Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.10.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-63182
Tsiviilasi
I V hagi H P vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
14 790.04 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.04.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I V apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
26.09.2012
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I V (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja H P (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 02.04.2012 otsus tühistada osaliselt.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt põhivõlg 384 eurot koos seisuga 02.04.2012 sissenõutavaks muutunud viivisega summas 20.73 eurot. Samuti tuleb jaotada uuesti menetluskulud.
3.Otsuse resolutsioon, arvestades ka maakohtu otsuse jõustunud osa, kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt;
2) Mõista H Plt välja I V kasuks kahjuhüvitis 6114.63 eurot ja seisuga 02.04.2012 sissenõutavaks muutunud viivis 327.22 eurot; 3) Mõista H Plt välja I V kasuks viivis põhinõudelt 6114.63 eurot alates 03.04.2012 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 3) Maakohtus kantud menetluskulud jäävad 28% ulatuses kostja ja 72% ulatuses hageja kanda; 4) Mõista H Plt välja riigituludesse 626.33 eurot maakohtus hageja poolt tasumata riigilõivu katteks; 5) Mõista I Vlt välja riigituludesse 1610.57 eurot maakohtus tasumata riigilõivu katteks.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad 97% ulatuses apellandi kanda ja 3% ulatuses vastustaja kanda.
6.Mõista H Plt välja riigituludesse 47.93 eurot apellandi poolt apellatsioonimenetluses tasumata riigilõivu katteks.
7.Mõista I Vlt välja riigituludesse 1549.86 eurot apellatsioonimenetluses tasumata riigilõivu katteks.
8.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (sama sätte lg 9).
9.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.22.12.2011 esitas I V hagi Harju Maakohtusse H P vastu 21 389.04 euro suuruse kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
2.Poolte vahel suuliselt sõlmitud töövõtulepingu kohaselt pidi kostja parandama hagejale kuuluva sõiduki Peugeot Boxer reg nr xxx xxx generaatori rihma ja veepumba. Hageja
pöördus oma tuttava soovitusel sõiduki remontimiseks otse kostja poole. Hageja andis kostjale sõiduki üle 08.06.2011. 09.06.2011 parkis kostja sõiduki Miiduranna sadamas hoone kõrvale selliselt, et sõiduk hakkas veerema ja põrkus vastu betoonseina, mille tagajärjel purunes täielikult sõiduki esiosa. 10.06.2011 teostas Roheline Laine OÜ sõiduki ülevaatuse ja fikseeris vigastused. Sõiduki üle vaadanud ekspert Kalev Lehtla leidis, et sõiduki vigastused on sellised, et selle taastamine ei ole otstarbekas. Sõiduki väärtus pärast avariid oli 1000 eurot ning avariieelne sarnase sõiduki turuväärtus 7989.96 eurot. Kuna sõiduk muutus sõidukõlbmatuks, siis hageja ei saanud alates 10.06.2011 seda kasutada teenuste osutamiseks. Hageja pidi rentima teise sõiduki renditasuga 63.91 eurot päevas. Hageja kahjuhüvitise nõue koosneb järgmistest kulutustest: 1) sõidukiga samaväärse sõiduki soetamise kulu 7989.96 eurot; 2) samaväärse sõiduki kasutamise kulud 63.91 eurot päevas, seisuga 21.12.2011 12 462.45 eurot; 3) sõiduki vigastuste fikseerimise kulu Roheline Laine OÜ poolt 38.50 eurot; 4) puksiirveo kulu 384 eurot; 5) sõiduki avariieelse ja –järgse turuväärtuse hindamise kulu 192 eurot; 6) õigusabiteenuse kulu nõude kohtuväliseks esitamiseks 322.13 eurot. Asjaolu, et osad kulutused on tasutud äriühingu poolt, ei muuda kostja kohustust hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks, sest kolmas isik võib täita hageja kohustuse. Hageja nõudis kahjuhüvitiselt viivist alates 02.08.2011. Hageja andis kostjale tähtaja kahju hüvitamiseks kuni 01.08.2011. Seisuga 22.12.2011 oli sissenõutavaks muutunud viivis 611.73 eurot. Juhul, kui poolte vahel ei tuvastata lepingulist suhet, nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel, tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 5. Hageja sõiduk sai kahjustada kostja õigusvastase tegevuse tulemusena.
Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Töövõtulepingu pooleks ei olnud kostja, vaid Autod Korda OÜ. Isegi, kui nõue oleks suunatud õige kostja vastu, saab lugeda nõude põhjendatuks 1015% ulatuses. Hageja on hagiavalduses näidanud kahju suuruse arvestuses selliseid kulutusi, mida ta kas ei ole kandnud või ei kuulu need hüvitamisele hea usu põhimõtte ja VÕS § 128 lg 3 alusel.
8.Kostja ei nõustunud tõenditega sõiduki väärtuse ja taastamise otstarbekuse kohta. Samuti vaidles kostja vastu teise sõiduki rentimise kuludele. Hageja enda poolt kohtule esitatud menetluskulude taotlusest ei ilmne, et hageja kui füüsiline isik oleks seotud mistahes majandustegevusega, millest tekiksid tulud ja kulud. Seega ei ole ka selles ulatuses esitatud kahjunõue põhjendatud.
9.Hageja tõi äriühingule remontimiseks sõiduki, mis oli müügis auto24.ee portaalis hinnaga 3500 eurot. Pärast õnnetust tegi äriühing hagejale ettepaneku, et ostab auto ära müügihinnaga ning ei nõua remontimise eest tasu. Järgmisel päeval teatas hageja, et sõiduki eest tuleks tasuda 7000 eurot. Äriühing pakkus lisaks, et kõrvaldab sõidukile tekkinud vigastused, mille kohta koostas ka ligikaudse eelarve. Hageja lubas teist pakkumist kaaluda, kuid viis sõiduki siiski puksiirautoga minema. Esimese astme kohtu otsus
10.02.04.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 5599 eurot, viivise seisuga 02.04.2012 306.49 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus jättis hageja menetluskulud 26% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 74% ulatuses hageja kanda.
11.Puudus vaidlus selles, et hageja andis kostjale 08.06.2011 Viimsis Miiduranna sadamas üle endale kuuluva sõiduki selle remontimiseks. Lepingu sõlmimiseks on vajalik kahe isiku tahteavaldus. Kohus leidis, et töövõtuleping sõlmiti hageja ja kostja vahel. Liiklusõnnetuse teatest, seletuskirjast ja ülevaatuse aktist ei nähtu, et kostja tegutses
äriühingu nimel. Asjaolu, et auto anti üle Autod Korda OÜ asukohas, ei ole piisav, et lugeda leping sõlmituks äriühinguga. Asjaolu, et sõiduki varuosade eest esitati arve äriühingule Autod Korda OÜ, ei ole samuti piisav, et lugeda leping sõlmituks äriühinguga, kuna hagejale kui tellijale ei ole oluline, kes varuosad tellib ja nende eest maksab. Äriühingu poolt arve koostamine ei tõenda, et lepingueelsetel läbirääkimistel oleks tahteavalduse lepingu sõlmimiseks esitanud kostja äriühingu nimel. Õiguslike tagajärgede saabumise kohustuslikuks eelduseks on ennekõike seesmise tahte avaldamine.
