Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Üldiseks eelduseks erakorralisele ülesütlemisele on, et eelnevalt oleks kohustusi rikkunud poolele määratud mõistlik täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Nõue võlgnevuste tasumise kohta (tl 116-118) on OÜ-le RVV ja kostjale edastatud 24.11.2009. a ning OÜ RVV on nõude kätte saanud 26.11.2009. a (tl 115) ja kostja on nõude kätte saanud 30.11.2009. a. (tl 118). Seega on hageja andnud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kuna kostja hageja poolt antud tähtajaks kohustust ei täitnud, tekkis hagejal ülesütlemise õigus 14.12.2009. a, siis sai hageja teadlikuks, et lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud ja tal on õigus mõistliku aja jooksul leping üles öelda. Hagejal kui rikutud lepingu poolel on õigus otsustada, mis ajast ta loeb lepingud ülesöelduks. Tulenevalt VÕS § 196 lg-st 3 on hagejal kohustus leping üles öelda mõistliku aja jooksul. Antud asjas on hageja lugenud lepingu ülesöelduks 06.01.2010. a, mis on 23 päeva pärast kohustuse täitmiseks antud tähtaega. Kohus oli seisukohal, et nimetatud tähtaeg on mõistlik. Seega tuleb leping kostjaga lugeda ülesöelduks alates 06.01.2010. a. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 142 lg 1 alusel kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 142 lg 2 alusel vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Pooled on sõlminud 21.05.2007. a käenduslepingu nr XXXX (tl 20-21), mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt RVV OÜ-ga (pankrotis) 21.05.2007. a sõlmitud liisingulepingust nr XXXX (veoauto Iveco Cargo ML XXXX) tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine (tl 22-26). Õiendist 22.10.2010. a (tl 9), nähtub, et kasutusrendilepingu nr XXXX esemeks olnud vara jääkmaksumus on 299 132, 48 krooni. Vara müügiakti nr XXXX (27.07.2010. a; tl 17) kohaselt on veoauto Iveco Cargo ML XXXX MADEL müüki antud 04.02.2010. a ja sõiduk on müüdud 27.07.2010. a Skinest Car Trade OÜ-le hinnaga 211 200 krooni, millele lisandub käibemaks. Hinda millega sõiduk müüki anti, aktis märgitud ei ole. Hageja on märkinud oma vastuses kohtule (tl 194), et esialgselt pandi liisinguese müüki hinnaga 425 000 krooni, kuid selle hinnaga ei õnnestunud autole poole aasta jooksul ostjat leida. Liisingueseme müügiprotseduuri p 4 kohaselt (tl 117) koostatakse liisingueseme võõrandamiseks vastava komisjoni otsuse alusel liisingueseme müüki suunamise akt, milles määratakse kindlaks liisingueseme müüki suunamise alghind. Sama protseduuri p 9 sätestab, et liisingueseme müügihinda alandatakse igakuiselt vastava komisjoni otsuse alusel. Seega kui hageja sellise hinnaga ostjat ei leidnud, siis tuli auto müüki panna eeldatava turuhinnaga, ja määratud hinnast ja selle alandamisest tulnuks teavitada ka liisinguvõtjat ja käendajat, et need teaksid määratud hinnaga arvestada ja saaksid soovi korral liisingueseme müümisel aktiivselt osaleda. Hageja kohtule veoauto Iveco Cargo ML XXXX MADEL müüki suunamise akti ega hinna alandamise otsust esitanud ei ole. Seega on liisinguandja poolt rikutud müügiprotseduuri p-des 4 ja 9 sätestatud korda. Tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ei saa panna üksnes liisinguvõtjale, kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui

seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). VÕS § 367 lg 3 mõtteks on arvestada VÕS 367 lõikes 1 sätestatud kulutuste määramisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingueseme tegelikust müügihinnast on lubatud lähtuda, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast (lubatav hinnaerinevus on sel juhul 10%). Seega ei ole üldjuhul määrav liisingueseme tegelik müügihind, vaid selle väärtus ehk keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Kohus oli seisukohal, et antud veoauto väärtuse määramisel tuleb lähtuda kostja poolt kohtule esitatud müügikuulutusest (tl 154), millest nähtub, et sama veoautot müüdi 14.10.2010. a hinnaga 265 836 krooni, kuna