Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-11-47151
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
05.10.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Liili Lauri AS Krediidipank hagi GG 42 974.50 euro ja viivise nõudes 42 974.50 eurot
vastu
võla
Hageja: AS Krediidipank, registrikood 10237832, asukoht Narva mnt 4, 15014, Tallinn Hageja esindaja Piret M , XXX Kostja: GG, isikukood XXX, elukoht XXX, kohtusse kutsutud väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kuulutuse kaudu. Kohtuistungil viibis hageja esindaja Piret Mäeots.
Kohtuotsuse resolutsioon.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hageja esitas 03.10.2011 hagi Harju Maakohtule hagi KK ja GG vastu. Hageja andis 18.09.2006 laenuandjana laenu OÜ – le OKG (pankrotis) sõlmides laenulepingu nr XXX summas 3 000 000 krooni, lõpptähtajaga 05.09.2011 ja intressiga 6 kuu euribor + 3,00% aastas. 20.02.2008 sõlmisid hageja ja OÜ OKG (pankrotis) laenulepingu nr 22197, laenusummas 3 850 000 krooni. 20.02.2008 sõlmisid hageja ja KK käenduslepingu, millega viimane kohustus vastutama hageja ees laenulepingust nr. XXX tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt laenusaajaga 31 955.8 euro ulatuses. 18.09.2006 sõlmisid hageja ja GG käenduslepingu, millega kostja kohustus vastutama hageja ees laenusaaja laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt laenusaajaga 63 911.65 euro ulatuses. 20.02.2008 sõlmisid hageja ja GG käenduslepingu, millega kohustus vastutama hageja ees laenusaaja laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt laenusaajaga 31 955.82 euro ulatuses. Laenulepingud nr XXX ja XXX on lõpetatud erakorralise ülesütlemise tõttu. 08.04.2009 on välja kuulutatud põhivõlgniku pankrot tsiviilasjas 2-08-87188. Hageja palub välja mõista GG käendusega tagatud laenulepingust nr XXX tuleneva kohustuse täitmiseks, põhinõue 42 974.50 eurot ja viivis 20 937.15 eurot kokku 63 911.65 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt GG hageja AS Krediidipank kasuks täitmata põhikohustuselt viivitusintress seadusjärgse viivitusintressi määras 0,0226% päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hageja palub välja mõista KK ja GG solidaarselt käendusega tagatud laenulepingust nr XXX tuleneva kohustuse täitmiseks, põhinõue 20 937.15 eurot ja viivis 11 782.33 eurot kokku 31 955.82 eurot . Menetluse käik. Kostja GG on kohtusse kutsutud väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kuulutusega. Kostja ei ole kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud. Kostja KK sõlmis teda puudutava nõude osas hagejaga 27.09.2012 toimunud kohtuistungil kompromissi. Hageja loobus GG vastu nõudest, mis oli esitatud solidaarses nõudes K. K ja kohus lõpetab hagiavalduse punktis 3 ja 5 toodud nõude osas menetluse loobumise vastuvõtmisega. Kostja seisukoht.
Kostja GG ei ole kohtule kirjalikku vastust esitanud, telefonogrammi kohaselt ei soovi ta menetlusest osa võtta (tlk 123). Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Vaidluse all ei ole asjaolu, et 18.09.2006 sõlmisid hageja ja GG käenduslepingu (tlk 20), millega kostja kohustus vastutama hageja ees laenusaaja laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt laenusaajaga 63 911.65 euro ulatuses. Kostja tagas laenulepingust nr XXX tulenevat laenu (tlk 5), laenusummaks oli 3 000 000 krooni. Asjas esitatud tõendite kohaselt on põhilaenusaaja OÜ OKG (pankrotis) ja äriregistri teabe kohaselt registrist kustutatud (tlk 111). Pankrotimenetluses ei ole võlgnevuse osas nõuet täidetud. Harju Maakohtu 08.12.2011 määrusest nähtub, pankrotimenetlus on lõpetatud lõpparuande kinnitamisega. Hageja on selgitanud nõude kujunemist pärast pankrotimenetluse lõppemist (tlk 286). TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited asja menetlemisel tõendamist leidnud ja seega tuginedes VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja vastutama põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise. VÕS § 145 lg 1 ja lg 2 näeb ette, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ja käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses. Kohus loeb tõendatuks hageja nõude (tlk 349), pankroti välja kuulutamise seisuga 08.04.2009 oli võlgnevus laenulepingu nr XXX, järgi põhisummas 154 304. 33 eurot, intressid 4418.24 eurot, viivised 27 096.20 eurot, kontohaldustasu 12.78 eurot, 185 831.55 eurot. Pankrotimenetluses laekus hagejale kokku 112 634.49 eurot, laekunud rahast luges hageja täidetuks lepingu XXX laenu põhisumma 49 897.86 eurot. Täitemenetlusest laekus hagejale 136 493.94 eurot, laekunud rahast luges hageja täidetuks laenulepingu nr XXX laenu põhisumma 31 427.29 eurot, intressid 4418.24 eurot, viivised 6159.5 eurot. Laenulepingu nr XXX järgi jäi tasumata laenu põhisumma 72 979.18 eurot ja viivis 20 937.15 eurot, kokku 93 916.33 eurot. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus loeb hageja viivisearvestuse põhjendatuks (tlk 284), perioodi 05.05.2008 kuni 31.12.2010 eest, summas 20 937.15 eurot. Vastavalt TsMS § - le 428 lg 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja loobus nõude 31 955.82 osas ning TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga poolte veel lahendamata taotlused. Kohus leiab, et loobumine tuleb hagi punktis 3 toodud nõude osas vastu võtta, hageja on seda põhjendanud ning asjas ei esine TsMS § - 429 neljandas lõikes toodud loobumist välistavaid asjaolusid. Kohus lõpetab TsMS § 432 kohaselt menetluse määrusega, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.