.2013 15.07.2013 15.08.2013 15.09.2013 15.10.2013

Summa 20,00 € 20,00 € 20,00 € 20,00 € 20,00 € 20,00 € 50,00 € 50,00 € 50,00 € 50,00 € 50,00 € 50,00 € 50,00 €

15.11.2013 15.12.2013 15.01.2014 15.02.2014 15.03.2014 15.04.2014 15.05.2014 15.06.2014 15.07.2014 15.08.2014 15.09.2014 15.10.2014

50,00 € 50,00 € 50,00 € 50,00 € 50,00 € 50,00 € 50,00 € 50,00 € 50,00 € 50,00 € 50,00 € 38,95 €

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 01.10.2012 sõlmitud kompromissiga pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Maksegraafikus toodud võlgnevuse kogusumma sisaldab hageja poolt tasutud riigilõivu 50% ulatuses. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled leppinud kokku, et poolte ülejäänud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 47,93 eurot /tlk 5-7/ ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 127,07 eurot /tlk 43/. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Era Liisingu Inkassoteenused AS-le tagastada 1⁄2 makskäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 87,50 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 47,93 eurot /tlk 5-7/ ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu summas 127,07 eurot /tlk 43/. Kokku tasus hageja riigilõivu summas 175 eurot. Kompromisslepinguga palub hageja 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust tagastada Era Liisingu Inkassoteenused AS arveldusarvele nr *, SEB Pank. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.