Otsuse tegemise aeg ja koht 05.10.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-12-10314
Tsiviilasi
RH`i hagi VV`i vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
1903 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: RH (isikukood XXX; elukoht: XXX); Hageja lepinguline esindaja: Anatoli O FIE (XXX); Kostja: VV (isikukood XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt VV`ilt (isikukood XXX) hageja RH`i (isikukood XXX) kasuks välja 1724 (üks tuhat seitsesada kakskümmend neli) eurot ja 53 senti. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja VV`i kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja sõiduauto Ford Mondeo (registrimärgiga XXX) omanik. Hageja parkis 13.03.2009.a sõiduki aadressil XXXasuva hoone kõrvale. Sõiduk oli pargitud kohas, kus parkimine ei olnud keelatud (parkimist keelavad märgid puudusid). Kella 14.00 paiku hageja tuvastas, et tema autot on vigastanud hoone katuselt alla kukkunud lumi.
2.Hageja teavitas juhtunust Tallinna Munitsipaalpolitseid, kelle esindajad tulid kohale kell 14.25 ja fikseerisid sündmuse (koostati sündmuskoha vaatlusprotokoll, tehti fotod jne). Tallinna Munitsipaalpolitsei kohtuväline menetleja tegi 30.03.2009.a otsuse väärteoasjas nr 0901477, mille järgi jättis KÜ XXX juhatuse esimees ehk kostja VV korraldamata ehitiselt lume kõrvaldamise.
3.Hageja esitas pretensiooni, milles palus hüvitada talle tekkinud kahju summas 26 983 krooni. Kostja esitas KÜ XXX nimel vastuse, milles leidis, et hageja on ise tekkinud juhtumis süüdi, kuna parkis oma auto valesti. Hageja pöördus kostja poole 07.03.2012.a uuesti palvega lahendada vaidlus kohtuväliselt kompromissiga, kuid kostja keeldus küsimuse arutamisest.
6.Lume ja jäätükkide kukkumise tõttu sai vigastada hageja auto katus ja purunes esiklaas. Sõiduauto kapotil ja juhiuksel olid allakukkunud jäätükkidest tekkinud kriimustused. Hageja leidis, et talle tekkinud kahju suurust tõendavad remondikulude dokumendid. Hoiatus elanikele ilmus maja seinale alles 18.03.2009.a ehk 5 päeva pärast õnnetust. Lume allakukkumisest tekkinud kahju eest vastutavad hoone omanikud VÕS § 1059 alusel, sest nad on jätnud täitmata hoolsuskohustuse hoone hooldamisel. Ehitise omanik vastutab sõltumata süüst. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuna 1903 eurot ja jäta menetluskulud kostja kanda.
7.Kohtule 29.08.2012.a esitatud menetlusdokumendis rõhutas hageja, et sõiduki parkimise kohal puudus teekattemärgistus, mida tõendavad esitatud fotod. Autode omanikud parkisid sõidukeid hoone kõrvale väljakujunenud korra järgi. Hageja auto kõrvale oli õnnetuse toimumise ajal pargitud veel üks auto. Õnnetuse ajal kehtinud liikluseeskirjade § 148 nägi ette, et kui parkimiskohad ei ole tähistatud, tuleb sõiduk parkida nii, et põhjendamatult ei vähendataks parkimiskohtade arvu.
8.Kostja tegevus oli õigusvastane, sest kostja rikkus Tallinna linna heakorra eeskirjade § 5 punkti 9. Viidatud sätte kohaselt on kinnistu ja ehitise omanik kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ja tagama tööde ajal tänaval ning kõnniteel ohutu liiklemise, piirates tööde teostamise koha ajutise piirdeaiaga. Kostja seda kohustust ei täitnud. Kui kostja oleks katuselt lume kõrvaldanud, ei oleks kahju tekkinud.
9.Kostja teadis kahju tekkimisest, sest teda teavitati vahetult pärast sündmuse toimumist. Kahju suurust tõendab OÜ AA eelkalkulatsioon nr 9079. Samuti esitas hageja kohtule OÜ D kviitungid, mis tõendavad taastusremondi kulude kandmist.
Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et hageja nõue ei ole tõendatud.