sama auto on pandud müüki 2,5 kuud hiljem kallima hinnaga, kui hageja auto müügist sai. Arvestades, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mis hinnaga veoauto teistkordselt s.o, peale 14.10.2010. a maha müüdi, siis arvestas kohus maha lubatud 10%, saades veoauto keskmise õiglase väärtuse auto tagastamise ajal, milleks on 239 252,40 krooni. Seega on hageja müünud veoauto 28 052,40 krooni väiksema hinnaga. Kostja vaidles vastu hageja nõudele vara tagastusteenuse kuludele, mis Credit Expert OÜ (tl 11) arve kohaselt on 2500 krooni (käibemaksuta). Samuti oli kostja seisukohal, et kuna arved diiselkütuse eest on esitatud peale lepingute ülesütlemist, siis ei kuulu nimetatud kulutused kostja poolt hüvitamisele. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Balti Realiseerimiskeskus OÜ esitanud hagejale arve nr 100412 (tl 13) diiselkütuse eest summas 347 krooni ja arve nr 101380 diiselkütuse eest (tl 15) summas 476,54 krooni. Hageja on maksnud eelpoolnimetatud arved vastavalt 18.02.2010. a ja 21.05.2010. a (tl 14, 16). Kostja väitel tagastas sõiduki OÜ RVV esindaja. Tunnistaja Aivar Lainjärve on kohtus kinnitanud, et autod viidi Tallinnasse BRC platsile liisinguvõtja poolt ning üleandmise-vastuvõtmise aktidele kirjutas OÜ RVV nimel alla tema. Liisingulepingu nr XXXX (tl 22-26) punkti 5.3. kohaselt, kui liisinguvõtja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi, on liisinguvõtja liisinguandja nõudmisel kohustatud viivitamatult andma liisingueseme liisinguandja valdusesse. Liisingulepingu üldtingimuste (tl 2XXXX3) punkt 7.5 kohaselt kohustub lepingu ülesütlemisel liisinguvõtja viivitamatult liisingueseme valduse üle andma liisinguandja volitatud esindajale, vastavalt liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras ning punkt 7.5.1 kohaselt, kui liisinguvõtja ei täida nõuetekohaselt liisingulepingu üldtingimuste punktis 7.5 sätestatud liisingueseme üleandmise kohustust ning liisinguandja kannab seoses liisingueseme valduse ülevõtmisega lisakulusid, on liisinguvõtja kohustatud eeltoodud kulutused liisinguandjale hüvitama. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks esitanud liisinguvõtjale nõude üle anda veoauto Iveco Cargo MLXXXX MADEL hageja poolt kehtestatud tähtajal ja korras. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, mis asjaoludel korraldati hageja poolt tagastusteenus Credit Expert OÜ poolt. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et liisinguvõtja oleks keeldunud autode üleandmisest liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras ning tunnistaja on kohtus kinnitanud, et auto viidi BRC platsile liisinguvõtja esindaja poolt, siis tuleb hageja nõue tagastusteenuse kulude osas summas 2500 krooni, diiselkütuse eest summas 823,54 krooni, jätta rahuldamata. Õiendi vara müügi ja nõude arvestuse kohaselt (tl 9) oli Veoauto Iveco Cargo MLXXXX MADEL jääkmaksumus 299 132, 48 krooni ja debitoorne võlg 11 456,73 krooni, kokku 310 589,21 krooni. Arvestades kohtu poolt veoauto keskmist turuhinda ja debitoorset võlgnevust ning auto müügist saadud summat, oli kohus seisukohal, et kostjalt kuulub liisingulepingu nr XXXX järgi väljamõistmisele 4559,25 eurot (71 336,81 krooni, 299 132, 48 + 11 456,73 = 310 589,21 – 239 252, 40 = 71336,81). Pooled on sõlminud 18.06.2007. a käenduslepingu nr XXXX(tl 96-97), mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt RVV OÜ-ga (pankrotis) 18.06.2007. a sõlmitud