12.Pooled ei vaielnud töö sisu, tasu suuruse ega sündmuse osas, mille tagajärjel sai hageja sõiduk vigastada. Kostja töövõtulepinguga võetud kohustuseks oli hageja sõiduk remontida ning seejärel anda remonditud sõiduk hagejale üle (VÕS § 636 lg 1, § 641 lg 1). Töövõtulepingu täitmisel sai hageja sõiduk kostja tegevuse tõttu vigastada. Seda luges kohus kostjapoolseks lepingu rikkumiseks. Kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg-st 3 tulenevalt. Kuigi kostja väitis, et tema poolt on tellitud kalkulatsioon auto taastamise kohta ning auto taastamine on võimalik, ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Asjatundja Kalev Lehtla arvamuse kohaselt sõiduki taastamine avariieelsesse seisukorda ei ole majanduslikult põhjendatud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt asja hävimisest tulenevalt tekkinud kahju hüvitamist, kuigi asja on võimalik küll taastada, oleks see majanduslikult ebaotstarbekas (majanduslik hävimine).
13.Pooled vaidlesid selle üle, milline on samaväärse sõiduki soetamiseks tehtav mõistlik kulutus. Asja hävimise või kaotsimineku korral loetaksegi kahjuhüvitise suuruseks mõistlikud kulutused, mis on vajalikud uue samaväärse asja soetamiseks. Asjatundja hindas lähteandmetega tehniliselt sarnase sõiduki turuväärtuseks (st kohalikuks keskmiseks turuhinnaks) 7989.96 eurot ning lihtne avariieelne turuväärtus konkreetse sõiduki puhul on 6300 eurot. Asjatundja arvamusest ei nähtu, miks on nimetatud väärtused oluliselt erinevad. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kannatanu olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud. Asja soetamise hind on eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind. Kohalikku keskmist turuhinda saab tõendada ka müügikuulutustega. Müügikuulutuses märgitud sõiduki hinna ja asjatundja poolt määratud sarnase sõiduki turuväärtuse hinnavahe on oluliselt erinev. Hinnates tõendeid kogumis, leidis kohus, et uue samaväärse asja soetamise mõistlikuks kuluks tuleb lugeda 6300 eurot.
14.Kahju hüvitamisel tuleb välistada kahjustatud asja omaniku rikastumine. Kuna kostja ei ole nõudnud kahjustatud asja endale väljaandmist või selle väärtuse hüvitamist ja arvestades VÕS § 127 lg-s 5 sätestatud põhimõttega, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, tuleb nimetatud kulutusest maha arvata 1000 eurot. Nimetatud summa on asjatundja Kalev Lehtla arvamuse kohaselt sõiduki jäänuki väärtus. Seega on hageja nõue VÕS § 132 lg-te 1 ja 3 alusel põhjendatud 5300 euro ulatuses. Nimetatud kahju on põhjuslikus seoses, selle tekkimine sai olla kostjale ettenähtav ning see on hõlmatud normi kaitse-eesmärgiga.
15.Hageja nõudis kostjalt samaväärse sõiduki kasutamise kulusid 63.91 eurot päevas 195 päeva eest, kokku 12 462.45 eurot. Kohus leidis, et hageja väited samaväärse sõiduki kasutamise ja kulude kohta on vastuolulised. Hageja esindaja on kohtuistungil väitnud, et enne sõiduki remonti toomist osutas hageja sellega veoteenuseid. Samas ei suutnud esindaja kohtuistungil täpsustada, kas teenuseid osutas hageja füüsilise isikuna või äriühingu kaudu. Kohtule esitatud menetlusabi taotlusest ei nähtunud, et hagejal oleks veoteenuste osutamisest tulenev sissetulek. Hageja nõue tuleneb ennekõike asjaolust, et ta pidi samaväärset asja rentima, et veoteenuseid edasi osutada. Kostja poolt esitatud tõendi kohaselt oli sõiduk müügis. Kuna hageja nõuab ennekõike samaväärse asja kasutamise kulusid VÕS § 132 lg 4 esimese aluse kohaselt, mitte kasutamiseeliste hüvitamist, siis tuleb nõue jätta rahuldamata.
16.Hageja nõudis kostjalt sõiduki ülevaatuse ja vigastuse kindlaks tegemisega seotud kulutusi 38.50 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud, et sõidukit käidi pärast õnnetust üle vaatamas.
