Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht
13.veebruar 2012 Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
V. K. hagi Eesti Energia Kaevandused AS vastu kutsehaiguse hüvitise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
2-11-17950
kirjalik menetlus Hageja : V. K. IK xxx xxx Hageja esindaja : L.A. MTÜ ÕPS Tartu Ühing RK 80030989 Mõisavahe 31-12 ,50707 Tartu [email protected] Kostja : Eesti Energia Kaevandused AS RK 10032389 asuk.Jaama 10, 41533 Jõhvi Kostja esindaja : K. T. e-post [email protected]
1.Rahuldada hagi osaliselt. 1.1.Mõista kostjalt Eesti Energia Kaevandused AS hagejale V. K.le välja ühekordne hüvitis saamata jäänud kutsehaiguse hüvitise katteks perioodi eest 22.03.2010 kuni 22.veebruar 2012 summas 735(seitsesada kolmkümmend viis)eurot ja 54 eurosenti.
1.2.Mõista igakuise hüvitisena kostjalt Eesti Energia Kaevandused AS hagejale V. K.le välja 31(kolmkümmend üks )eurot ja 98 eurosenti alates 22.veebruarist 2012 kuni kutsehaiguse taandumise või vähenemise kohta arstliku ekspertiisiotsuse tegemiseni. 2.Menetluskulud kannavad pooled võrdsetes osades.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui apellatsioonkaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse kohaselt diagnoositi hagejal esimest korda kutsehaigus 12.10.2009.Kutsehaiguse tekkeajaks märgiti periood 1975 kuni 2007. Hageja töötas 1975- 1983 kaevanduses allmaa koristustöölisena ja 1983- 2007 oli ta allmaa lõhkemeister. Tööleping hagejaga lõpetati töötaja mittevastavusel tervise tõttu 02.10.2007. Vahetuks ajendiks töölepingu lõpetamisele V. K.ga oli 05.06.2007 juhtunud tööõnnetus. Kutsehaigus tuvastati pärast töölt vabastamist. Kostja maksab hagejale tööõnnetusega põhjustatud kahjuhüvitist, kutsehaigusega tekitatud kahju ei ole kostja hagejale maksnud. Hageja nimetab ja lisab haginõude aluseks olevad tõendid ja õigussätted , millele ta kahjunõudes tugineb. Need on : töötervishoiu arsti teatis, hageja tööraamatu väljavõte, kutsehaigestumise raport, töölepingu lõpetamise teade, Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni uurimiskokkuvõte, arstliku ekspertiisi otsused 604578 ja 691312,Eesti Energia Käskkiri 04.03.2010 nr 206 hüvitise suuruse ümberarvestamisest, sotsiaalkindlustusameti tõend hageja riikliku pensioni kohta, NSVL Söetööstuse Ministri käskkiri nr 230, 16.06.1972, Söetööstuse vibratsiooniohtlike elukutsete töötajate tööreziimi põhimäärus koos lisadega, elektripuuriga töötavate mäetööliste töökohtade meditsiinilise uurimise akt, Söetööstuse Töötajate Ametiühingu tehnilise inspektori ettekirjutus 18.01.1977 nr 1-77 koos tootmiskoondise Eesti Põlevkivi kirjaga 09.02.1977 nr 9/3-16-654 selle täitmisest, Ida-Virumaa peasanitaararsti kiri 07.11.1995 nr 2257.Osa dokumente saadetud kohtule venekeelsetena ilma tõlget eesti keelde lisamata. Hageja palub jätta kohtukulud kostja kanda
KOSTJA VASTUS 13.05.2011 Kostja ei vaidle vastu, et hageja on tema juures hagiavalduses nimetatud ajal töötanud , et tal oli tööõnnetus ja et ta tööõnnetusest tingitud põhjustel töölt lahkus. Vastuse kohaselt on Sotsiaalkindlustuse Põhja Pensioniameti Rakvere Büroo 22.03.2010 välja andnud püsiva töövõime tuvastamise otsuse nr 604578, mille järgi on hagejal diagnoositud püsiva töövõime kaotus 80% ulatuses,40 % põhjuseks kutsehaigus,70% töövigastus ning 50 % üldhaigestumine. Kostja hagi ei tunnista ning märgib, et hageja nõude rahuldamiseks puudub alus, sest kostja süülist tööohutusnormide rikkumist ei ole toimunud. Pole tuvastatud kostja õigusvastast tegu või käitumist, samuti põhjuslikku seost kahju ja kostja teo vahel. Pole tuvastatud, et kostja on süüdi kahju tekitamises. Kostja