Võlaõigus › Võõrandamislepingud

nõudes AS TI (likvideerimisel) ja JK vastu summas

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik ja hageja nõue Hageja esitas 11.04.2007 Harju Maakohtule hagi OÜ MS, AS TI ja JK solidaarselt lepingust tuleneva võlgnevuse katteks 1 871 287.50 väljamõistmiseks, kuid AS TI ja JK mitte rohkem kui 1 200 000 krooni väljamõistmiseks. 11.06.2007 võttis hageja tagasi hagi OÜ MS vastu. Harju Maakohtu 20.06.2007 määrusega on nõue OÜ MS vastu jäetud läbi vaatamata. Hageja toetas esitatud hagi käendajate vastu. Hageja palus kostjatelt välja nõuda põhivõlg 1 871 287,50 krooni, viivitusintress 32 166,52 krooni ja leppetrahv 400 000 krooni. Kostjad hagi ei tunnistanud. Harju Maakohtu otsusega 22.05.2008 rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjatelt solidaarselt välja 432 166,52 krooni. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.11.2009 Harju Maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata, muutes Tallinna Ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Hagi aluseks olevad asjaolud 28.02.2005 sõlmis OÜ T E OÜ-ga järelmaksuga müügilepingu kasutatud metsatehnika ja remondivahendite ostmiseks. 10.08.2005 sõlmisid pooled täiendava kokkuleppe nr 1, mille kohaselt ostja kohustus tasuma ostetud vara eest vastavalt lepingu lisas 2 toodud maksegraafikule. Täiendava kokkuleppe sõlmimise ajaks oli ostja tasunud kokku ostetud vara eest summas 425 000 krooni. Hagi esitamise ajaks oli OÜ-l MS (end. OÜ E ) tasumata osamakseid kokku 1 871 287,50 krooni. OÜ T esitas OÜ-le MS 24.10.2005 vastava nõude võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 03.11.2005.

Kuna OÜ MS võlgnevust ei likvideerinud, esitas müüja 04.11.2005 võlgnikule müügilepingust taganemisavalduse lepingupunktis 12.4 toodud kohustusega tasuda tähtaja lõpuni kõik osamaksed. Kuid ka siis ei täitnud OÜ MS oma lepingulisi kohustusi ja OÜ T esitas ostjale 15.12.2005 nõude vara ja selle juurde kuuluvate dokumentide tagastamiseks hiljemalt 30.12.2005. Ostja ei tagastanud müüjale ühtegi müügilepingu objektiks olevat seadet ja hageja esitas 07.03.2006 lepingu punkt 12.7 alusel leppetrahvi nõude suuruses 400 000 krooni. OÜ T sõlmis TIAS-i ja JK 28.02.2005 käenduslepingud, mille kohaselt vastutavad käendajad hageja ja OÜ MS vahel 28.02.2005 sõlmitud müügilepinguga määratud ostja kohustuste täitmise eest kuni 1 200 000 krooni ulatuses. Hagiavalduses leidis hageja, et ostja võlgnes temale 1 871 287 krooni põhivõlana, millele lisandub intressi, viivis ja leppetrahv, kokku 2 323 469,14 krooni. 29.08.2012 kohtuistungil esitas hageja nõude vähendamise avalduse, loobudes 1 123 469,14 krooni (71 802,76 euro) väljamõistmisest. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt lepingujärgne võlgnevus, intressi võlgnevus, viivis ja leppetrahv, mis moodustab kokku 2 323 464,02 krooni (148 496,74 eurot), mitte rohkem kui 1 200 000 krooni, so 76 693,98 eurot. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad leiavad, et ostu-müügilepingu objektiks olev vara ostja omandisse ja valdusesse tegelikult üle ei läinud vara konfiskeerimise tõttu Vene Föderatsiooni ametivõimude poolt pärast järelmaksuga ostulepingu sõlmimist ning tuginedes VÕS § 190 lg 1 p 1, ei ole kostjatel kohustust hüvitada vara väärtus. Kostja leiab, et asja hävimine ehk kaotsiminek toimus teisest lepingupoolest tulenevatel asjaoludel. Hageja oli enne järelmaksuga müügilepingu sõlmimist 28.04.2004 sõlminud rendilepingud traktorite Harvester Ponsse HS-16 ERGO ja Timberjack rentimise kohta Venemaal asuvale ettevõttele OOO W , kes oli need toimetanud Vene Föderatsiooni territooriumile. Lepingujärgne ostja OÜ E ei olnud registreeritud nende mootorsõidukite vastutava kasutajana, omandiõigust ostjale vastavalt lepingu p. 6.1 lepingu sõlmimisel üle ei antud. Kostjad leiavad, et müügilepingu punkt 12 on vastuolus seaduse nõuete ja hea usu põhimõtetega ning ei kuulu kohaldamisele. Vastuolu seisneb sätestatud tingimuste tasakaalu ebamõistlikus rikkumises ühe poole, so müüja kasuks ja teise poole, so ostja kahjuks. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Pooltel puudub vaidlus käenduslepingute suhtes. Kostjad on esitanud vastuväited OÜ MS kohustuste osas. Kohus käsitleb järgnevalt põhivõlgniku kohustuste olemasolu hageja ees, mille täitmise eest vastutavad kostjad käenduslepingute alusel.

VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Pooltel puudub vaidlus selles, et ostja jättis täitmata lepingust tuleneva maksekohustuse. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Hageja taganes 04.11.2005 lepingust põhjusel, et OÜ MS oli jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. Taganemisavalduses esitas hageja OÜ-le MS nõude tasuda vastavalt lepingu punktile 12.4 kõik osamaksed summas 1 871 287,50 krooni kümne kalendripäeva jooksul arvates taganemisavalduse kättesaamisest. Lisaks tasuda intress ja viivised, kokku 1 923 469,86 krooni. Kuna OÜ MS hageja nõuet ei täitnud, esitas hageja 15.12.2005 OÜ-le MS vara tagastamise avalduse. Ostja ei tagastanud ka vara. Hiljem selgus, et lepingu esemeks olevad masinad peeti kinni Vene Föderatsiooni siseministeeriumi töötajate poolt Vologda tollipunktis ning paigutatud parklasse. Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega, et kuna vara ostja omandisse ja valdusse tegelikult üle ei läinud vara konfiskeerimise tõttu Vene Föderatsiooni ametivõimude poolt, siis välistab see üleantu tagastamise asemel selle väärtuse hüvitamise kohustuse vastavalt VÕS § 190 lg 1 p 2. Lepingu pooled on lepingu punktis 5.2 kokku leppinud, et üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamise hetkest loetakse vara ostjale üleantuks ning ostjal on õigus seda kasutada vastavalt käesolevale lepingule. Samast hetkest läheb ostjale üle vara valdus ja vastutus vara säilimise eest. Vara on üle antud ostjale 10.08.2005 üleandmise-vastuvõtmise aktiga ning sellest ajast alates oli vara säilimise eest vastutav ostja. Ostjal oli võimalik vara, pärast selle konfiskeerimist Vene Föderatsioonis, ära viia, mida tõendab OOO W 15.12.2005 kiri OÜ-le MS. Vara kättesaamiseks oleks tulnud esitada volikiri ja tasuda parklatasu. Vara valduse taastamiseks ostja midagi ette ei võtnud. T ja OÜ MS on lepingu punktis 12.4 kokku leppinud, et müüja poolt lepingust taganemisel on ostja kohustatud tasuma kõik veel tasumata osamaksed kuni lepingu tähtaja lõpuni 10 kalendripäeva jooksul arvates taganemisavalduse kättesaamisest. Nimetatud kokkulepe on kooskõlas VÕS § 367 lg 1 sätestatuga. Tasumata osamaksete suuruseks on 1 871 287,50 krooni. Nimetatud summalt on hageja arvestanud viivist 32 166,52 krooni. Viivise arvestusele ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja intressi (lepingu p 11.2) ja leppetrahvi (lepingu p 12.7) nõue on vastuolus TsÜS § 138 ja VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttega. 28.02.2005 müügileping näeb ette lepingust taganemise korral nii lepingu täitmise nõude, mis väljendub tasumata liisingumaksete ja intressi tasumises, kui lepingu järgi saadu tagastamise. Samas puuduvad lepingus ostjal igasugused nõudeõigused müüja vastu. Seega saab järeldada, et lepingus on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, müüja saab lepingust taganemisel liiga suure eelise.

Antud juhul on hageja esitanud nõude käendajate vastu, kellede vastutus on piiratud 1 200 000 krooniga. Enne 29.08.2012 kohtuistungit hageja loobus kostjate vastu hagist summas 1 123 469,14 krooni ehk 71 802,76 eurot ning palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 1 200 000 krooni ehk 76 693,98 eurot. Nimetatud nõue on väiksem kui tasumatsa osamaksete suurus, mistõttu ei pea kohus vajalikuks täiendavalt käsitleda muude nõuete suuruse põhjendatust. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele summas 1 200 000 krooni ehk 76 693,98 eurot. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Menetluskulud TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Menetluskulud tuleb jätta hagi solidaarselt kostjate kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusega. Hagejale kuulub tema taotlusel tagastamisele pool loobutud nõudelt tasutud riigilõivust. Hageja on tasunud vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseadusele nõudelt 1 871 287,50 riigilõivu 53 500 krooni. Nõudelt 1 200 000 krooni oleks tulnud tasuda riigilõivu 41 250 krooni. Kuna hageja on haginõude osalisel loobumisel näidanud ära üldsumma, konkretiseerimata, kui palju vähendatakse põhinõuet, viiviseid jne, siis riigilõivu väljamõistmisel ja tagastamisel loeb kohus 76 693,98 eurot põhinõudeks. Seega kuulub hagejale tagastamisele 6 125 krooni ehk 391,46 eurot (53 500 – 41 250 = 12 250; 12 250 : 2 = 6 125 krooni, ehk 391,46 eurot). TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 179 lg 12 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtava lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kostja JK on antud Harju Maakohtu 08.04.2011 määrusega riigi õigusabi. Riigi õigusabi kuluks on vastavalt Harju Maakohtu 26.09.2012 määrusele 479,62 eurot.

Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.