17.Hageja nõudis kostjalt sõiduki äravedamise kulusid 384 eurot. Hageja on kahju tekkimise tõendamiseks esitanud Fintesco Grupp OÜ poolt esitatud arve nr 11082. Kostja leidis, et kuna arve maksjaks on V&V Logistics OÜ, siis puudub teenuse maksumuse ja hageja võimaliku kahju tekkimise vahel seos. Kahju hüvitamise eelduseks on hagejale kahju tekkimine. Kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt ei välista iseenesest hageja poolt kahjuhüvitise nõude esitamist. VÕS § 78 lg-st 4 tulenevalt kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muuhulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Kohus leidis, et hageja ei ole eeltoodud kulutuste osas kahju tekkimist tõendanud, sest põhjendamatu on kahju väljamõistmine üksnes oletuse alusel. Hageja ei ole tõendanud, et tal tulevikus võiks tekkida nende kulutuste osas tasumise kohustus.
18.Hageja nõudis kostjalt sõiduki väärtuse kindlaks tegemisega seotud kulutusi 192 eurot. Kohus leidis, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Kui kostja oleks töövõtulepingut nõuetekohaselt täitnud, ei peaks hageja kõnealuseid täiendavaid kulusid kandma.
19.Hageja nõudis kohtuväliselt kostjale pretensiooni esitamise õigusabikulude hüvitamist 322.13 eurot. Hageja esindaja selgitas, et osutatud teenus sisaldas pretensiooni kirjutamist, analüüsi nõude osas ning konsultatsiooni kliendiga. Kohus leidis, et sellises summas kulud ei ole mõistlikud kulutused. Arvestades asjaolusid, on mõistlikuks kuluks 107 eurot, mille ulatuses võib õigusabiteenuse saamist lugeda praeguses tsiviilasjas põhjendatuks.
20.Kulutused - asja soetamiseks tehtav mõistlik kulutus 5300 eurot, vara väärtuse hindamise kulud 192 eurot, kohtuväliselt kantud õigusabikulud 107 eurot - kokku 5599 eurot on VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud eesmärki silmas pidades vajalikud ja põhjendatud ning põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega VÕS § 127 lg 4 mõttes.
21.Puudus vaidlus, et kostja oli teadlik hageja nõudest 2011. aasta juulis, seetõttu saab lugeda VÕS § 82 lg-test 3 ja 7 tulenevalt nõude sissenõutavaks muutumise ajaks 02.08.2011. VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud viivisemäära suuruseks ajavahemikus 02.08.201131.12.2011 saab lugeda 8,25% aastas ning ajavahemikus 01.01.2012-02.04.2012 8% aastas. Seisuga 02.04.2012 on sissenõutavaks muutunud viivisenõude suuruseks 306.49 eurot. Apellatsioonkaebus
22.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja uue otsusega mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 20 389.04 eurot, seisuga 02.04.2012 sissenõutavaks muutunud viivise 999.06 eurot ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.
23.Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme. Kohus küll nõustus, et asja hävimise või kaotsimineku korral loetakse kahjuhüvitise suuruseks mõistlikud kulutused, mis on vajalikud uue samaväärse asja soetamiseks, kuid on sellele vaatamata lugenud samaväärse asja soetamise mõistlikuks kuluks vaid 6300 eurot. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta samaväärse sõiduki soetamise mõistlike kulutustena summat, mis on toodud asjatundja Kalev Lehtla eksperthinnangus. Asja hävimise eest makstav hüvitis peab isikul võimaldama soetada uus samaväärne asi. Kohtu poolt nimetatud summa 6300 eurot ei võimalda aga hagejal uut samaväärset asja soetada. Hageja nõustub, et kuna kostja ei ole nõudnud kahjustatud sõiduki endale väljaandmist või selle väärtuse hüvitamist ja arvestades VÕS § 127 lg-s 5 sätestatud põhimõttega, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, tuleb samaväärse sõiduki soetamise kulust maha arvata 1000 eurot, mis on asjatundja Kalev Lehtla arvamuse kohaselt sõiduki jäänuki väärtus. Seega tuleb VÕS § 132 lg 1 ja lg 3 alusel sõiduki hävimisest tuleneva hüvitise nõude osas lugeda põhjendatuks 6989.96 eurot.
