Otsuse avalikult teatavaks- 8. oktoober 2012, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-64946
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi Kersti Murometsa 527,16 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
480,99 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
vastu
nende hageja Swedbank AS (endine ärinimi kuni 17.03.2009 AS Hansapank) (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), esindaja Merike Koppel, e-post [email protected]; kostja Kersti Muromets (isikukood 46211202723; elukoht
XXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank AS-i hagi Kersti Murometsa vastu.
2.Välja mõista Kersti Murometsalt Swedbank AS-i kasuks 527 (viissada kakskümmend seitse) eurot ja 16 senti, millest 450,42 eurot on põhinõue, 16,99 eurot intress, 10,78 eurot kaardikasko ja 48,97 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
Välja mõista Kersti Murometsalt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt 450,42 eurolt alates 30.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kuid mitte enam kui 406,50 eurot.
4.Jätta menetluskulud Kersti Murometsa kanda.
5.Välja mõista Kersti Murometsalt Swedbank AS-i kasuks menetluskulud 102 (ükssada kaks) eurot ja 25 senti.
6.Välja mõista Kersti Murometsalt Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskulult 102,25 eurolt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
7.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-4) Pooled sõlmisid 11.12.2006 käenduseta väikelaenulepingu nr 06-235816-VL, mille alusel andis hageja kostjale laenu 20 500 krooni. Kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa iga kuu 12. kuupäeval kuni 12.12.2010. Lepingujärgne intressimäär oli 18% aastas. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Hageja saatis 30.08.2010 kostjale kirjaliku lepingu ülesütlemise teatise, kus märkis, et kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 14.09.2010, siis alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks, kusjuures võlgnevusele lisanduvad sel juhul ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasu. Kostja jättis kohustused täitmata ning leping lõppes 12.12.2010. 15.05.2009 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 10 000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr 1104051051. Lepingujärgseks intressimääraks oli 18% aastas, püsimakse summaks 500 krooni kuus ja püsimakse kuupäevaks iga kuu 14. kuupäev. Kostja kohustus maksma hagejale kasutatud krediidilimiidi eest intressi ja teenustasusid, tagama maksepäeval püsimakse summa ulatuses vaba raha olemasolu arvelduskontol ja kohustuste täitmata jätmisel maksma panga hinnakirjas või lepingus fikseeritud viivist. Kuivõrd kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, siis saatis hageja 30.08.2010 kostjale kirjaliku lepingu ülesütlemise teatise, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 14.09.2010. Kostja jättis võlgnevuse tasumata, mistõttu hageja lõpetas lepingu ühepoolselt 20.12.2010. 28.12.2011 seisuga võlgneb kostja hagejale kahe lepingu alusel kokku 527,16 eurot, millest 450,42 eurot on põhinõue, 16,99 eurot intress (14,74 + 2,25), 10,78 eurot kaardikasko ja 48,97 eurot sissenõutavaks muutunud viivis (5,05 + 43,92). Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 527,16 eurot ja lisanduva viivise protsendina põhinõudelt 450,42 eurolt alates hagi esitamisest (so 30.12.2011) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Menetluskulu (riigilõiv 102,25 eurot) palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 102,25 eurot ja viivise menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Hageja lisas avaldusele koopiad 11.12.2006 käenduseta väikelaenulepingust nr 06-235816-VL koos üldtingimustega, laenu tagastamise graafikust, hageja hinnakirjast väikelaenu kohta, 30.08.2010 lepingute ülesütlemise kirjast, 15.05.2009 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust koos lepingu tingimustega, hageja üldtingimustest alates 01.01.2011, hageja hinnakirjast krediitkaartide kohta, väljavõttest väikelaenulepingul sooritatud operatsioonidest ja nõude arvestusest, väljavõttest püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingul sooritatud operatsioonidest ja nõude arvestusest (tl 5-21). Kostja vastus hagile (tl 33-34) 14.06.2012 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse, milles võtab hagi õigeks põhinõude osas. Kostja märgib, et temale