2.Mõista kostjalt FOÜ-lt (registrikood XXX) hageja AS HC(registrikood XXX) kasuks sissenõutavaks muutunud viivisena välja 63 (kuuskümmend kolm) eurot ja 75 senti.
Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja FOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas kostja vastu 13.07.2012.a hagiavalduse 2798,33 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.09.2008.a töövõtulepingu nr XXX. Lepingu punkti
5.2.2.järgi kohustus hageja tasuma kostjale tulemustasu lepingus sätestatud teenuste eest 4% hageja kasuks väljamakstud toetuste summast, kui toetus ületab 5 000 000 krooni ehk 319 558,24 eurot.
2.Lepingu punkti 5.3. järgi oli kostja tulemustasu maksimaalseks suuruseks 450 000 krooni ehk 28 760,24 eurot. Faktiliselt sai hageja lepingu punkti 5.2.2. mõttes toetusi kogusummas 788 963,99 eurot ehk 12 344 603,97 krooni. Hageja on tasunud kostja esitatud arveid summas 31 558,57 eurot ehk 2798,33 eurot rohkem võrreldes sellega, mida kostjal oli õigus lepingu alusel saada. Hageja alustas kostjaga 22.05.2012.a läbirääkimisi enammakstud summa tagastamiseks. Hageja andis 23.05.2012.a kirjas kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja.
3.Õiguslikult tugines hageja VÕS §-le 1028. Hageja esitatud maksekorraldustest nähtub, et hageja tasus kostjale 31 558,57 eurot, kuid lepingu punkti 5.3. järgi oli maksimaalne lepingujärgne tasu 28 760,24 eurot. Kostja rikastus hageja arvelt 2798,33 euro võrra. Hageja nõudis nimetatud summa tagastamist kostjalt.
4.Lisaks põhinõudele soovis hageja kostjalt viivise väljamõistmist. Hageja nõue muutus VÕS § 82 lg 3 alusel sissenõutavaks kostjale antud täiendava tähtaja möödumisel 08.06.2012.a. Hageja nõudis kostjalt viivist seaduses sätestatud määras ning märkis, et hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 21,45 eurot. Aastane viivis oleks 223,87 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Hageja teatas kohtule, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega.
5.Kostja seisukohtadele vastates rõhutas hageja 11.09.2012.a menetlusdokumendis, et pöördus kostja poole 22.05.2012.a e-kirjaga. Kirjas palus hageja kostjal enam makstud summa tagastada. Kostja nõustus hageja tehtud arvestusega, kuid keeldus samal päeval saadetud vastuses summat tagastamast. Kostja leidis, et tal on vastunõue hageja vastu summas 4846 eurot. Vastunõude tasaarvestamisel on hoopis kostjal hageja vastu nõue 2048,43 eurot. Hageja saatis kostjale 23.05.2012.a kirja, milles lükkas kostja väited ümber. Hageja selgitas kostjale, et viimasel puuduvad hageja vastu tasaarvestatavad nõuded. Hageja määras kostjale täiendava tähtaja 07.06.2012.a. Seepeale teatas kostja hagejale 28.06.2012.a, et tema vastunõue hageja vastu on hoopis 3604 eurot. Kostja keeldus teistkordselt nõude täitmisest. Hageja määratud tähtajaks kostja võlgnevust ei tasunud.
6.Eeltoodu alusel leidis hageja, et kostja on korduvalt, sh pärast hageja 23.05.2012.a selgitusi, keeldunud hageja nõude vabatahtlikust täitmisest. Hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse ja kandma menetluskulusid. Hagiavalduses ei ole hageja esitanud
Lk (5)
ühtegi uut asjaolu või seisukohta, millest ei oleks kostja olnud varem teadlik. Hagi esitamise põhjuseks oli kostja põhjendamatu keeldumine võla tasumisest.
7.Kuivõrd kostja tasus põhivõlgnevuse summas 2798,33 eurot 19.09.2012.a, esitas hageja kohtule 24.09.2012.a avalduse nõudest osalise loobumise kohta. Hageja loobus põhivõlast kostja vastu summas 2798,33 eurot, kuna kostja rahuldas selle nõude pärast hagi esitamist. Hageja nõudis kostjalt endiselt viivise ja menetluskulude väljamõistmist. Hageja nõudis kostjalt viiviseid alates 08.06.2012.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 19.09.2012.a seaduses sätestatud määras ehk 0,021917% põhivõlgnevuselt päevas ehk 0,613 eurot päevas. Kuna kostja viivitas kokku 104 päeva, on sissenõutavaks muutunud viivise summa 63,75 eurot.
8.Hageja palus endiselt jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtule esitatud e-kirjavahetusega on tõendatud, et kostja keeldus kahel korral hageja nõude vabatahtlikust täitmisest. Kostja keeldus nõude täitmisest väites, et tal on hageja vastu vastunõue. Käesolevas menetluses ei ole kostja seesugust vastuväidet esitanud. Kostja tasus põhivõla alles siis, kui hageja pöördus kohtusse. Pärast hagiavalduse esitamist ei tasunud kostja võlgnevust koheselt, vaid alles ühe kuu möödumisel pärast hagiavalduse saamist. Viivise nõuet ei ole kostja rahuldanud ega ole sellele ka vastu vaielnud.
KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED
9.Kostja vastas hagiavaldusele 05.09.2012.a. Kostja kinnitas, et tal olid hagejaga nõude osas läbirääkimised ja erimeelsused. Hageja reageeris hagiavalduse esitamisega üle ja jättis kasutamata võimalused lahendada vaidlus kohtumise ning läbirääkimiste teel.
