Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. oktoober 2012. a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-17950
Tsiviilasi
V.K. hagi Eesti Energia Kaevandused AS vastu kutsehaiguse hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Apellatsioonkaebuse hind 1023,36 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 6985,04 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 13. veebruari 2012. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Energia Kaevandused AS apellatsioonkaebus ja V.K. vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja/vastustaja I): Eesti Energia Kaevandused AS (registrikood: 10337962; asukoht: Jõhvi Jaama 10), esindaja Kersti Tingas Vastuapellant (hageja/vastustaja II): V.K. (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: Kohtla-Järve XXXX), esindaja Lembit Auväärt
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 13. veebruari 2012. a otsus muutmata.
Jätta menetluskulud maakohtus võrdselt poolte kanda. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.V.K. esitas hagi Eesti Energia Kaevandused AS vastu kutsehaiguse hüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt diagnoositi hagejal esimest korda kutsehaigus 12.10.2009. a. Kutsehaiguse tekkeajaks märgiti periood 1975-2007. a. Hageja töötas 1975-1983. a kaevanduses allmaa koristustöölisena ja 1983-2007. a oli ta allmaa lõhkemeister. Tööleping hagejaga lõpetati töötaja mittevastavusel tervise tõttu 02.10.2007. a. Vahetuks ajendiks töölepingu lõpetamisele V.K. ga oli 05.06.2007. a toimunud tööõnnetus. Kutsehaigus tuvastati pärast töölt vabastamist. Kostja maksab hagejale tööõnnetusega põhjustatud kahjuhüvitist, kutsehaigusega tekitatud kahju ei ole kostja hagejale maksnud. Hageja palus kostjalt välja mõista ühekordse hüvitisena 3470,98 eurot ja alates 01.04.2011. a igakuiselt 290,65 eurot. Hageja palus kohtukulud jätta kostja kanda.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt on Sotsiaalkindlustuse Põhja Pensioniameti Rakvere Büroo 22.03.2010. a välja andnud püsiva töövõime tuvastamise otsuse nr XXXX, mille järgi on hagejal diagnoositud püsiva töövõime kaotus 80% ulatuses, 40% põhjuseks kutsehaigus, 70% töövigastus ning 50 % üldhaigestumine. Hageja nõude rahuldamiseks puudub alus, sest kostja süülist tööohutusnormide rikkumist ei ole toimunud. Kostja märkis, et on teinud omalt poolt kõik, et tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras, võttes tarvitusele meetmed, et vältida terviseriske ettevõtte töö kõikides etappides. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.
3.Kohtu eelistungil 06.09.2011. a täpsustas hageja, et soovib kostjalt saada ühekordse hüvitisena 3470 eurot ning alates 01.04.2011. a iga kuu 290,65 eurot.
4.Hageja esitas 13.09.2011. a kirjaliku vastuse kostja vastusele. Enamuse ajast töötas hageja kostja juures tsiviilkoodeksi kehtivuse ajal. Hageja märkis, et pidades silmas tekkinud lepingulist kahju, ei ole vahet tsiviilkoodeksi ja VÕS § 127 vahel. Hageja haigus tekkis puurijana töötamise ajal ja arenes lõhkajana töötamise ajal ravimatuks. Kostja ei taganud hagejale ohutuid töötingimusi. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitisena kuni 01.10.2011. a 5193,14 eurot ja alates 01.10.2011. a igakuiselt 289.44 eurot.
5.Kostja esitas arvamuse hageja seisukohtadele 11.10.2011. a. Kostja ei saa aru hageja arvutuste loogikast. Kostja kordas veelkord, et maksab hagejale igakuiselt 658,54 eurot. Hagejaga toimunud tööõnnetuses on kostja süüdi 80%. Püsiva töövõimetuse protsendiks on samuti 80%. Tööandja juba maksab hüvitist hageja poolt nõutud protsendi ulatuses ning seetõttu jääb hageja nõue arusaamatuks.