24.Hageja nõudis kostjalt ka kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist 322.13 eurot. Kohus ei ole menetlusõiguse normi rikkudes üldse põhjendanud, miks tuleb mõistlikuks kuluks lugeda just 107 eurot, mitte aga õigusabiteenuse arves toodud reaalselt
hageja poolt kantud kulu. Hageja hinnangul tuleks kohtueelse menetluse õigusabi mahtu (arvest nähtuvalt 3h), õigusabi tegevusi (analüüs nõude ja asjaolude osas, konsultatsioon kliendiga ja pretensiooni koostamine) ja kostja keeldumist kahju hüvitamisest (mistõttu oli hageja sunnitud kasutama õigusabi) arvestades lugeda mõistlikuks kuluks õigusabiteenusele arves toodud summa.
25.Kohus on jätnud ebaõigesti rahuldamata hageja sõidukiga samaväärse sõiduki kasutamise kulude nõude. Hageja väitis kohtuistungil, et enne sõiduki remonti toomist osutas hageja sellega veoteenuseid, samuti selgitas, et veoteenuseid osutas hageja eraisikuna ja hageja vajas sõidukit, et osutada edasi veoteenuseid – kostja ei ole maakohtus eelviidatud väidetele vastu vaielnud, seega TsMS § 231 lg 4 kohaselt on kostja vastavad asjaolud omaks võtnud ning neid ei ole vajalik täiendavalt tõendada. Kohus on aga menetlusnormi rikkudes jätnud kostja omaksvõtu üldse tähelepanuta, asudes ebaõigele seisukohale, et hageja peaks tõendama asjaolusid, mille üle pooltel vaidlust ei ole olnud. Kohus on asunud ka ebaõigele seisukohale, et esineb vastuolu seoses sellega, et kohtule esitatud menetlusabi taotlusest ei nähtu, et hagejal oleks veoteenuse osutamisest tulenev sissetulek. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja nõuab samaväärse sõiduki kasutamise kulusid perioodi 10.06.2011-21.12.2011 eest, hagi ja menetlusabi taotlus esitati kohtule 22.12.2011. Hageja selgitas, et rendileping, mille alusel hageja nõuab samaväärse sõiduki kasutamise kulusid, on lõpetatud. Seega ei saanudki hagejal hagi esitamise päeva seisuga olla sissetulekut veoteenuse osutamisest. Ühtlasi ei ole hageja väitnud, et hageja vajas samaväärset sõidukit ainuüksi selleks, et osutada veoteenuseid. Lisaks veoteenuste osutamisele oli hagejale samaväärse sõiduki rentimine vajalik ka isiklike sõitude teostamiseks. Arvestades eeltoodut, tuleb hagejale hüvitada ka sõidukiga samaväärse sõiduki kasutamise kulud 12 462.45 eurot.