Liiklusseaduse § 21 lg 4 p 1 järgi ei tohi parkida kohas, kus ei tohi sõidukit peatada. Hageja parkis oma sõiduki vahetult hoone seina äärde, millega ta rikkus siseministri 08.09.2000.a määrusega nr 55 kehtestatud „Tuleohutuse üldnõudeid“, mis keelab sõiduki parkimise hoonele lähemal kui 4 meetrit. Omavolilise parkimise takistamiseks XXX hoone seina äärde võeti kasutusele parkimisjooned. Teeosa, kus oli pargitud hageja sõiduk, on teeomaniku poolt tähistatud asjakohase teekattemärgistusega ehk kollase joonega. Seal kohas ei olnud sõidukite parkimine ette nähtud.
11.Kostja leidis, et vaidlusalusel alal toimus sõiduki omaniku poolt omal vastutusel parkimine. Kostjal ei teki vastutust ainuüksi seetõttu, et Tallinna Munitsipaalpolitsei on fikseerinud sõiduki kahjustused ja määranud juriidilisele isikule KÜ-le XXX trahvi. Väärteoprotokolli koostamisel ei selgitanud menetleja välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning asus väärale seisukohale, et kahjustused hageja sõidukile tekkisid kostja süül. Menetleja jättis tähelepanuta, et sõiduk oli pargitud ilma loata ühistule kuuluvale maa-alale vahetult hoone seina äärde.
12.Parkides ohtlikus kohas ja ohtlike ilmastikutingimuste ajal, käitus hageja teadlikult vastutustundetult ja oma vara ohtu seades. Kostja puudub veendumus hagejal väidetavalt tekkinud kahju suuruse osas. Hageja ei ole käitunud heauskselt, esitades kostaja vastu põhjendamatuid nõudeid.
13.14.09.2012.a menetlusdokumendis leidis kostja, et ajaliselt esimeseks sündmuseks oli hageja poolt sõiduki vales kohas parkimine. Kui sõidukit ei oleks maja seina äärde pargitud, ei oleks kahju tekkinud. Hageja väited selle kohta, et tema sõiduk oli pargitud lubatud kohas, on tõendamata. Keeld parkida sõidukit vahetult hoone seina äärde oleks kehtinud ka siis, kui tee ei oleks teekattemärgisega tähistatud. Asjaolu, et hoone seina äärde oli pargitud veel üks auto, ei muuda olematuks hageja poolt toime pandud rikkumist.
14.Hageja esitatud OÜ AA eelkalkulatsioon ja D OÜ kviitung ei saa tõendada kostja poolt kahju tekitamist. Hageja ei ole esitanud tõendeid sõiduki tehnilise seisundi kohta enne 13.03.2012.a, mistõttu jääb selgusetuks, millisel alusel taastusremonti nõutakse. Puudub dokument, mis objektiivselt tõendaks hageja poolt tehtud remonttööde reaalset väärtust. Kahjuks saab lugeda kantud kulutusi, mitte vana sõiduki kapitaalremondiga kaasnevaid kulusid. Hageja soovib kostja arvelt rikastuda. Isegi juhul, kui hageja sõiduk sai kahjustada lume XXX hoone katuselt allakukkumise tõttu, ei tõenda see kostja süüd. Harju Maakohtu 26.09.2012.a istungil kostja kinnitas, et hagiavalduses kirjeldatud kahju tekitanud sündmus leidis aset. Kohtuotsuse põhjendused
15.Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
16.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulub sõiduauto Ford Mondeo (registrimärgiga XXX); 2) hageja parkis temale kuuluva sõiduki 13.03.2009.a XXXhoone kõrvale; 3) kell 14.00 avastas hageja, et sõidukit oli vigastanud hoone katuselt alla kukkunud jää ja lumi; 4) sündmuskohale saabunud Tallinna Munitsipaalpolitsei fikseeris juhtunu; 5) Tallinna Munitsipaalpolitsei kohtuväline menetleja tegi 30.03.2009.a otsuse väärteoasjas nr 0901477, mille kohaselt pani kostja KÜ XXX juhatuse esimehena toime väärteo, kuna jättis korraldamata ehitise katuselt lume kõrvaldamise; 6) kostjale kuuluvad XXX hoones kaks korterit.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on vastutav hagejale tekkinud kahju eest ning kas hageja parkis oma sõiduki selleks ettenähtud kohas. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejale tekkinud kahju suurus on tõendatud.