MAAKOHTU LAHEND
6.Viru Maakohus rahuldas 13.02.2012. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis välja Eesti Energia Kaevandused AS-ilt V.K. kasuks ühekordse hüvitise saamata jäänud kutsehaiguse hüvitise katteks perioodi eest 22.03.2010. a kuni 22.02.2012. a summas 735,54 eurot ja igakuise hüvitisena 31,98 eurot alates 22.02.2012. a kuni kutsehaiguse taandumise või vähenemise kohta arstliku ekspertiisiotsuse tegemiseni. Kohus jättis menetluskulud võrdsetes osades poolte enda kanda. Kohus leidis, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kostja on süüdi hageja kutsehaiguse tekkimises, mille tõttu tuleks kostjal hagejale kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitist maksta. Kuid hüvitist saab loogiliselt välja arvutada ainult kostja poolt kirjeldatud tehete alusel (tl 158, 159). Hageja arvutuste loogika on raskesti jälgitav, selliste arvestustega kaasneks mitmekordne hüvitis. Tuginedes Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere Büroo püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusele nr XXXX ja otsusele nr XXXX on hageja osaliselt töövõimetu. Püsiva töövõimetuse ulatus on 80 % alates 22.03.2010. a. Sellest 70 % ulatuses on hagejal töövõime kadunud töövigastuse tõttu. Järelejäänud 10 % töövõimetusest moodustab 40% kutsehaigus ja 50% üldhaigestumine. Üldhaigestumine tuleneb organismi eripärast, ka elu jooksul tehtud töö raskusest. Kahtlemata on kaevanduse töötajate töö raske, mistõttu töötajatel tekib ka varem õigus jääda vanaduspensionile. Kutsehaiguse ja tööõnnetuse tõttu töövõime kaotanud isikutele ei saa aga arvestada kahju nendest teguritest tulenevate töövõime kaotuste protsentide liitmisega. Hüvitise aluseks on hageja keskmine töötasu. See on arvestatud välja summana 999,24 eurot (15 634,67 krooni) ning kinnitatud Eesti Energia käskkirjadega (tl 26 ja 105). Igakuine hüvitis seoses kutsehaigusega on 31,98 eurot (999,24 x 0,8 x 0,04). Et kutsehaiguse tekkimist hagejale saab pidada kostja süüks, siis tuleb alates püsiva töövõime kaotuse otsusest, s.o 22.03.2010. a maksta kostjal hagejale kuni 22.02.2012. a kokku hüvitist summas 735,54 eurot. Alates 22.02.2012. a tuleb kostjal hagejale maksta juurde igakuiselt 31,98 eurot kutsehaigusega tekitatud töövõime kaotuse eest. Hageja kutsehaigusse haigestumise süü on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud eelpoolnimetatud tõenditega ning ka kohtuistungil 15.11.2011. a kostja poolt kohtule esitatud kirjaliku selgitusega ning tunnistaja Heinu Grüningu ütlustega. Kostja on püüdnud luua töötajatele tervislikke ja ohutuid töötingimusi, kuid see ei ole 100% õnnestunud ning töötaja V. K. on seetõttu kutsehaigusse haigestunud . V.K. tegi vibratsiooniohtlikku tööd olles kaevanduses puurija. NSVL Söetööstuse ministri käskkirjaga nr 230 16.06.1972. a kästi tööstusvibratsiooniga kokkupuutuvatele töölistele
tutvustada nende töörežiimi ja ravi-profülaktoorseid nõudeid. Käskkirjaga kästi võtta tarvitusele abinõud, mis tulenevad Söetööstuse vibratsiooniohtlike elukutsete töötajate töörežiimi põhimääruse nõuetest ja esitada ministeeriumile informatsioon selle punkti täitmisest. Põhimääruses on nõuded, mida kostja ei täitnud tööaja pikkuse, puhkepauside ja muude tingimuste täitmise osas (tl 121-137). Leningradi Tööhügieeni ja Kutsehaiguste Instituut andis välja soovitusi, kuidas tootmiskoondise Eesti Põlevkivi kaevandustes vähendada haigestumist vibratsioonihaigustesse (tl 137, 138). Kostja on täitnud soovitusi osaliselt. Töökaitsevahendite kasutamisega on kostjal olnud probleeme. Kaitsevahendid ei ole olnud nõuetekohased. Lõhkajana tehtud töö oli väga raske ning ka see oli põhjuseks kutsehaiguse tekkele. Dokument, mis kinnitab hageja kutsehaigusesse haigestumist, on kutsehaigestumise uurimiskokkuvõte, mille on koostanud Tööinspektsiooni Ida Inspektsioon (tl 15-18). Nimetatud dokumentides ei ole välistanud kostja süü hageja kutsehaiguse tekkes. Kohus tugines hagi osalisel rahuldamisel VÕS §-le 127, Eesti NSV Tsiviilkoodeksi § 448 lgtele 1, 2 ning §-le 449. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jättis menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Eesti Energia Kaevandused AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi osalise rahuldamise ja menetluskulude jaotamise osas ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on otsus vastuoluline. Kohus ei ole tuvastanud õigusaktide sätete rikkumist kostja poolt, kuid on vaatamata sellele leidnud, et kostja vastutab hagejal tekkinud kahju eest. TsK §-s 448 loetletud kohustise tekkimise alustest kolme esimese olemasolu tervise kahjustamisest tingitud kahju hüvitamise nõude puhul peab tõendama hageja; 2) ei ole hagejal tekkinud kahju. Hageja ei ole antud juhul tõendanud püsiva töövõime kaotusest tingitud kahju olemasolu, kahjutekitaja teo õigusvastasust ega ka kahju tekkimise ja kahjutekitaja teo vahelist põhjuslikku seost. Kohus on kohtuotsuses viidanud TsK § 448 sätetele, kuid ei ole neist otsuses lähtunud. Hageja ei ole kaotanud senist sissetulekut seetõttu, et haigestus kutsehaigusesse. Nagu juba eespool mainitud lõppes töösuhe tööõnnetuse tõttu, mille juhtumises on kostja ennast 70% ulatuses süüdi tunnistanud ning maksab hagejale igakuist tervisekahju hüvitist. Hageja ei ole hagis nimetanud ega tõendanud, et tal oleks tekkinud seoses kutsehaigusega täiendavaid kulutusi; 3) ei olnud kostja käitumine õigusvastane. Põhjendamatu on kohtu väide, et kostja on püüdnud luua töötajatele tervislikke ja ohutuid töötingimusi, kuid see ei ole 100% õnnestunud. Kohus on piirdunud hageja kirjelduste kajastamisega kohtuotsuses, jättes omapoolsed järeldused tegemata. Kostja õiguseellaste poolt olid rakendatud kõik meetmed kostja tervise kaitseks. Töölisele mõjuvate kahjulike ja ohtlike tegurite kohta räägitakse ametialase väljaõppe ajal ning erinevate masinate opereerimise korral eelneval instrueerimisel. Ilma väljaõppeta ja instrueerimata töötaja tööle asuda ei tohi. Hagejat on korduvalt instrueeritud kahjulike ja ohtlike tegurite ja nende vältimise osas, mida tõendab väljavõte juhendamiste raamatust (lisatud kostja 26.04.2011 vastusele – lisa 6). Tervisekontrolli läbimist korraldati vastavalt NSVL Tervishoiuministri käskkirjale nr 55, mis osaliselt kehtis kuni 16.06.1999. a
EV Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kehtestamiseni. Aastatel 1993-2004. a teostati hagejale tervisekontrolli perioodiliselt. Töötervishoiuarst lubas töötada erialasel tööl. Arsti poolt ei ole fikseeritud tervislikke vastunäidustusi töötamiseks erialalisel tööl (tervisekontrolli otsuste koopiad on lisatud kostja 26.04.2011. a vastusele - lisa 7) Kostja kasutas mitmeid profülaktilisi abinõusid, et vältida töötajate haigestumist kutsehaigustesse (nt sanatoorium). Vastavalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2003 a. otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-89-03 peavad kostjal teada olema asjaolud, mida talle süüks pannakse ehk tuleb märkida, milliseid tööohutuse norme on kostja rikkunud. Riigikohus rõhutab, et kindlaks peab olema tehtud tööohutusnormide süüline rikkumine kostja poolt. Kohus ei ole oma otsuses seda teinud. Kostja ei ole seaduste ja õigusaktide sätteid rikkunud; 4) on kostja töötajatel olnud lühendatud töövahetus, pikem puhkus ja nad võivad jääda oluliselt varem pensionile. Seda kõike selleks, et kompenseerida raskeid tööolusid ja vähendada haigestumise riske. Samas ei saa ükski tööandja välistada tegureid, mis tulenevad töötaja organismi eripärast või elustiilist; 5) on kohus jätnud põhjusliku seose analüüsimata. Vastavalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.01.2009 a. otsusele tsiviilasjas 3-2-1-117-08 ei piisa allmaa töötingimuste loetlemisest, vaid tuleb tuvastada kostja õigusvastane tegu, samuti kas esineb põhjuslik seos kahju ja kostja teo vahel ning kas kostja on süüdi kahju tekitamises. Kuna kohus ei ole tuvastanud kostja poolset õigusaktide rikkumist, siis ei saanud kohus tuvastada ka põhjusliku seost kostja võimaliku õigusvastase käitumise ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kohus on jätnud märkimata, milles seisneb kostja süü, mille puudumist oleks kostja pidanud tõendama.
