Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE

03.03.2011.a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale esitatud hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 05.01.2010 tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 3200.05 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 31,06% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.07.2010.a, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Kuivõrd kostja lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ei täitnud, ütles hageja 20.12.2010.a. avaldusega lepingu üles. Lepingu põhitingimuste kohaselt toimus krediidisumma väljamaksmine tasaarvestuse teel, mille tulemusena krediidisummast 3200,05 eurot tasaarvestati krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenesid krediidiandja ja krediidisaaja vahel sõlmitud krediidilepingust nr xxxxxxx/xx, mis sõlmiti 01.04.2009.a. Uue krediidilepinguga nr xxxxxxx/xxxx on eelmisest krediidilepingust nr xxxxxxx/xx tulenevad kohustused VÕS § 396 lg 2 alusel ümber vormistatud. Varasemate kohustuste laenuks ümbervormistamise käigus on eelmisest krediidilepingust nr xxxxxxx/xx tulenevad kohustused VÕS § 186 ja § 197 alusel lõpetatud ning pooled on VÕS § 30 lg 1 alusel omandanud uue krediidilepinguga nr xxxxxxx/xxxx uued õigused ja kohustused. Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 4893,46 eurot, millest 3200.05 eurot on tagastamata krediidisumma, 1231,27 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 102,24 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 199,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 160 eurot lepingu sõlmimise tasu.

KOSTJA SEISUKOHT

29.03.2011.a esitas kostja vastuväited hagiavaldusele, millest nähtuvalt tunnistab, et sõlmis 05.01.2010.a xxxxxxx AS-ga tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx. Kostja selgitustest nähtuvalt ei ole ta nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, kuna ei olnud suuteline oma lepingulisi kohustusi täitma, ta ei tasunud ühtegi osamakset. Hageja oli tema majanduslikust olukorrast teadlik, kuid võlgnevuse sissenõudmise asemel mõjutas ta kostjat sõlmima uut laenulepingut, mille kohaselt oli krediidisummaks juba 3200,05 eurot. Kasutades ära kostja erakorralisi vajadusi ning kogenematust sõlmis hageja temaga uue krediidilepingu erakordselt ebasoodsatel tingimustel. Võrreldes tarbijakrediidilepinguid nr xxxxxxx/xx ja xxxxxxx/xxxx ilmneb, et kõik esimese lepingu alusel sissenõutavaks muutunud summad on kajastatud teises lepingus krediidisummana, samuti on suurendatud intressimäära. Võrreldes esialgse lepinguga on krediidi brutosumma suurenenud umbes 40 % võrra. Kajastades kogu senise nõude uues 2(9)

krediidilepingus krediidisummana tekitas hageja olukorra, mis on kostjale äärmiselt ebasoodne, kuna ei võimalda enam esitada vastuväiteid varasemast lepingust tulenevale viivisenõudele ja võla sissenõudmisega seotud kulutustele. Seega esinevad käesoleval juhul TsÜS § 86 lg 2 p 1 sätestatud alused ning poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxx on tühine. Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt summas 3200.05 euro ulatuses. Arvestades kostja materiaalset olukorda ja tema ülalpeetavate arvu on temalt lepingujärgses intressimääras viivise väljamõistmine ebamõistlikult kahjustav. Kostja on seisukohal, et hageja, asudes tarbijakrediidilepingus krediidiandjana tarbijaga võrreldes oluliselt tugevamal positsioonil, on rikkunud head pangandustava ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb tarbijakrediidilepingute taoline uuendamine lugeda heade kommetega vastuolus olevaiks (kostja laenukohustuste järjestikune korduv suurendamine tasumata kõrvalkohustuste võrra olukorras, kus kostja oli pikema aja vältel krediidisummade tagasimaksmisel raskusi). Kostja on seisukohal, et tema ning xxxxxxx AS vahel 05.01.2010.a sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxx on tühine.