18.Hageja leidis, et kostja vastutab tekkinud kahju eest VÕS § 1059 alusel sõltumata süüst. Hageja parkis sõiduki kohta, kus parkimist ei keelanud ükski liiklusmärk. Autode omanikud parkisid sõidukeid hoone kõrvale väljakujunenud korra järgi. Hageja auto kõrvale oli õnnetuse toimumise ajal pargitud veel üks auto. Kostja ei täitnud Tallinna linna heakorra eeskirjast tulenevat kohustust. Kui kostja oleks katuselt lume kõrvaldanud, ei oleks kahju tekkinud. Elanikke hoiatav silt pandi üles alles 18.03.2009.a ehk 5 päeva pärast õnnetuse toimumist. Kahju suurust tõendavad kohtule esitatud dokumendid.
19.Kostja leidis, et hageja parkis sõiduki kohta, kus parkimine ei olnud lubatud. Hageja rikkus siseministri 08.09.2000.a määrusega nr 55 kehtestatud „Tuleohutuse üldnõudeid“, mis keelab sõiduki parkimise hoonele lähemal kui 4 meetrit. Omavolilise parkimise takistamiseks XXX hoone seina äärde võeti kasutusele parkimisjooned. Väärteoprotokolli koostamisel ei arvestatud asjaolu, et sõiduk oli pargitud vahetult maja seina äärde. Hageja pani ise teadlikult oma vara ohtu. Asjaolu, et hoone seina äärde oli pargitud veel üks auto, ei muuda olematuks hageja poolt toime pandud rikkumist. Kui sõidukit ei oleks maja seina äärde pargitud, ei oleks kahju tekkinud. Kostja ei ole kahju tekkimises süüdi. Hageja ei ole tõendanud sõiduki tehnilist seisundit enne 13.03.2009.a. Hageja tõendid ei tõenda kahju suurust.
20.Kohus leiab, et pooltevahelise vaidluse lahendamisel kuulub kohaldamisele VÕS § 1059. VÕS § 1059 sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustatud vääramatu jõud või kannatanu tegevus.
21.Antud sätte kohaselt vastutavad korteriomanditeks jagatud kinnistute puhul kõik korteriomanikud solidaarselt. Korteriomanik, kelle vastu on nõue esitatud, vastutab tekkinud kahju eest sõltumata süüst. Korteriomanik vabaneb vastutusest ainult siis, kui ta tõendab kahju tekkimise vääramatu jõu või kannatanu tegevuse tõttu.
22.Riigikohus on analoogiliste vaidluste lahendamisel leidnud, et vääramatu jõud on erakordne ja objektiivne vääramatu sündmus, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib see olla erakordne loodusjõud. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada (RK TKo 20.06.2006.a nr 3-2-1-64-06, p 16). Kannatanu tegevus VÕS § 1059 mõistes tähendab aga üksnes kannatanu tahtlikku enesekahjustamist, sest ainult selline kannatanu tegevus välistab ehitisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku ohu realiseerumise (RK TKo 31.05.2007.a nr 3-2-1-54-07, p 10; 20.06.2006.a nr 3-2-1-64-06, p 16). Isegi kannatanu hooletus ei välista ehitise omaniku vastutust, kuid võib olla aluseks hüvitise vähendamiseks VÕS § 139 alusel (samas, p 16).
23.Eeltoodu alusel ei saa kostja antud juhtumi puhul vabaneda vastutusest väitel, et hageja ei ole tõendanud kostja süüd. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja sõiduk sai 13.03.2009.a kahjustusi seetõttu, et sõidukile langes XXX hoone katuselt alla lumi ja jää. Kuivõrd viidatud sündmuse esinemine on tõendatud, on kostja XXX korteriomanikuna vastutav tekkinud kahju eest sõltumata süü olemasolust.
24.VÕS § 1059 alusel saab kostja vastutusest vabaneda üksnes siis, kui kahju oleks tekitanud vääramatu jõud või kannatanu tahtlus. Kostja ei ole käesolevas asjas esile toonud ega tõendanud, et kahju oleks tekkinud vääramatu jõu asjaolu esinemise või hageja poolt tahtliku enesekahjustamise tõttu. Kohus selgitas pooltele VÕS § 1059 tähendust Harju Maakohtu
26.09.2012. a istungil.