10.Hageja jättis tähelepanuta kostja 28.05.2012.a vastuse hageja nõudele ja esitas koheselt hagi ühepoolselt määratud tähtaja möödumisel. Hageja kiirustas hagiavalduse esitamisega, andmata kostjale võimalust omapoolse nägemuse esitamiseks ja kohtuvälise lahenduse leidmiseks. Kostja ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja oli nõus asja kirjaliku menetlemisega.
11.Kohtule 18.09.2012.a esitatud vastuses võttis kostja õigeks hageja põhinõude summas 2798,33 eurot ja kinnitas valmidust nõue kohe tasuda. Hageja on hagi esitamisel selgelt üle reageerinud, jättes kasutamata võimalused lahendada erimeelsused kohtumise ja läbirääkimiste teel. Hageja ei vastanud kostja viimasele e-kirjale 28.05.2012.a, tekitades arusaama, et menetleb küsimust. Vastupidiselt hageja väidetele teatas kostja hagejale oma 22.05.2012.a kirjas selgelt, et on hageja nõudega nõus. Samuti soovis kostja teha tasaarvelduse. 23.05.2012.a kirjas leidis hageja, et on lepinguga võetud kohustused täitnud mõisliku tähtaja jooksul. Kostja parandas oma 28.05.2012.a kirjas arvutusvea ja märkis, et ei saa pidada tähtaega mõistlikuks. Seda kirja ei saa lugeda kostja keeldumiseks.
12.Kui hageja oleks selgelt vastanud, et kostja nõue ei ole asjaga seotud ning öelnud, et kavatseb esitada hagi, oleks kostja nõude täitnud. Hageja ei pidanud kostjaga läbirääkimisi. Poolte koostöö algas 2008.a ja hagi esitamine ei olnud kooskõlas hea äritavaga. Kuni hagi esitamiseni eeldas kostja, et hageja mõtleb vastust kostja viimasele kirjale. Kostja pöördus hageja poole 14.09.2012.a ettepanekuga sõlmida kompromiss, mille tulemusena kostja tasub põhinõude ja riigilõivu. Hageja keeldus kompromissist. Kostja palus jätta hageja viivisenõue rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Lk (5)
13.19.09.2012.a esitas kostja kohtule maksekorralduse põhivõlgnevuse tasumise kohta summas 2798,33 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid 26.09.2008.a töövõtulepingu nr XXX, mille alusel tasus hageja kostjale enam, kui leping ette nägi. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai hagejalt alusetult 2798,33 eurot rohkem. Kostja on pärast hagiavalduse esitamist tasunud 19.09.2012.a hagejale põhinõude 2798,33 eurot, misjärel hageja loobus oma nõudest viidatud summa osas.
16.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise tasumisega viivitamise aja eest seaduses sätestatud määras. Hageja nõudis kostjalt viiviseid alates 08.06.2012.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 19.09.2012.a määras 0,021917% põhivõlgnevuselt päevas ehk 0,613 eurot päevas. Kuna kostja viivitas kokku 104 päeva, on sissenõutavaks muutunud viivise summa 63,75 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja andis kostjale oma 23.05.2012.a kirjas täiendavalt aega kuni 07.06.2012.a põhivõlgnevuse tasumiseks, kuid täiendavalt antud tähtaja jooksul kostja põhivõlgnevust ei tasunud.
17.Kostja ei ole hageja viivisenõudele ega viivise arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole viivisenõuet hagejale tasunud. Kostja on üksnes leidnud, et hageja kiirustas hagiavalduse esitamisega ja kostja ei ole andnud põhjust hagiavalduse esitamiseks. Kui hageja oleks selgelt vastanud, et kostja nõue ei ole asjaga seotud ning öelnud, et kavatseb esitada hagi, oleks kostja nõude täitnud. Hageja ei pidanud kostjaga läbirääkimisi.
18.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust jätta hageja viivisenõue kostja vastu rahuldamata. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 22.05.2012.a saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 47) palvega tagastada enammakstud summa 2798,33 eurot. Kostja summa tasumisega ei nõustunud, vaid väitis oma 22.05.2012.a e-kirjas (toimiku lk 46-47), et tal on hageja vastu vastunõue, milline tuleb hageja nõudega tasaarvestada. Seepeale saatis hageja kostjale 23.05.2012.a uue kirja (toimiku lk 26), mis selgitas, et kostjal ei saa hageja vastu olla vastunõuet. Hageja palus kostjal võlgnetav summa tasuda hiljemalt 07.06.2012.a. Kostja hageja poolt antud täiendavaks tähtajaks võlgnevust ei tasunud.
19.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
20.Kuivõrd pooltevaheline leping ei näinud ette, millise tähtaja jooksul tuli kostjal tagastada enamsaadud summa, oli hagejal õigus anda kostjale summa tasumiseks täiendav tähtaeg. Pärast täiendava tähtaja möödumist 07.06.2012.a kostja põhinõuet ei tasunud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et sisuliselt vaidles kostja hageja nõudele vastu ega väljendanud Lk (5)
valmisolekut see vabatahtlikult tasuda. Kirjeldatud olukorras oli kohtu hinnangul hageja poolt kohtusse pöördumine põhjendatud ja vajalik. Kostja tasus hageja põhivõlgnevuse alles kohtumenetluse käigus.
21.Kuivõrd hageja andis kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks alates 08.06.2012.a. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
22.Kostja viivitas oma rahalise kohustuse täitmisega alates 08.06.2012.a (kohustuse sissenõutavaks muutumisest) kuni 19.09.2012.a, mil kostja põhivõlgnevuse tasus. Seega viivitas kostja 104 päeva. Seaduses sätestatud viivise määra kohaselt tuli kostjal tasuda viivist 0,021917% põhivõlgnevuselt päevas ehk 0,613 eurot päevas. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise summa on seega 63,75 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
23.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam kohtunik
Lk (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.