MENETLUSE KÄIK

10.05.2011.a ja 08.08.2012.a esitatud vastustes jääb hageja hagiavalduses esitatu juurde. Lisaks on hageja seisukohal, et krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) puhul on tegemist haldusõiguse valdkonda kuuluva seadusega. KAS ́ile kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid. Hageja leiab, et 05.01.2010.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxx ei ole vastuolus heade kommetega ega seetõttu tühine. Samuti ei teadnud ega pidanudki hageja teadma tehingute tegemise ajal, et kostja teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostjal oli võimalus lepingu sõlmimisel esitada küsimusi ja saada selgitusi. Tingimustega mitte nõustumisel aga jätta leping sõlmimata. Kostja sai 6 kuud maksepuhkust, mis on kostja huvides. 18.06.2012.a ja 30.08.2012.a Tartu Maakohtu Valga kohtumajas toimunud kohtuistungil jäi hageja oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada, mõista kostjalt välja 30.08.2012 seisuga tekkinud võlgnevus 6380,28 eurot ja kohtul võtta arvesse, et kostja on enda vastuses kohtule teatanud, et tunnistab nõuet summas 3200,05 eurot, seega on kostja hageja nõude nimetatud ulatuses õigeks võtnud. Hageja palub kohtul lähtuda sellest, et nõude aluseks olev leping on sõlmitud 05.01.2010 ning pooltel on õigus VÕS § 396 lg 2 tulenevalt kokku leppida, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel võlgneb selle laenuna. Samuti jäi kostja omapoolselt esitatud varasemate seisukohtade juurde. KAS § 83 lg 3 kohaselt peab järgima vastutustundliku laenuandmise põhimõtet. Kostja hinnangul 05.01.2010 leping on tühine algusest peale ja ei too kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi ja seega kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt. Lisaks juhib kostja tähelepanu asjaolule, et 30.08.2012.a on hageja esitatud viivise arvestuse määras 31,06% aastas ka perioodi eest, kus poolte lepinguline suhe oli lõppenud. Arvestades asjaolu, et reaalselt saadud rahasummast on kostja maksnud tagasi 806,21 eurot, samuti seda, et on tegemist isikuga, kelle ülalpidamisel on alaealised lapsed, palub kostja viivise määra vähendada VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel mõistliku summani. Kostja võttis hagejalt laenu 25 000 krooni, millest on tasunud 12 614,45 krooni ning tasumata on jäänud 12 385,55 krooni. Kostja on nõus maksma 3200 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3(9)

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxx. Krediidisumma 3200,05 euro väljamaksmine toimus tasaarvestuse teel, mille tulemusena toimus tasaarvestus krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenesid krediidiandja ja krediidisaaja vahel sõlmitud krediidilepingust nr xxxxxxx/xx. Kuivõrd kostja lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ei täitnud, ütles hageja 20.12.2010.a. avaldusega lepingu üles. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - pooled sõlmisid 26.04.2008.a tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx (tl 85-89), mille alusel sai kostja krediiti 1750,12 eurot s.o 27 383,42 krooni, mis tasaarvestati 27 383,42 krooni ulatuses tarbijakrediidilepingutest nr xxxxxxx/xxxxx ja nr xxxxxxx/xxxxx tulenevate nõuetega, intressimäär 32,35% aastas, krediidikulukuse määr 73,24% aasta kohta; - pooled sõlmisid 14.11.2008.a tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx kokkulepe nr 1 (tl 90-95), mille alusel sai kostja täiendavat krediiti summas 5724,67 krooni, mis tasaarvestati 5724,67 krooni ulatuses tarbijakrediidilepingust nr xxxxxxx/xxxx tulenevate nõuetega (5441,04 krooni intress, 83,63 krooni viivis ja 200 krooni võla sissenõudmise kulud). Intressimäär 33,03 % aastas, krediidikulukuse määr 63,81% aasta kohta; - pooled sõlmisid 01.04.2009.a tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xx (tl 40-44), mille alusel sai kostja krediiti 2311,93 eurot s.o 36 173,91 krooni, mis tasaarvestati 36 173,91 krooni ulatuses tarbijakrediidilepingust nr xxxxxxx/xxxx nõuetega (tagastamata krediidisumma 29 043,90 krooni, 5366,44 intress, 363,57 krooni viivis, 1000 krooni võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud ja 400 krooni lepingu sõlmimistasu jääk). Intressimäär 30,9469% aastas; krediidikulukuse määr 51,79% aasta kohta; - pooled sõlmisid 05.01.2010.a tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx (tl 8-15), mille alusel sai kostja täiendavat krediiti summas 3200,05 eurot s.o 50 069,92 krooni, mis tasaarvestati 50 069,92 krooni ulatuses tarbijakrediidilepingust nr xxxxxxx/xx tulenevate nõuetega (tagastamata krediidisumma 36 173,91 krooni, 8047,47 krooni intress, 2039,84 krooni viivis, 2000 krooni võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud ja 1808,70 krooni lepingu sõlmimistasu jääk) Intressimäär 31,0679% aastas; krediidikulukuse määr 50,72% aasta kohta; - hageja ütles 20.12.2010 ülesütlemisavaldusega krediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx üles (tl 22). Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas järjekordse krediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx sõlmimine eelnevast lepingust nr xxxxxxx/xx tuleneva võlgnevuse tasaarvestamiseks ning seeläbi krediidisumma järjepidev suurendamine intresside, viiviste, lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude ja lepingu sõlmimistasude arvelt olukorras, kus kostja ei olnud finantsraskuste tõttu suuteline ka varasemaid krediidilepinguid täitma on heade kommetega vastuolus olev ja seetõttu tühine tehing. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidleping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev 4(9)

krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud järjestikku ja omavahelises seoses olevaid tarbijakrediidilepinguid (26.04.2008 tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxx, 14.11.2008.a tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx kokkulepe nr 1, 01.04.2009.a tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xx, 05.01.2010.a tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx). Poolte vahel puudub vaidlus tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx sõlmimise fakti osas. Kohus asub seisukohale, et kostja on antud lepingulises võlasuhtes tarbijaks ning osapoolte vahel 05.01.2010.a sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxx vastab krediidilepingu tunnustele, seega kohalduvad VÕS § 402 jj tarbijakrediidilepingu sätted. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja tunnistanud võlgnevuse olemasolu 3200,05 euro ulatuses. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Eelnevat arvestades on põhjendatud osaliselt (3200,05 euro ulatuses) õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemine. Seega on poolte vahel vaidlus 1 231,27 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, 102,24 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude, 199,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivise ning 160 eurot lepingu sõlmimise tasu osas. Kostja vastuväidetest nähtuvalt on hageja kostjapoolse võlgnevuse tekkimisel korduvalt mõjutanud kostjat sõlmima uut laenulepingut, millega on võlgnetav summa igakordselt suurenenud. Võrreldes tarbijakrediidilepinguid ilmneb, et kõik eelneva lepingu alusel sissenõutavaks muutunud summad on kajastatud järgnevas lepingus krediidisummana, samuti on suurendatud intressimäära. Kajastades kogu senise nõude uues krediidilepingus krediidisummana tekitas hageja olukorra, mis on kostjale äärmiselt ebasoodne, kuna ei võimalda enam esitada vastuväiteid varasemast lepingust tulenevale viivisenõudele ja võla sissenõudmisega seotud kulutustele. Samuti leiab kostja, et hageja on rikkunud head pangandustava ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad TsÜS § 86 lg 2 p 1 sätestatud alused ning poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxx on tühine. Kohus selgitab pooltele, et tsiviilasja lahendamiseks selgitab kohus järgmiseks kas hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxx on kehtiv. Kohus kontrollib, kas hageja ja kostja sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxx on heade kommete vastane ja seetõttu tühine. Kohus selgitab, et võib ise omal algatusel tehingu tühisuse alusele tuginedes tühisuse tuvastada ilma, et keegi menetlusosalistest oleks seda taotlenud. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab ise seadust tulenevalt TsMS § 436 lg-s 7 ja § 438 lg-s 1 sätestatust. Lepingu põhitingimuste kohaselt toimus tarbijakrediidilepingust nr xxxxxxx/xxxx tuleneva krediidisumma 3200,05 euro väljamaksmine tasaarvestuse teel, mille tulemusena 3200,05 eurot tasaarvestati krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenesid krediidiandja ja krediidisaaja vahel 01.04.2009.a sõlmitud krediidilepingust nr xxxxxxx/xx. Uue krediidilepinguga nr xxxxxxx/xxxx on eelmisest krediidilepingust nr xxxxxxx/xx tulenevad kohustused VÕS § 396 lg 2 alusel ümber vormistatud. Varasemate kohustuste laenuks ümbervormistamise käigus on eelmisest krediidilepingust nr xxxxxxx/xx tulenevad kohustused VÕS § 186 ja § 197 alusel lõpetatud ning pooled on VÕS § 30 lg 1 alusel omandanud uue krediidilepinguga nr xxxxxxx/xxxx uued õigused ja kohustused. Hageja selgitas kostjale laenulepingu allkirjastamisel ka lepingu sisu ja kostja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest 5(9)

vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: p 1 kohaselt tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või p 2 kohaselt pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 kohaselt juhul, kui TsÜS § 86 lg 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Seega tuleb tehingu tühisuse tuvastamiseks TsÜS § 86 lg 2 p 2 ja lg 3 järgi kohtul esmalt kindlaks teha, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ja seejärel kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras. Soorituste väärtuste vahe tõendamiseks tuleb poolel näidata võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahet, seega käibes tavapärast vastet tühistatava tehingu suhtes, mitte aga ühe poole subjektiivset huvi tehingu väärtuse vastu. Vastastikuste soorituste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust väljasolekut peab üldjuhul tõendama tehingu tühisusele tuginev isik. Kohus on seisukohal, et lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke. Kohus leiab, et olukorras, kus krediidivõtja jääb krediidiandjale krediidi tagasimaksmisega viivitusse ja seejärel sõlmitakse korduvalt uusi lepinguid, millega suurenevad krediidivõtja poolt tagasimakstavad summad, kuid ei suurene krediidiks saadavad summad (ühegi eelnimetatud lepinguga kostja raha reaalselt ei saanud- krediidisummad tasaarvestati täies ulatuses kostja eelneva võlgnevusega) on tegemist silmatorkava ebaproportsionaalsusega täitmise ja vastutäitmise vahel. Käesoleval juhul on kostja kohtule kinnitanud, et võttis hagejalt laenu 25 000 krooni (millest on tasunud 12 614,45 krooni ning tasumata on jäänud 12 385,55 krooni). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on tõendina esitatud tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxx, mille pooled sõlmisid 26.04.2008 ning mille alusel kostja sai krediiti 1750,12 eurot s.o 27 383,42 krooni, mis tasaarvestati 27 383,42 krooni ulatuses tarbijakrediidilepingutest nr xxxxxxx/xxxxx ja nr xxxxxxx/xxxxx tulenevate nõuetega, intressimäär 32,35% aastas. Lisaks on kohtule tõenditena esitatud eelnimetatud lepingule järgnenud kokkulepped: -14.11.2008.a tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxx kokkulepe nr 1, mille alusel sai kostja täiendavat krediiti summas 5724,67 krooni, mis tasaarvestati 5724,67 krooni ulatuses tarbijakrediidilepingust nr xxxxxxx/xxxx tulenevate nõuetega (5441,04 krooni intress, 83,63 krooni viivis ja 200 krooni võla sissenõudmise kulud). Intressimäär 33,03 % aastas; - 01.04.2009.a tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xx, mille alusel sai kostja krediiti 2311,93 eurot s.o 36 173,91 krooni, mis tasaarvestati 36 173,91 krooni ulatuses tarbijakrediidilepingust nr xxxxxxx/xxxx nõuetega (tagastamata krediidisumma 29 043,90 krooni, 5366,44 intress, 363,57 krooni viivis, 1000 krooni võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud ja 400 krooni lepingu sõlmimistasu jääk). Intressimäär 30,9469% aastas; - 05.01.2010.a tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxx, mille alusel sai kostja täiendavat krediiti summas 3200,05 eurot s.o 50 069,92 krooni, mis tasaarvestati 50 069,92 krooni ulatuses tarbijakrediidilepingust nr xxxxxxx/xx tulenevate nõuetega (tagastamata krediidisumma 36 173,91 krooni, 8047,47 krooni intress, 2039,84 krooni viivis, 2000 krooni võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud ja 1808,70 krooni lepingu sõlmimistasu jääk). Intressimäär 31,0679% aastas. Hageja on esitanud nõude 4893,46 euro suuruses summas. Seega on esitatud tõendite pinnalt võimalik järeldada, et kostjale reaalselt väljastatud krediidisumma (25 000 krooni s.o 1597.79 eurot) on intressi, viiviste, võla sissenõudmisega seotud kulude ja lepingu sõlmimise tasu arvelt suurenenud enam kui kolmekordseks, seega on kostjapoolne kohustuste väärtus enam kui kolm korda suurem hagejapoolsest kohustuste väärtusest. Kohus asub antud juhul seisukohale, et 6(9)

tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lisaks on kohtule nähtuvalt kostja oma vastuväites asunud seisukohale, et tehing on tehtud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Võrreldes tarbijakrediidilepinguid nr xxxxxxx/xx ja xxxxxxx/xxxx ilmneb, et kõik esimese lepingu alusel sissenõutavaks muutunud summad on kajastatud teises lepingus krediidisummana, samuti on suurendatud intressimäära. Võrreldes esialgse lepinguga on krediidi brutosumma suurenenud ca 40 % võrra. Kajastades kogu senise nõude uues krediidilepingus krediidisummana tekitas hageja olukorra, mis on kostjale äärmiselt ebasoodne, kuna ei võimalda enam esitada vastuväiteid varasemast lepingust tulenevale viivisenõudele ja võla sissenõudmisega seotud kulutustele. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ka hageja seisukohal, et uue krediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx nõuete rahuldamisel ei saa kostja varasemale krediidilepingule nr xxxxxxx/xx tugineda. Kohus nõustub kostjaga, nimetatud asjaoludel on tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxx sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, seega on täidetud ka TsÜS §-s 86 lg 2 p 1 sätestatud eeldus. Järgmiseks kontrollib kohus TsÜS § 86 lg 2 alusel, kas isik tegi tehingu erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (sundolukord) tulenevalt. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja sõlminud lepingu sundolukorras. Hageja on igakordselt nõustunud sõlmima kostjaga eelnevast lepingust tekkinud võlgnevuse katteks uue lepingu, millega hageja kinnitusel pakuti maksepuhkust ning millest tulenevalt tekkis kostjal võimalus majandusliku olukorra paranemisel hakata võlgnevust tasuma. Kohtule nähtub poolte selgitustest, et kostja on püüdnud maksegraafikutes sätestatud osamakseid tasuda, kuid täielikku nõude täitmist ei ole toimunud. Igakordne täiendav krediidileping on kostjale võimaldanud alustada n.ö puhtalt lehelt. Selline lepingute sõlmimine on kohtule nähtuvalt ilmselt kasulik hagejale, samas ei ole igakordse lepingu sõlmimisega maksepuhkuse võimaldamine võrreldes krediidisummade suurenemisega proportsionaalne. Hageja on eraõiguslik juriidiline isik, kes saaks kostjale võimaldada viimase makseraskuste korral maksepuhkust ka esimese lepingu sõlmimisel, mistõttu oleks krediidisumma jäänud mitmekordses ulatuses suurenemata. Kohtule nähtub tsiviilasja materjalidest hageja eesmärgipärane korduv ning ulatuslik krediidisummasid suurendav kokkulepete sõlmimine, mis ilmselgelt ei ole antud juhul tarbijast kostja huvisid arvestav. Kohtu hinnangul on pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, mille puhul tuleb eeldada, et hageja teadis või pidi teadma kostja erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Antud juhul on kohus tuvastanud, et hageja käitus vastutustundetult, kui sõlmis korduvalt uusi lepinguid makseraskustes (makseraskus väljendus varasemate lepingute mittekohases täitmises) kostjaga selleks, et varasemaid kostja võlgnevusi tasaarvestada ja muuhulgas ka lepingutingimusi muuta. Sellega asetas hageja makseraskustes oleva kostja veelgi raskemasse finantsolukorda. Kohus nimetab siinjuures, et Eesti pangandusõiguses kehtib alates 01.01.2007 vastutustundliku laenamise põhimõte, mis on sätestatud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-s 3. Nimetatud sätte kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Seega peab krediidiasutus vastutustundliku laenamise printsiibi kohaselt tundma oma klienti, mis tähendab kohustust hinnata enne krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta. Eeskätt peab krediidiandja hindama krediidisaaja varasemat maksekäitumist ja teavet kliendi rahaliste võimaluste kohta enne laenuotsust. Lisaks on krediidiasutusel kohustus kooskõlas KAS 7(9)