25.VÕS § 1059 alusel ei saa kostja vastutusest vabanemiseks viidata sellele, et hageja parkis sõiduki selleks mitte ettenähtud kohta. VÕS § 1059 kohaselt ei saa ehitise omanik vastutusest vabanemiseks viidata sellele, et kannatanu rikkus sõiduki parkimisel selleks ettenähtud reegleid. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta nagu oleks hageja rikkunud parkimiskorralduse nõudeid, on täielikult tõendamata.
26.Kostja viidatud siseministri 08.09.2000.a määrusega nr 55 kehtestatud „Tuleohutuse üldnõuded“ reguleerisid tuleohutuse korraldamist, mitte üldnormina küsimust, kuidas on reguleeritud hoonete läheduses parkimine. Määruse § 4 järgi pidi objekti valdaja ehk hoone omanik kehtestama kooskõlastatud riikliku tuleohutusjärelevalvet teostava ametnikuga objekti üldise tuleohutusjuhendi. Nimetatud juhendis tuli määruse § 6 p 4 kohaselt muuhulgas kindlaks määrata nõuded mootorsõidukite territooriumil liiklemise ja parkimise kohta. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et XXX hoone suhtes oleks tuleohutuse juhend nõuetekohaselt kehtestatud. Viidatud määruse § 21 kohaselt võis sõidukeid parkida selleks määratud kohas või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest. Kostja ei ole tõendanud, millises kohas tuli nõuetekohaselt kehtestatud tuleohutuse juhendi järgi sõidukeid parkida.
27.Kostja väitis, et kuna hageja parkis sõiduki hoone seina vahetusse lähedusse, rikkus hageja parkimise nõudeid. Kohus leiab, et kostja seesugused väited ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et tuleohutuse juhendi või mõne muu liikluskorralduse vahendiga oleks olnud keelatud antud asukohas sõiduki parkimine.
28.Tallinna Munitsipaalpolitsei poolt sündmuse käigus 13.03.2009.a tehtud fotodelt (toimiku lk 14-15) ei nähtu, et sõiduki parkimise asukohas oleks parkimine olnud keelatud või mistahes moel reguleeritud. Kostja poolt kohtule esitatud fotodelt (toimiku lk 93-94) ei nähtu mistahes parkimist keelava joone olemasolu vahetult hoone läheduses. Vastupidi, nii hageja kui ka kostja esitatud fotodest nähtub, et sõidukite parkimine vahetult hoone läheduses on tavapärane. Esitatud fotodelt ei nähtu, et parkimist reguleeriksid XXXhoone juures mistahes muud liiklusmärgid.
29.Asjas tunnistajana üle kuulatud VS(toimiku lk 124, pöördel) väitis, et korteriühistu poolt pandi üles hoiatus sõidukite parkimise keelamiseks alles mitu päeva pärast vaidlusalust õnnetust. Tunnistaja tegi üles pandud hoiatusest fotod (toimiku lk 79-82). Hoiatus pandi üles alles 18.03.2009.a.
30.Kohus leiab, et juhul, kui XXX hoone juures oleks olnud sõidukite parkimine korraldatud viisil, mis oleks keelatud auto parkimist hoone vahetus läheduses katuselt langeva lumeohu tõttu, oleks selline olukord võinud olla aluseks hagejal tekkinud kahju hüvitise vähendamiseks VÕS § 139 alusel. Antud asjas ei ole kostja tõendanud selliste asjaolude olemasolu, mis võimaldaksid kahju hüvitist vähendada. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimine XXX hoone vahetus läheduses oli keelatud muuhulgas katuselt langeva lume ohu tõttu, mistõttu hageja ise võttis teadlikult riski. Vastavad kostja väited on jäänud paljasõnalisteks, ei vabasta kostjat vastutusest ega anna alust kahjuhüvitise vähendamiseks.
31.Kostja väited selle kohta nagu tõendaks väärteoprotokoll tema süüd alusetult, on põhjendamatud. Kohtuvälise menetleja otsuses väärteoasjas nr 09014577 (toimiku lk 12-13) on KÜ-le XXX määratud rahatrahv Tallinna linna heakorra eeskirja nõuete rikkumise eest. Rikkumine seisnes kostja kui juhatuse esimehe poolt hoone katuselt lume ja jää koristamise korraldamata jätmises. Väärteoprotokollis ei ole tuvastatud, et kostja oleks süüdi hageja sõiduki kahjustamises. Hageja sõiduki kahjustamise eest ei ole KÜ XXX ega kostjat trahvitud, mistõttu on täielikult asjakohatud kostja väited nagu oleks protokolli koostaja pidanud arvestama, et sõiduk pargiti selleks mitte ettenähtud kohta. Lume ja jää allakukkumist 13.03.2009.a XXX hoone katuselt ja selle tulemusena hageja sõiduki kahjustamist ei ole kostja iseenesest eitanud.