26.Kohus on jätnud ebaõigesti rahuldamata hageja nõude 38.50 eurot, mis on sõiduki ülevaatuse ja sõiduki vigastuste fikseerimise eest Roheline Laine OÜ-le tasutud ja 384 eurot puksiirveo teostamise eest. Hageja on selgitanud, et hageja peab eelviidatud arvetest tulenevad summad V&V Logistics OÜ-le hüvitama. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Seega on see asjaolu TsMS § 231 lg 4 kohaselt kostja poolt omaksvõetud ning seda ei ole vajalik täiendavalt tõendada. Kohus on õigesti märkinud, et kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt ei välista iseenesest hageja poolt kahjuhüvitise nõude esitamist, samas on kohus eelviidatud kostja omaksvõttu arvestamata ebaõigesti märkinud, et hageja ei ole tõendanud, et tal tulevikus võiks tekkida nende kulutuste osas tasumise kohustus, mistõttu tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Ühtlasi ei ole kohus arvestanud asjaolu, et hageja on V&V Logistics OÜ juhatuse liige, mistõttu saab just hageja kinnitada asjaolu, kas ta on kohustatud summad hüvitama või mitte. Vastustaja seisukoht
27.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
28.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on osaliselt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata puksiirveo teenuse eest Fintesco Grupp OÜ-le tasutud 384 euro suuruses summas. Selles osas kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele ja ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse. Ülejäänud osas kolleegium maakohtu poolseid rikkumisi ei tuvastanud ja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust ei näe. Tühistamata osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus jõustunud.
29.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud: 1) samaväärse sõiduki soetamise kulud
1489.96 euro ulatuses; 2) rendisõiduki kasutamise kulude hüvitamata jätmine; 3) sõiduki vigastuste fikseerimiseks ja puksiirveo teostamiseks tehtud kulutuste hüvitamata jätmine; 4) kohtueelse õigusabi kulutuste osaline hüvitamata jätmine ; 5) viivisvõlgnevus ja menetluskulude jaotus.
30.Esmalt nõustub kolleegium maakohtuga selles, et VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga kooskõlas on taastamisele mittekuuluva sõiduki turuväärtuse hüvitamiseks lähtuda konkreetse sõiduki seisukorrast avarii eel, mitte aga tehniliselt sarnase sõiduki turuväärtusest. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui 09.06.2011 oleks kostja kasutanud käsipidurit ja hagejale kuulunud kaubik ei oleks hakanud veerema ega põrganud vastu betoonseina, kuuluks hagejale konkreetses tehnilises seisukorras sõiduk turuväärtusega 6300 eurot, mitte aga hüpoteetiline tehniliselt sarnaste lähteandmetega sõiduk turuväärtusega 7989.96 eurot. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-6304 selgitanud, et kuna asja omanikul on huvi asja omada, vallata ja kasutada, siis tuleb asja hävimise korral võimaldada kannatanule rahaline hüvitis, mille eest ta saab muretseda endale asemele samasuguse asja. Asja soetamise hind on eeldatavasti sama, kui on asja kohalik keskmine turuhind.
31.Rohelise Laine OÜ poolt osutatud teenuse eest tasutud 38.50 euro osas nõustub kolleegium maakohtu lõppjäreldusega jätta hagi rahuldamata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Nimelt on maakohus jätnud nõude rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud, et tal võiks tulevikus selline kulu tekkida, kuna tasunud on selle V&V Logistics OÜ. Kolleegium nõustub apellandiga, et iseenesest asjaolu, et kulu on tasunud kolmas isik, ei välista kulutuste hüvitamist kahju tekitanud isiku poolt ega vabasta teda vastutusest. Küll aga tuleb kahjunõue selles osas jätta rahuldamata põhjusel, et tegemist ei ole mõistliku (see tähendab vajaliku ja põhjendatud) kuluga. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu kahju kindlaks tegemiseks. Hageja põhjendab kulu vajalikkust 10.06.2011 sõiduki ülevaatuse ja vigastuste fikseerimise vajalikkusega, mille tulemusena tehti sõidukist foto (t I kd lk 16) ja koostati ülevaatuse akt (samas lk 19). Kostja kinnitas (t I kd lk 127), et koostati ka teatis liiklusõnnetusest ja võeti kostja seletus (samas lk 17, 18). Ülevaatuse aktist nähtub, et fikseeriti vaid üldsõnaliselt esiosa vigastuste esinemine, mis oli aga ka visuaalselt nähtuv (tuvastatav fotolt). Vaidlus avarii toimumise asjaolude üle puudus, algasid läbirääkimised kahju hüvitamise võimalike viiside üle. Tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga. Vigastused fikseeris OÜ Autoeksperdi Grupp 15.09.2011 ja selleks tehtud kulu mõistis maakohus kostjalt välja. Eeltoodu alusel on kolleegium seisukohal, et vaidlusalune kulu ei olnud vajalik kahju kindlaks tegemiseks VÕS § 128 lg 3 mõttes.