§ 89 lg-ga 31 enne lepingu sõlmimist klienti sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasimaksmisega, kusjuures lähtuda tuleb konkreetse kliendi laenu teenindamise võimekust ohustavatest asjaoludest. Käesoleval juhul on kostja rikkunud kõiki eelnimetatud kokkuleppeid s.h vaidlusalust tarbijakrediidilepingut nr xxxxxxx/xxxx. Sellise informatsiooni põhjal tehtud laenuotsus kahjustab klienti. Kohtu hinnangul lasus hagejal printsiibist tulenevalt kohustus sellises olukorras uue lepingu, so tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx sõlmimisest keelduda. Kohus on seisukohal, et uute lepingute sõlmimisel ei võinud hageja arvestada kostja võlasumma hulka viivist ja intressi selliselt, mis võimaldab hagejal veelkord nõuda nendelt summadelt intressi ja viivist. Tegemist on VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud piiranguga. Kohus leiab, et hageja, olles teadlik kostja eelnevatest maksejõulisuse probleemidest, kasutas oma positsiooni, et sõlmida uus leping, millega sisuliselt refinantseeriti eelmine leping krediidiandja seatud tingimustel, kusjuures krediidisaaja seoti talle kulukama ning tühiseid kokkuleppeid sisaldava lepinguga. Taolise käitumisega, kus krediidiandja sõlmib krediidivõtjaga korduvalt uusi lepinguid eelmiste võlgnevuste tasaarvestamiseks, suurendab krediidiandja krediidisaaja laenukoormuse üle jõu käivaks. Kuigi kohus nõustub hagejaga, et KAS § 83 lg-s 3 sätestatut ei saa antud tsiviilasjas kohaldada ei tähenda see, et printsiibi rikkumine lubatud oleks. Antud juhul käsitleb kohus nimetatud printsiibi rikkumist heade kommetega vastuolus olevana, sellest tuleneb ka nimetatud printsiibi käsitlus antud tsiviilasja raames. Kohtu hinnangul ei ole hageja krediidiasutusena antud juhul toiminud hoolsusega, mida käibes vajalikuks peetakse, vaid on käitunud vastutustundetult ning rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodud kohtu põhjendustest tuleneb, et tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xxxx on heade kommetega vastuolus ning seetõttu tühine. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on antud tsiviilasjas tuvastanud tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx tühisuse, seega kohustub kostja hagejale tagastama tühise tehingu alusel saadud 3200,05 eurot, millise summa ulatuses on kostja hagi õigeks võtnud ning tuleb seega rahuldada. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sisalduvad nimetatud summas varasemates tarbijakrediidilepingutes kajastuvad nõuded. Põhjusel, et kohus jätab hageja nõude 1693,41 euro ulatuses rahuldamata ei hinda antud tsiviilasja raames kohus järgmisi tõendeid: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ arve nr 168 (tl 25); 23.07.2010.a võlateatis (tl 16); 25.08.2010.a võlateatis (tl 17); 24.09.2010.a võlateatis (tl 18); 11.10.2010.a võlateatis (tl 19); 24.11.2010.a võlateatis (tl 20); 29.11.2010.a lepingu ülesütlemise hoiatus (tl 21); 20.12.2010.a teade lepingu ülesütlemisest (tl 22); xxxxxxx AS hinnakiri (tl 23); xxxxxxxxxxxxxxxx otsus (tl 45); A. Z. sünnitõend (tl 46); A. Z. ja I. D. abielutunnistus (tl 47); R. A. sünnitunnistus (tl 48); viiviste arvestus (tl 102). Samuti jätab kohus eelnimetatud põhjusel käsitlemata kostja alternatiivsed vastuväited. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

8(9)

TsMS § 173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, jättis aga tunduvalt üle poole nõudest rahuldamata, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 65 % ulatuses hageja ning 35 % ulatuses kostja kanda.

Annemarie Gerassimov kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.