Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 04.01.2012. a esitatud hagiavalduse kohaselt IOÜ osutas OÜ ́le A visiitkaartide trükkimise teenust. Kostja esitas Hagejale tellimuse nr 229, mille alusel Hageja täitis Kostja tellimuse ning Hageja koostas ja väljastas 01.03.2010 Kostjale saatelehe nr 100249 ja arve nr 100284 summas 13 200 Eesti krooni, ehk 843,63 eurot, maksetähtajaga kuni 08.03.2010. Kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud. Hageja pöördus võlgnevuse sissenõudmiseks inkassofirma Creditreform Eesti OÜ poole. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole Kostja Arvest tulenevat võlgnevust summas 843,63 eurot likvideerinud, mistõttu on Hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Kostja vastus Kohtule 27.02.2012. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Pooltevahel on sõlmitud suuline töövõtuleping, mille tingimused täpsustasid ja kooskõlastasid pooled e-kirjade vahetamise teel. Kostja soovis oma väliskliendile tellida visiitkaartide trüki teenust. Kostja esitas hagejale vastavad tingimused ning esitas ka olemasoleva visiitkaardi näidise, millega identset trükki kostja soovis. Töö oli väga spetsiifiline ja nõudis eri tehnika ning eriti kvaliteetse spetsiaalpaberi kasutamist. Kostja rõhutas korduvalt hagejale, et tulemus peab saama identne näidisega, üksnes sellisel juhul soovib kostja klient seda tööd tellida. Hageja teatas pärast näidise analüüsimist, et suudab soovitud tulemuse saavutada ja identsed visiitkaardid trükkida. 01.03.2010.a. teatas hageja, et töö on valmis ja andis kostjale valmistatud visiitkaardid üle. Kostja võttis kinnises karbis olevad visiitkaardid vastu ja teatas, et viib need oma kliendile ülevaatamiseks ja teatab seejärel koheselt kas klient tööd aktsepteerib. 18.03.2010.a. saabus kostja välisklient Tallinnasse ja vaatas tööd üle. Tööde ülevaatamisel selgus, et töö ei vasta väga olulises määras nõuetele ja esitatud näidisele. Kostja klient keeldus kategooriliselt tööd vastu võtmast ja selle eest tasumast. 19.03.2010.a. teatas kostja hagejale, et töö ei vasta esitatud tingimustele ja et kostja ei võta tööd vastu. Samuti teatas kostja, et tagastab kõik visiitkaardid hagejale, kuid hageja keeldus neid vastu võtmast. Kuivõrd hageja keeldus korduvalt ebakvaliteetse töö tagastamisest ja nõudis tingimusteta üksnes arve tasumist, siis tagastas kostja visiitkaardid hagejale kulleriga 15.10.2010.a. Seega ei ole hageja täitnud endale võetud kohustusi. Tellitud tööd ei ole nõuetekohaselt teostatud ja ebakvaliteetne töö on kostja poolt hagejale tagastatud. Seega ei ole kostjal ka kohustust hagejale teostamata töö eest tasuda. Hageja nõuab kostjalt lisaks põhivõlgnevusele ka viiviste tasumist. Viiviseid on hageja arvestanud määraga 0,1% tasumata summalt päevas. Kostja on seisukohal, et isegi kui hagejal oleks kostja vastu rahaline nõue, siis ei ole hagejal õigust küsida viiviseid meelevaldses määras. Pooled ei ole kunagi kokku leppinud viiviste määras 0,1% päevas. Veelgi enam pooled ei ole üldse viiviste nõudmise õiguses kokku leppinud. Poolte vahel ei ole ühtegi kirjalikku lepingut. Kui hageja soovib väita, et kostja on aktsepteerinud hageja poolt ühepoolselt arvel märgitud viivise määra, siis kostja vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole kunagi hageja poolt esitatud arvet aktsepteerinud. Kostja on hagejat teavitanud selgesõnaliselt, et ei aktsepteeri teostatud ebakvaliteetset ja nõuetele mittevastavat tööd ning on selle hagejale tagastanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Pooled ei vaidle selle üle, et IOÜ ja OÜ A sõlmisid 11.02.2010. a töövõtulepingu, mille alusel hageja osutas OÜ ́le A visiitkaartide trükkimise teenust tähtajaga 01.03.2010. a (tl 16-17). Hageja koostas ja väljastas 01.03.2010. a kostjale saatelehe nr 100249 ja arve nr 100284 summas 13 200 eesti krooni, ehk 843,63 eurot, maksetähtajaga kuni 08.03.2010 (tl 15, 18). Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Võlaõigusseaduse § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kostja ei eita arve tasumata jätmist, kuid kostja vastuväite kohaselt tellitud tööd ei olnud nõuetekohaselt teostatud ja ebakvaliteetse töö kostja tagastas 15.10.2010. a hagejale. Seega ei ole kostja hinnangul temal kohustust hagejale teostamata töö eest tasuda. Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kostja esindaja võttis visiitkaardid vastu 01.03.2010. a (tl 18). Kostja väitel võttis ta töö vastu kinnises karbis (tl 38). VÕS § 643 järgi kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Nimetatud paragrahvist tuleneb, et töö ülevaatamiskohustus tuleb täita pärast töö tellijale faktilist üleandmist. Töö ülevaatamise ning selle lepingutingimustele vastavuse kontrolli kiire toimumine peab tagama tööl esinevate puuduste võimalikult kiire avastamise. Käesoleval juhul kostja tööd üle ei vaadanud. Kostja väited, et 19.03.2010.a. teatas kostja hagejale töö mittevastavusest, on jäänud käesolevas menetluses paljasõnalisteks ning tõendamata. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule on esitatud hageja e-kiri kostjale, milles hageja tunneb huvi kliendi tagasiside kohta ning palub arve tasuda (tl 45). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks hagejat teavitanud konkreetsetest puudustest hageja poolt teostatud töös. VÕS § 644 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja esitas puuduste kirjelduse alles käesoleva menetluse käigus 23.05.2012. a. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohtu hinnangul on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kohus nõustub hagejaga selles, et visiitkaartide tagastamine 15.10.2010. a, s.o. seitse kuud pärast töö kättesaamist, ei anna kostjale alust lepingu rikkumisest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Kostja ei ole esile toonud mingeid erakorralisi asjaolusid, mis oleksid õigustanud puudustest teavitamata jätmist mõistliku aja jooksul pärast töö kättesaamist. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 843,63 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.