8.V.K. esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega mõista hagejalt välja ühekordse hüvitisena 5674,16 eurot ja alates 2012. a märtsist igakuiselt 259,36 eurot. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt maksab vastustaja tööõnnetuse eest 56% üldisest töövõimest, kutsehaiguse hüvitis moodustab 80-56= 24%. Apellandi keskmine töötasu on 999.24 eurot. Kutsehaiguse eest ette nähtud hüvitis moodustab 999.24:100X24=239.82 eurot. Kutsehaiguse hüvitist tuleb hakata maksma alates 22.03.2010. a. 2010. a märtsi hüvitis on 239.82:30x9=71.95 eurot. Ajavahemikus aprill 2010. a kuni veebruar 2011. a on hüvitis 239.82x11=2638.02 eurot. Alates märtsist 2011. a tuleb hüvitis indekseerida indeksiga 1.03. 239.82x1.03=247.01 eurot. Ajavahemiku eest märts 2011. a kuni veebruar 2012. a hüvitis on 247.01x12=2964.17 eurot. Kokku on ühekordne hüvitis 71.95+2638.02+2964.17= 5674.15 eurot. Alates märtsist 2012. a indekseeritakse igakuuline hüvitis indeksiga 1.05. Igakuuline hüvitis alates märtsist 2012. a on 247.01x1.05=259.36 eurot.
9.Eesti Energia Kaevandused AS palub vastuapellatsioonkaebuse jätta rahuldamata. Seisukoha kohaselt ei ole hagejale kahju tekkinud. Vastuapellatsioonkaebuses esitatud arvutuskäik hüvitise arvestuse osas ei ole õige. Töövõimekaotuse protsent töövigastuse tõttu on 70%, mille eest tööandja maksab 80% ulatuses hüvitist. 80% üldisest töövõimetusest tuleb maha lahutada 70 ja töövigastuse tagajärjel tekkinud töövõimetusest. Vaielda saab ainult 10% töövõimetuse osas., millest 40% põhjuseks on kutsehaigus ja 50% põhjuseks üldhaigestumine. Kuna üldhaigestumine tuleneb hageja organismi eripärast, saab vaielda ainult 40% osas 10%. st, mis hageja töötasu arvestades on 999,24x0,8x0,04, s.o 31,98 eurot, kui selle põhjustamiseks oleks 100% süüdi kostja.
10.V.K. vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust apellatsioonkaebus ega ka vastuapellatsioonkaebus. Menetlusosaliste poolt esitatud edasikaebused tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
12.Apellant ei ole põhjendanud, miks tuleks asi saata uueks läbi vaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus möönab, et apellandil on ebaõige arusaamine tõendamiskoormise jaotusest, kuid maakohtus oli pooltele tagatud võimalus korduvalt tõendeid esitada ning arvestades, et kostjat esindas õigusteadmistega esindaja, et kostja esitas maakohtule kõik tõendid, mida vajalikuks pidas ning ei soovi uute tõendite esitamist ka ringkonnakohtus, samuti sellega, et tegemist on kutsehaigusest tuleneva hüvitise nõudega, siis ei ole käesolevas asjas alust asja uueks läbivaatamiseks saatmiseks.
13.Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo 22.03.2010 otsuse nr XXXX kohaselt on V.K. osaliselt töövõimetu. V. K. on määratud kokku töövõimetuse ulatuseks 80 %. Sellest töövigastuse osa 70 % , kutsehaigus 40 % ja üldhaigestumine 50 %. Menetlusosalised ei vaidlusta seda, et hageja on vanaduspensionär, kellele tööandja maksab igakuiselt hüvitust tööõnnetuse eest (2011 aastal oli hüvitise suurus 658,54 € kuus), samuti asjaolu, et hageja töövõime kaotus on kokku 80 %. Kostja esitas maakohtule arvestuse, milles märkis, et 80 % üldisest töövõimetusest tuleb lahutada 70 % töövigastuse tagajärjel tekkinud töövõimetust, mistõttu saab vaielda 10 % töövõimetuse osas (lk 159). Menetlusosalistel oli vaidlus selle üle, kas ja millises osas katab kutsehaiguse tõttu töövõimetuse kaotust üldhaigestumine või töövigastus, kuid pooled ei vaielnud maakohtus selle üle, et kostja vastutuse määr saab olla maksimaalselt 10 % . Ringkonnakohus leiab, et maakohus lähtus käesolevas vaidluses põhjendatult 10-st % kostja vastutuse ulatuse määramisel. Vastuapellatsiooni arvestused ei anna selles osas alust maakohtu otsuse muutmiseks.