jääb arusaamatuks käenduseta väikelaenulepingust tulenev nõue 19,79 eurot, sest nõudest nähtuvalt ei koosne see põhisummast, vaid intressist ja viivisest, samas on viivist arvestatud põhisummalt. Kostja märgib ka seda, et ei ole kätte saanud 30.08.2010 lepingu ülesütlemise teatist. Kuigi hagejale oli kontaktaadressina teada kostja elektronposti aadress, ei ole hageja saatnud kostjale ühtegi teadet tema poolt antud elektronposti aadressil. Kuivõrd kostja majanduslik seis ei ole hea ja kostja arvelduskontod on alates 19.11.2009 arestitud tulenevalt kohtumenetlusest tsiviilasjas nr 2-09-58169, siis palub kostja vähendada intressi ja viivist ning võimaldada võlgnevus tasuda osamaksetena kompromissi korras. Kostja on suuteline tasuma igakuiselt 75 eurot. Kostja palub hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. 2(5)
Hageja seisukoht kostja vastusele (tl 40-42) Seoses kostja poolt esitatud kompromissettepanekuga tasuda hagejale 75 eurot kuus märgib hageja, et on valmis võimaldama kostjal tasuda võlgnevus osade kaupa kohtulahendi alusel ja kokkuleppest vabatahtliku kinnipidamise korral on hageja nõus mitte algatama sundtäitemenetlust kostja vastu. Hageja nõue kogusummas 527,16 eurot tuleneb nii väikelaenulepingust kui püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust (19,79 + 507,37). Väikelaenulepingust tulenev nõue 19,79 eurot koosneb intressist summas 14,74 eurot ja viivisest summas 5,05 eurot. Intressi on arvestatud põhisumma võlgnevuselt alates 12.08.2010 kuni lepingu lõppemiseni 12.12.2010. Viivist on arvestatud põhisumma võlgnevuselt alates 09.07.2010 kuni põhiosa võlgnevuse tasumiseni kostja poolt 30.06.2011. Hageja märgib, et on juhul, kui kostja tunnistab oma võlga täies ulatuses ja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, samuti nõus loobuma apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Selliselt saaks hageja taotleda poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist ja 51,12 euro võrra väheneks hageja nõue kostja vastu. Hageja jääb hagi juurde ning palub selle täies ulatuses rahuldada. Kostja vastus hageja seisukohale (tl 47) Kostja võtab hagi õigeks põhivõlgnevuse osas ja palub sellest tulenevalt jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Seejuures tuleks arvestada ka asjaolu, et hageja ei ole andnud kostjale võimalust kohtuväliseks kokkuleppeks. Kostja palub arvesse võtta tema rasket majanduslikku seisu ja võimaldada tal võlgnevus 527,16 eurot tasuda kaheksa kuu jooksul järgmiselt: esimene osamakse 72,16 eurot ja edasi iga kuu 12. kuupäeval 65 eurot. Kohtu põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (tl 48-49). Pooltele on kätte toimetatud 21.08.2012 kohtumäärus hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras (tl 52, 53). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus seisukohale, et pooled ei soovi enda isiklikku ärakuulamist. Samuti ei ole pooled esitanud kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud kompromissilepingut ja seetõttu lahendab kohus antud asja sisuliselt.
2.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 11.12.2006 käenduseta väikelaenulepingu nr 06-235816-VL ja 15.05.2009 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (tl 5 ja pöördel, tl 9 ja pöördel). Nimetatud lepingute näol on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 tähenduses, mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vaidlust ei ole selles, et kostja rikkus lepingulisi kohustusi, eelkõige tagastada krediidisumma ja tasuda intressi osade kaupa lepingutes kindlaksmääratud kuupäeval.
3.Hageja on esitanud kohtule kostjaga sõlmitud lepingute rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
3(5)
4.Käesolevaks ajaks on käenduseta väikelaenuleping lõppenud seoses tähtaja saabumisega 12.12.2010 ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping ühepoolselt lõpetatud 20.12.2010 seoses ülesütlemisega (nähtub hagiavaldusest ja 30.08.2010 lepingu ülesütlemise kirjast – tl 8), mistõttu on kogu kohustus muutunud sissenõutavaks ja hagejal on VÕS § 82 lg-st 7 tulenevalt õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
5.Hagiavalduse ja lepingutel sooritatud operatsioonide kohaselt (tl 13-21) võlgneb kostja hagejale tagastamata krediidisummana 450,42 eurot (põhinõue), intressina 16,99 eurot (14,74 + 2,25), kaardikaskona 10,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 48,97 eurot (5,05 + 43,92).
