2-09-71541/23 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

26,76 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, menetluse käik AS Tele 2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja Aleksandra Dirmetite (edaspidi kostja) sõlmisid lepingud, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja jättis kasutatud kaupade ja teenuste eest tasumata ning rikkus sellega sõlmitud lepingute tingimusi. 01.04.2005. a seisuga oli kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees 841,96 eurot. Vastavalt lepingute lahutamatuks osaks olevatele üldtingimustele pidi kostja tasuma arved 15 päeva jooksul alates arve esitamisest. Maksmisega viivitamisel oli kostja kohustatud tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda võlgnevus, seega loovutas Tele2 Eesti AS nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants (edaspidi hageja). 29.12.2009. a esitas hageja OÜ Aktiva Finants kostja Aleksandra Dirmeitite vastu hagiavalduse võlgnevuse 10 000 krooni ja viivise 9999 krooni nõudes. 08.02.2010. a saabus tsiviilasi kohtualluvuse järgi menetlemiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. 01.06.2010. a võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohus edastas hagimaterjalid koos kirjaliku seisukoha nõudega hagiavalduses märgitud kostja aadressile, kust menetlusdokumendid peale kahte kättetoimetamiskatset tagastati hoiutähtaja möödumisel märkega - et isik ei ela/asu aadressil ja saaja ei viibinud kohal. 04.09.2012 saabus Haapsalu kohtumajja vastus Eesti Töötukassalt, mille kohaselt on Aleksandra Dirmetite 02.07.2012 märkinud töötuna arvelevõtmise avaldusel enda kontaktaadressiks *, e-posti aadressiks * ning telefoniks *.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 29.12.2009. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-3/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja võlgnevuse väljamõistmist kostjalt summas 19 999 krooni (1278,17 eurot), millest põhivõlgnevus on 10 000 krooni (639,12 eurot) ning viivised 9999 krooni (639,05 eurot). Hageja on kohtule nõude tõendamiseks esitanud: 17.09.2004. a Tele2 ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu nr * /tlk 5/; ettemaksu arve nr * /tlk 6/; Tele2 järelmaksulepingu nr * /tlk 7/; Tele2 ja kostja vahel 20.10.2004. a sõlmitud liitumislepingud nr * /tlk 8-9/; 20.10.2004. a sõlmitud järelmaksulepingud nr * /tlk 10-11/; ettemksuarve nr */tlk 12/; ettemaksuarve nr*/; ettemaksuarve nr * /tlk 14/; 15.03.2005. a arve nr * /tlk 15-16/; Tele2 teenuste kasutamise tingimused /tlk 17-29/; 08.01.2005. a kostjale saadetud lepingu lõpetamise teate /tlk 30/; 31.05.2008. a kostjale saadetud teatis nõude loovutamise kohta /tlk 31/ ja 03.06.2008. a kostjale saadetud võlateatis /tlk 32/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tele2 Eesti AS teenuste kasutamise tingimuste punkti 7.3 kohaselt /tlk 25/ arvestab hageja viivist alates maksepäevale järgnevast päevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 17 985 krooni, kuid tegutsedes heas usus vähendab viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab viiviseid summas 9999 krooni (639,05 eurot). VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Aleksandra Dirmetite’lt hageja OÜ aktiva Finants kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas summas 19 999 krooni (1278,17 eurot), millest põhivõlgnevus on 10 000 krooni (639,12 eurot) ning viivised 9999 krooni (639,05 eurot). Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt /tlk 4/ on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv summas 2000 krooni (127,82 eurot), maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni (15,98 eurot) ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 3300 krooni (210,91 eurot). 21.10.2010. a kohtule esitatud taotluses toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte kohtutäituri kaudu palub hageja kohtutäituritasu summas 420 krooni (26,84 eurot) välja mõista kostjalt.

Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 127,82 eurot (2000 krooni) /tlk 39/ ning kohus on seda kontrollinud /tlk 48/. TsMS § 143 p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kulu menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise ja edastamise kulud. 21.10.2010 esitas hageja kohtule taotluse menetlusdokumentide kohtutäituri kaudu kättetoimetamiseks. 24.02.2011 võttis kostja ema Galina Dirmetite menetlusdokumendid vastu. 10.08.2011. a kohtumäärusega maksti kohtutäiturile kohtutäituri tasu summas 26,76 eurot välja. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtutäituri tasu summas 26,76 eurot. TsMS (hagiavalduse esitamise ajal, s.o 29.12.2009. a kehtinud) § 144 lg p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Avaldus jäeti küll TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata, kuid kuna hageja ei esitanud hagiavaldust ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu, siis ei ole põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulusid kostjalt välja mõista. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianus Inkasso OÜ ning hageja esindamise eest on Julianus Inkasso OÜ esitanud hagejale arve summas 3300 krooni (koos käibemaksuga) (210,91 eurot) /tlk 35/. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 210,91 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades tsiviilasja keerukust ning mahtu, peab kohus põhjendatuks kostja menetluskulusid õigusabile summas 100 eurot. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 127,82 eurot, kohtutäituri tasu summas 26,76 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 100 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.