14.Apellandi väide, et maakohus ei ole tuvastanud õigusaktide sätete rikkumist ei ole õige. Maakohus on tuvastanud, et kostja rikkus NSVL Söetööstuse ministri käskkirjaga nr 230 16.06.1972 kehtestatud selgitamise ja teavitamise nõudeid ja Leningradi Tööhügieeni ja Kutsehaiguste Instituudi soovitusi, kuidas tootmiskoondise Eesti Põlevkivi kaevandustes vähendada haigestumist vibratsioonihaigustesse (tl 137, 138). Ringkonnakohus märgib, et kostjal kujunes kutsehaigus välja perioodil 1975 – 2007. Kutsehaigestumise põhjustena on Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni uurimiskokkuvõttes esile toodud rasket füüsilist tööd ebasoodsas mikrokliimas, koormust, sundasendeid, müra, vibratsiooni. Samuti tervisekontrolli ja töökorralduse mittevastavust kehtestatud normidele. Maakohus arvestas tööandja poolsete rikkumiste tuvastamisel tunnistaja Heinu Grüningu ütlustega. Nimetatud ütlustega on kooskõlas Tootmiskoondise Eesti Põlevkivi peadirektorile 18.02.1977 tehtud ettekirjutus nr 1-77. Nimetatud ettekirjutuse kohaselt „seni ei ole täidetud Eeskirja 59-74, 25.10.1974.a, milles märgiti, et tootmisüksuses rikutakse süstemaatiliselt Söetööstuse Ministri käskkirja nr 220. 16.06.1972.a. „Vibratsiooniohuga tööliste töörežiimi sätted söetööstuses“ tööliste varustamise osas korras tööriistadega, ohutute töömeetodite instrueerimise läbiviimise, tööliste varustamise osas tööjalatsite, töökinnastega jms (lk 139). Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et kostja vastutab tervistkahjustavate tingimustega töö korraldamise eest, kuna tööprotsess oli osaliselt vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega, samuti eiras kostja tööohutuse nõudeid. Kostja kahjustas hageja tervist kahjulike töötingimustega ning põhjustas sellega hagejale kutsehaiguse.
Arvestades asjaolu, et kutsehaiguse kujunemise algusest on hagi esitamise hetkeks möödunud 36 aastat, on esitatud tõendid piisavad ka kostja käitumise õigusvastasuse ning kostja poolse rikkumise ja hagejal tekkinud kutsehaiguse seose osas. Hageja on nimetanud, et rikkumised leidsid aset kutsehaiguse väljakujunemise ajal, esile toonud, milles seisnesid rikkumised, ja oma väiteid ka tõendanud. Kostja ei ole vastupidiste asjaolude tõendamiseks tõendeid esitanud.
15.Apellandi väide, et maakohus ei ole tuvastanud, milles seisnes hageja kahju, on põhjendamatu. Riigikohtu lahendist 3-2-1-68-11 tuleneb, et kohus peab lähtuma eeldusest, et esineb põhjuslik seos hageja kahju ja selle vahel, et kostja põhjustas kutsehaigusega hagejale töövõime kaotuse. Samas lahendis selgitab Riigikohus tõendamiskoormist ja märgib, et olukorras, kus kostja tegevus põhjustas hagejale kutsehaiguse, peab kostja vastutusest vabanemiseks kõigepealt tõendama, et kutsehaigus ei suurendanud hageja töövõime kaotuse määra üldhaigestumise tagajärjel. Lisaks sellele peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et hageja oleks üldhaigestumise tagajärjel töövõime kaotuse tõttu kaotanud oma sissetuleku sama suures ulatuses, nagu ta väitis end olevat kaotanud kutsehaiguse tõttu. Kostja on märkinud, et üldhaigestumine või tööõnnetuse tagajärjel töövõime kaotus katavad võimaliku kutsehaigestumise % määra, kuid ei ole oma väiteid tõendanud, samuti on kostja nõustunud, et kõne alla saab tulla töövõime kaotus kutsehaiguse tõttu 10 % ulatuses. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et hageja oli oma sissetuleku 10 % ulatuses kaotanud muudel põhjustel, mitte kutsehaigestumise tõttu.
16.Vastuapellatsioonkaebuse väide, et kutsehaiguse hüvitise suurust tuleks arvutada 24 %-lisest töövõime kaotusest, ei ole kooskõlas tuvastatud asjaoludega.
17.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda.
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.