liisingulepingust nr XXXX(maastur TOYOTA LAND CRUISER, tl 98-101) tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. Õiendist 22.10.2010. a (tl 75), nähtub, et kasutusrendilepingu nr XXXX esemeks olnud vara jääkmaksumus on 299 879,29 krooni. Vara müügiakti ja müügilepingu nr XXXX(tl 76, 77) kohaselt on maastur TOYOTA LAND CRUISER müüki antud 22.01.2010. a ja sõiduk on müüdud Balti Realiseerimiskeskus OÜ-le 10.03.2010. a hinnaga 387 030 krooni, mis sisaldab käibemaksu. Hinda, millega sõiduk müüki anti, aktis märgitud ei ole. Kostja oli seisukohal, et TOYOTA LAND CRUISER väärtus selle tagastamise hetkel oli 443 000 krooni. Kostja on tõendina auto väärtuse kohta esitanud portaalis www.auto24.ee 13.01.2011. a avaldatud kuulutused (tl 180), millest nähtub, et samaväärsete autode hind on vahemikus 443 000 kuni 470 000 krooni. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, mis hinnaga auto müüki pandi ja mis hetkel hinda alandati. Kuna muid tõendeid kohtule auto väärtuse kohta selle tagastamise hetkel esitatud ei ole, siis luges kohus aktsepteeritavaks kostja poolt esitatud tõendi, mille kohaselt TOYOTA LAND CRUISER’i väärtus tagastamise hetkel oli 443 000 krooni. Seega müüdi maastur 120 475 krooni võrra odavamalt. Kohus oli seisukohal, et kuna TOYOTA LAND CRUISER väärtus tagastamise hetkel oli 443 000 krooni ja auto müüdi 120 475 krooni võrra odavamalt, siis tuleb hageja nõue lepingus nr XXXX summas 12 051,14 krooni jätta rahuldamata. Kostja väitel tagastas sõiduki OÜ RVV esindaja. Tunnistaja Aivar Lainjärve on kohtus kinnitanud, et autod viidi Tallinnasse BRC platsile liisinguvõtja poolt ning üleandmisevastuvõtmise aktidele kirjutas OÜ RVV nimel alla tema. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks esitanud liisinguvõtjale nõude üle anda maastur TOYOTA LAND CRUISER hageja poolt kehtestatud tähtajal ja korras. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et liisinguvõtja oleks keeldunud autode üleandmisest liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras ning tunnistaja on kohtus kinnitanud, et auto viidi BRC platsile liisinguvõtja esindaja poolt, siis ei ole hageja nõue tagastusteenuse kulude osas põhjendatud. Kohtule esitatud arvega nr 100509 ja maksekorraldusega 9.03.2010. a (tl 89-90) on leidnud tõendamist, et hageja poolt kantud müügiteenuse kulud summas 12 901,00 krooni. Hageja on esitanud kohtule nõude lepingust nr XXXX tuleneva kindlustusmakse 79 krooni väljamõistmiseks, lisades hagimaterjali juurde arve 03.02.2010. a (tl 91), mille kohaselt liisinguvõtja peaks tasuma 79 krooni. Kostja vaidles vastu nõudele kindlustusmaksete võlgnevuse osas, kuna arve on esitatud pärast liisingulepingu ülesütlemist ja liisinguobjekti tagastamist ja müüki suunamist. Lepingu üldtingimuste (tl 105) p-i 6.3.1 kohaselt kohustus liisinguvõtja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise kindlustuslepingu ja liisingulepinguga ettenähtud tingimustel kuni liisingueseme kasutamise tähtaja lõpuni. Leping kostjaga öeldi üles alates 06.01.2010. a. Arvest nr 663982 nähtuvalt on makseperioodiks 21.01.2010-20.05.2010. a (tl 92). Seega oli 21.01.2010. a liisingueseme kasutamine lõppenud. Kohtul puudus võimalus hinnata, kui suures ulatuses on kindlustusmakseid juba tasutud ja kui suures ulatuses on kostja oma kohustuse täitmata jätnud. Kuna nõude aluseks olevaid tõendeid ei ole kohtule esitatud, leidis kohus, et hageja nõue kindlustusmakse summas 79 krooni, ei ole põhjendatud. VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Põhjendatud oleks ka hageja esitatud viivisenõue summas 675,62 krooni, kuna kostja esitatud viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Pooled on sõlminud 06.09.2007. a käenduslepingu nr XXXX (tl 58-59), mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt RVV OÜ-ga (pankrotis) 06.09.2007. a sõlmitud liisingulepingust nr XXXX (kaubik MERCEDES-BENZ VITO, tl 60-64) tulenevate

liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. Õiendist 22.10.2010. a (tl 40), nähtub, et kasutusrendilepingu nr XXXX esemeks olnud vara jääkmaksumus on 194 411,04 krooni. Vara müügiakti nr XXXX (tl 52) kohaselt on kaubik MERCEDES-BENZ VITO XXXX müüki antud 22.01.2010. a ja sõiduk on müüdud 09.03.2010. a Andrei Kyrytsynile hinnaga 204 670 krooni, mis sisaldab käibemaksu. Kostja tunnistas käenduslepingu nr XXXX tulenevat võlgnevust hageja ees ja turuhinna osas vaidlust ei ole. Seega luges kohus vara väärtuseks müügist saadud summat, s.o 170 558,33 krooni. Kostja vaidles vastu hageja nõudele vara tagastusteenuse kuludele, mis Credit Expert OÜ (tl 48) arve kohaselt on 2500 krooni (käibemaksuta). Kostja väitel tagastas sõiduki OÜ RVV esindaja. Tunnistaja Aivar Lainjärve on kohtus kinnitanud, et autod viidi Tallinnasse BRC platsile liisinguvõtja poolt ning üleandmise-vastuvõtmise aktidele kirjutas OÜ RVV nimel alla tema. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et liisinguvõtja oleks keeldunud autode üleandmisest liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras ning tunnistaja on kohtus kinnitanud, et auto viidi BRC platsile liisinguvõtja esindaja poolt, siis tuleb hageja nõue tagastusteenuse kulude osas summas 2500 krooni, jätta rahuldamata. Kohtule esitatud arvega nr 10059 ja maksekorraldusega 17.03.2010. a (tl 50-51) on leidnud tõendamist, et hageja on maksnud müügiteenuse eest Balti Realiseerimiskeskusele 07.03.2010. a (tl 50-51) 7675,13 krooni. Seega kuulub nimetatud summa kostjalt välja mõistmisele. Arvestades eeltoodut on liisinguandaja põhjendatud nõue tulenevalt lepingust nr XXXX kostja vastu, millest on maha arvestatud tagastusteenuse tasu 2500 krooni vastavalt õiendile (tl 40) kokku 216 286,70 krooni. Seega tuleb kostjalt käenduslepingu nr XXXX alusel hageja kasuks välja mõista 2922,58 eurot (45 728,37 krooni, 216 286,70 – 170 558,33). Kostja on käendajana esitanud lepingust nr XXXX tuleneva nõude summas 79 410,79 krooni ja teeb tasaarvestuse avalduse summa 79 410,79 krooni osas lepingust nr XXXX tuleneva nõude katteks (tl 147). Kostja on käendajana esitanud lepingust nr XXXX tuleneva nõude summas 50 073,86 krooni ja teeb tasaarvestuse avalduse summa 50 073,86 krooni osas lepingust nr XXXX tuleneva nõude katteks (tl 150). Lepingutest tuleneva põhjendatud nõude 38 005,24 krooni luges kostja tasaarvestatud lepingute XXXX ja XXXX ülesütlemisest tekkinud hageja kohustusega 203 314, 65 krooni liisinguvõtja suhtes kattuvas 38 005,24 krooni ulatuses VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuseks on oluline, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses, kui tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused on täidetud Kohus oli seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tasaarvestus lubatav, kuna kostjal ei ole nõuet hageja vastu. Asjaolu, et hageja müüs TOYOTA LAND CRUISER’i 120 475 krooni võrra odavamalt ja veoauto Iveco Cargo MLXXXX MADEL 28 052,40 krooni võrra odavamalt, on hageja kahju ja ei anna kostjale tasaarvestuse õigust VÕS § 198 lg 1 mõtte kohaselt.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1) ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, miks ta hinda alandades rikkus müügiprotseduuri punkte 4 ja 9. Maakohus on asunud ise määrama vara väärtust. Apellant leiab, et sellega on kohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. VÕS § 367 lg 3 kohaselt tuleb arvestada vara väärtust selle tagastamise hetkel liisinguandjale; 2) ei ole kohtu lähenemine kooskõlas tõendamiskohustusega. Kohus on võtnud hageja tõendamiskoormise enda kanda asudes määrama, milline oli vara väärtus selle tagastamise hetkel. Apellant leiab, et selline käitumine ei vasta tsiviilmenetluse põhimõttele, kus pool peab oma nõudeid/väiteid ise tõendama; 3) on kohus viidanud, et VÕS § 197 lg 1 (VÕS §-s 197 ei ole lõikeid) kohaselt saab tasaarvestada vastastikuseid nõudeid. Hageja on kostja vastu nõude esitanud. Kostja on vastuses hagile esitanud sama vaidluseseme raames oma nõude ning seda tõendanud. Kohus on asunud seisukohale, et tasaarvestus ei ole lubatav kuna kostjal ei ole nõuet hageja vastu. Kohus ei ole motiveerinud kuidas ta sellisele seisukohale on jõudnud; 4) jättis kohus kostja taotluse viiviste vähendamiseks tähelepanuta. Apellant leiab, et viivismäär 0,1% päevas (ehk 36,5% aastas) on piisavalt kõrge, et motiveerida kohustatud poolt oma kohustusi täitma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu ülesütlemisel tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole.

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.