32.Kuigi kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub alus kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 alusel, on hageja nõue kostja vastu tõendatud osaliselt. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1.
33.Hageja poolt kohtule esitatud OÜ AA eelkalkulatsioonist nr 9079 (toimiku lk 6) nähtub, et 17.03.2009.a hindas kalkulatsiooni koostanud ettevõte sõiduki taastamiseks vajalike tööde ja materjalide maksumuseks kokku 26 983 krooni ehk 1724,53 eurot. Hageja on kohtule esitanud ka OÜ D kviitungid nr 177 ja 178 (toimiku lk 7). Kviitungi nr 177 alusel on hageja tasunud Ford Mondeo varuosade ja remondi eest 09.03.2012.a 1204 eurot. Kviitungi nr 178 alusel on hageja tasunud Ford Mondeo katuse remondi ja varuosade eest 12.03.20012.a 699 eurot.
34.Harju Maakohtu 26.09.2012.a istungil tunnistajana üle kuulatud VS(toimiku lk 124 pöördel) väitis, et kahjustada saanud sõidukit ei ole senini remonditud. OÜ-le D on tehtud remondi eest ettemaks, mille eest ettevõte pidi varuosi ostma ja sõiduki remontima. Tunnistaja väitis, et ei tea, mida on ettemaksu eest saadud või milline töö selle eest tehti.
35.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja nõue on tõendatud 1724,53 euro ulatuses ehk selle summa ulatuses, mille alusel on OÜ AA poolt tehtud terviklik remondikalkulatsioon. Hageja on OÜ-le D tasunud kviitungite järgi enam, kui oleks OÜ AA poolt tehtud kalkulatsiooni alusel kulunud sõiduki remondile. Samas ei ole hageja tõendanud, et OÜ-le D tasutud summade eest oleks remont tehtud. Tunnistajana üle kuulatud VS ei osanud selgitada, mida tegelikult tasutud summade eest saadud on ning tunnistaja ütluste kohaselt tasuti OÜ-le D ettemaksu. Seega tuleb kahju suuruse arvestamisel lähtuda OÜ AA kalkulatsioonist, mille kohaselt sisaldas summa 1724,53 eurot kõiki sõiduki taastamiseks vajalikke töid ja varuosi.
36.Kohus ei nõustu kostja väidetega, mille kohaselt tuleks kahju nõude rahuldamisel arvestada vaid reaalselt tasutud summasid. Seesugune käsitlus ei tugine seadusele ja VÕS § 132 võimaldab lähtuda asja parandamiseks eeldatavalt vajalikest kuludest. Riigikohus on korduvalt leidnud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 alusel ka siis, kui ta ei ole asja korda teinud. Isegi siis, kui kannatanu on asja korda teinud, võib ta nõuda kulude hüvitamist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kantud kulude alusel (RK TKo 13.12.2011.a nr 3-2-1-124-11, p 16). Kahju hüvitamise nõuet ei saa jätta rahuldamata põhjusel, et kannatanu ei ole kalkulatsioonis märgitud kulusid veel kandnud (RK TKo 21.06.2011.a nr 32-1-55-11, p 14).
37.Kostja väited selle kohta, et hageja ei ole tõendanud sõiduki seisundit enne õnnetusjuhtumi toimumist, on asjakohatud. Kui kostja leidis, et sõiduk oli kahjustatud juba enne 13.03.2009.a õnnetusjuhtumi toimumist, oleks kostjal endal tulnud TsMS § 230 lg 1 alusel oma väidet tõendada. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1724,53 eurot, milline on AAOÜ kalkulatsiooni alusel sõiduki taastamiseks vajalik summa.
38.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 alusel võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et
kuigi hagiavaldus kuulus rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus rahuldas hageja nõude ligi 90% ulatuses. Kostja keeldus istungil hagejaga mistahes kompromissi sõlmimisest hagejaga, kuigi hageja pakkus kostjale kompromissi summas 1500 eurot (mis on väiksem võrreldes hagi rahuldamise ulatusega). TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.