6.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on võtnud hagi õigeks põhinõude 450,42 eurot osas. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuivõrd kostja on võtnud hagi õigeks summas 450,42 eurot, siis tuleb hageja hagi nimetatud osas rahuldada õigeksvõtuga ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 450,42 eurot tagastamata krediidisumma (põhinõude) katteks.
7.Mis puudutab hageja kõrvalnõudeid (intress, viivis, kaardikasko), siis on kostja vastuses hagile (tl 33-34) palunud vähendada intressi ja viivist seoses halva majandusliku seisu ja arvelduskontode arestimisega, kuid kaardikasko osas ei ole kostja oma seisukohta avaldanud. Samas on kostja vastuses hageja seisukohale (tl 47) märkinud, et soovib kogu võlgnevust 527,16 eurot (koosneb põhinõudest ja kõrvalnõuetest) tasuda osamaksetena, olles suuteline selle tasuma kaheksa kuu jooksul järgmiselt: esimene osamakse 72,16 eurot ja edasi iga kuu
12.kuupäeval 65 eurot. Seega on kostja ise käitunud arvamust esitades vastuoluliselt.
8.Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kohtule esitatud lepingute alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja on lepinguid sõlmides nõustunud hageja poolt pakutud lepingutingimustega intressi- ja viivisemäära osas. Kostja ei ole vaidlustanud intressi- ja viivisearvestust, vaid on taotlenud nende vähendamist.
9.VÕS § 113 lg 8 näeb ette, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et antud juhul intress ja viivis vähendamisele ei kuulu. Kohus märgib esmalt, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma majandusliku seisundi hindamiseks. Lisaks selgitab kohus, et VÕS § 162 lg 1 mõtte kohaselt kuulub vähendamisele vaid ebamõistlikult suur intress ja viivis. Hagiavalduse ja lepingutel sooritatud operatsioonide kohaselt võlgneb kostja kahe lepingu alusel hagejale intressimakseid summas 16,99 eurot (14,74 + 2,25) ja viivisemakseid summas 48,97 eurot (5,05 + 43,92). Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suure viivise ja intressiga võrreldes põhinõudega (450,42 eurot). Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et kohtule teadaolevalt ei ole kostja pärast kohtumenetlusest teadasaamist teinud hagejale oma kohustuse täitmise katteks ühtegi makset. 4(5)
Kuivõrd intress ja sissenõutavaks muutunud viivis vähendamisele ei kuulu ja kostja ei ole kaardikasko osas esitanud vastuväiteid (faktilise asjaolu selgesõnaliselt vaidlustamata jätmisel eeldatakse omaksvõttu), siis rahuldab kohus hageja kõrvalnõuded täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 16,99 eurot intressinõude katteks, 48,97 eurot sissenõutavaks muutunud viivisenõude katteks ja 10,78 eurot kaardikasko nõude katteks.
10.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingute mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka lisanduv viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 450,42 eurolt alates 30.12.2011 (so hagiavalduse esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni. Samas peab kohus põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega (püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu alusel on sissenõutavaks muutunud viivis 43,92 eurot).
11.Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 527,16 eurot (450,42 eurot põhinõue, 16,99 eurot intress, 10,78 eurot kaardikasko ja 48,97 eurot sissenõutavaks muutunud viivis). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 450,42 eurolt alates 30.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 406,50 eurot. Kohus märgib selgituseks kostjale, et poolte kokkuleppel on võimalik ka kohtuotsuse täitmine osamaksetena (maksegraafiku alusel), et vältida sundtäitmisega kaasnevaid täitekulusid, kuid selleks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja vastusest (tl 40-42) nähtuvalt on ta valmis võimaldama kostjal tasuda võlgnevuse osade kaupa kohtulahendi alusel ja kokkuleppest vabatahtliku kinnipidamise korral ka mitte algatama sundtäitemenetlust.
12.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus märgib, et antud juhul ei kohaldu TsMS § 168 lg 6, kuna kostja võttis õigeks vaid põhinõude (mitte hagi), pealegi on kostja oma käitumisega (lepingute rikkumisega) põhjustanud hagi esitamise. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja märgib, et tema menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 102,25 eurot. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 102,25 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 102,25 eurolt käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.