32.Samuti ei saa kolleegium nõustuda apellandiga selles, nagu oleks kostja võtnud maakohtus omaks hageja väited nii Rohelise Laine OÜ kui puksiirveo teenuse kasutamise kohta, samuti samaväärse sõiduki kasutamisega kantud renditasu kohta, mistõttu ei olnud hagejal vaja oma vastavaid väiteid tõendada. Tsiviilasja materjalid apellandi seisukohta ei toeta. TsMS § 231 lg 4, millele apellant tugineb, kohaselt eeldatakse omaksvõttu kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Käesolevas asjas on kostja esimesest kirjalikust vastusest alates (t I kd lk 125-128) vaielnud hagile vastu täies ulatuses, muuhulgas et hageja poolt esitatust ei ilmne, et hageja kui füüsiline isik oleks seotud mistahes majandustegevusega, millest tekiksid kulutused ning arusaamatuks jääb kaubaauto rendile võtmise vajadus. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-72-09 eeldab TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine TsMS § 392 lg 1 p 3 järgimist kohtu poolt, see tähendab et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poole seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud.
33.Kolleegium nõustub apellandiga selles, et puksiirveo teenuse eest tehtud kulu väljamõistmata jätmisel kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 128 lg-t 3. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja viis sõiduki 04.07.2011 kostja juurest ära. Hageja väitel viis ta sõiduki Laulasmaale, oma elukohta. OÜ Autoeksperdi Grupp on tuvastanud, et sõiduk ei olnud peale avariid võimeline iseseisvalt liikuma (t I kd lk 22). Seega peale seda, kui pooled ei jõudnud kokkuleppele tekitatud kahju hüvitamise viisi jmt osas, oli hagejal õigus oma sõiduk kostja juurest ära viia ja muu (odavama) viisi, kui see, mida kasutas hageja (puksiirvedu), kasutamise võimalust kostja väitnud ega tõendanud ei ole. Seega kulu kokku 384 eurot (t I kd lk 21) oli kantud seoses kahju tekitamisega ja tuleb kostjal hüvitada otsese varalise kahju koosseisus.
34.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ka selles, et kulu sõiduki rentimisele on hageja poolt tõendamata. Eespool selgitas kolleegium, miks ei saa nõustuda apellandi seisukohaga omaksvõtu kohta. Seega pidi hageja TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt tõendama oma väiteid samaväärse asja kasutamisest perioodil 10.06.2011 kuni 21.12.2011 ja sellega seotud kulusid. Hageja esitas rendilepingu (t I kd lk 26), mille kohaselt rentis ta kaubiku kuni sõiduki tagastamiseni hinnaga 63.91 eurot ööpäevas (kaasa arvatud laupäev ja pühapäev). Vajadust asendusauto kasutamiseks põhjendas hageja tavapärase majandustegevuse (veoteenused) teostamisega (t I kd lk 31, 183). Samas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, millest saaks järeldada, et hageja vaidlusalusel perioodil veoteenust tegelikkuses ka osutas. Menetlusabi taotlusele lisatud konto väljavõttest perioodil 09.06.2011 kuni 16.12.2011 (t I kd lk 45-47) ei nähtu ühtegi kulu ega tulu seonduvalt võimaliku majandustegevusega. Ka ei saa muudest tsiviilasja materjalidest tuvastada hageja väidete põhjendatust.
35.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, mille alusel jäeti osaliselt välja mõistmata hageja poolt õigusabile kohtueelselt tehtud kulud. Esindaja näol on tegemist kõrge kvalifikatsiooniga vandeadvokaadiga, kes osutas samaaegselt teenust kahele isikule (arvelt t I kd lk 27 nähtub, et nii hagejale kui tema äriühingule). Äriühingule osutatud õigusteenus käesolevasse vaidlusesse ei puutu. Võttes arvesse vajaduse füüsilisest isikust klienti konsulteerida ja aega, mis mõistlikult pidi kuluma pretensiooni (t I kd lk 28-32) koostamisele, on kolleegium veendunud, et vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks oli hagejal maakohtu poolt väljamõistetud 107 eurot.
36.Seoses täiendava põhivõla väljamõistmisega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks ka viivis 384 euro tasumisega viivitamise eest. Kolleegium lähtub seejuures maakohtu arvestuse alustest (otsuse p 26), mida pooled ei vaidlustanud. Seega on täiendavalt muutunud sissenõutavaks viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras järgmiselt: 1) perioodi eest 02.08.2011 kuni 31.12.2011 8.06 eurot ja 2) perioodi eest 01.01.2012 kuni 02.04.2012 12.67 eurot. Alates maakohtu otsusest tuleb kostjal tasuda viivist TsMS § 367 alusel kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
37.Seoses hagi rahuldamise proportsiooni suurenemisega tuleb uuesti jaotada ka menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 28% ulatuses, siis jäävad maakohtus kantud menetluskulud 72% ulatuses hageja ja 28% ulatuses kostja kanda.
38.Maakohus vabastas hageja 17.01.2012 määrusega hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 28% ulatuses, tuleb rakendada TsMS § 190 lg-id 3 ja 4 ning mõista riigituludesse välja maakohtus tasumata riigilõivust 2236.90 eurost hagejalt 72% ja kostjalt 28%.
39.Ringkonnakohus jätkas apellandile menetlusabi andmist, vabastades ta 24.05.2012 määrusega riigilõivu 1597.79 euro tasumisest riigituludesse apellatsioonkaebuse esitamisel. Ringkonnakohus rahuldas kaebuse 384 + 20.73 = 404.73 euro ulatuses. Seega rahuldas ringkonnakohus kaebuse 3% ulatuses ja rahuldamata jäi 97%. Apellandilt tuleb võrdeliselt kaebuse rahuldamata osaga mõista välja riigituludesse tasumata riigilõivust 97% ja vastustajalt 3%. TsMS § 190 lg 7 rakendamiseks mõjuvaid põhjuseid kolleegium
ei tuvastanud. Muud apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel 97% ulatuses apellandi ja 3% ulatuses vastustaja kanda.
Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok-Toomsalu
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-2-1-19-13
Otsuse kuupäev
Tartu, 3. aprill 2013. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
I V hagi H P vastu 21 389 euro 4 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-63182
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I V kassatsioonkaebuse
Tsiviilasja hind Riigikohtus
14 406 eurot 4 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja I V, esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja H P, esindaja vandeadvokaat Nigul Saar
Asja läbivaatamise kuupäev
4. märts 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-63182 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 2. aprilli 2012. a otsuse samas tsiviilasjas osas, milles maakohus jättis rahuldamata I V nõude sõiduki ülevaatuse ja vigastuste fikseerimise kulu 38 euro 50 sendi hüvitamiseks ning osaliselt rahuldamata enne kohtumenetlust kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud õigusabikulu 215 euro 13 sendi ulatuses. Samuti tühistada ringkonnakohtu otsus menetluskulude jaotuse ning I Vlt tasumata riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada I Vle (konto nr xxxxxxxxx, Swedbank AS) kassatsioonkaebuselt 8. novembril 2012 tasutud kautsjon 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot 6 senti.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.