märgib, et on teinud omalt poolt kõik, et tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras, võttes tarvitusele meetmed ,et vältida terviseriske ettevõtte töö kõikides etappides. Kostja nimetab ja lisab tõendeid ja õigussätteid , millest ta lähtus tööohutusnõuetest kinnipidamisel. Need on hageja töötingimuste andmed, allmaa lõhkemeistri riskianalüüs, ohutusjuhend, tööohutusjuhend nr 400 allmaa lõhkemeistrile ja lõhkajale ,koopia juhendamiste raamatust, koopiad tervisetõendi otsustest, hageja keskmise kalendripäeva tasu arvestus. Osa dokumente saadetud kohtule venekeelsetena ilma tõlget eesti keelde lisamata. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning kõik kohtukulud jätta hageja enda kanda. Kohtu eelistungil 06.septembril 2011 selgitas kohus välja hageja täpsed nõuded kostja vastu. Hageja täpsustas, et soovib kostjalt saada ühekordse hüvitisena 3470 eurot ning alates 01.04.2011 iga kuu 290,65 eurot. Hageja on vanaduspensionär ja saab kaevandusest tööõnnetuse hüvitist. Hageja selgitab ,et kutsehaiguse eest saab täiendavalt nõuda 10%,mis oleks rohkem kui töövigastuse eest saadav summa.. Protsendid, mis on püsiva töövõimekaotuse otsuses, osaliselt kattuvad. Nad ei ole liidetavad. Hageja selgitab kohtule ja kostjale protsentide kujunemist. Hageja selgitab töökohtade passistamise põhimõtteid. Kohus nõuab pooltelt tõendite esitamist kohtu töökeeles. Kostja täiendab oma vastust ning märgib ,et ei ole võimalik nõuda ühe ja sama põhjuse eest kahekordset hüvitist. Võlaõigusseaduse § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja maksab eluaegselt hagejale tervisekahju hüvitist olenemata sellest, kas hageja haigestus kutsehaigusesse või mitte. Kostja lisab koopia hüvitise maksmise käskkirjast, riskianalüüsi ja ohutusjuhendi kõikidele kaevanduse töötajatele . Hageja märgib ,et peab kontrollima, kas hagi esitamiseks oli alust. Hageja esitab 13.09.2011 kirjaliku vastuse kostja vastustele ,mille kostja esitas 13.05.2011 ning kohtu eelistungil 06.septembril 2011.
-Hageja ei ole nõus, et kostja tugineb ainult Võlaõigusseadusele, sest võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002 ,tuleb kohaldada tuginedes Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 seadust, mis kehtis enne käesoleva seaduse jõustumist . Hageja töötas kostja juures 32 aastat, 5 kuud ja 11 päeva, sellest VÕS kehtivuse ajal 5 aastat, 3 kuud ja 1 päev. Seega rõhuva enamuse ajast töötas hageja kostja juures tsiviilkoodeksi kehtivuse ajal. Hageja märgib , et pidades silmas tekkinud lepingulist kahju, ei ole vahet tsiviilkoodeksi ja VÕS § 127 vahel. Hageja haigus tekkis puurijana töötamise ajal ja arenes lõhkajana töötamise ajal ravimatuks. -Kostja ei taganud hagejale ohutuid töötingimusi. -Kahju hüvitamise ajutise korra p. 7 kohaselt määratakse kahju hüvitamise ulatus kindlaks protsentides endisest sissetulekust vastavalt isiku kutsealase töövõime kaotuse astmele. -Kostja ei ole millegagi ümber lükanud fakti, et kutsehaigust võib pidada töötingimuste tagajärjeks. Seda on kinnitanud ka töötervishoiu arst. -Kostja õiguseellane pidi järgima NSVL Söetööstusministeeriumi poolt välja töötatud õigusakte. Hageja nimetab mitmeid õigusakte, mida kostjal oleks tulnud järgida. Ta on need esitanud tõlgituna kohtu töökeelde, kuid esialgselt on need kohtule posti teel saadetud venekeelsetena. -Töötingimuste mõõdistamine ja passistamine oli ka kaevandustes kohustuslik. -Kostjate õiguseellased ei ole arvestanud instituutide soovitusi ,seda ka vibratsiooniga seotud töö tegemisel. -Töökohtade passistamist ja töötingimuste mõõdistamist nimetatakse praegu riskianalüüsiks. -Puurmasinatele ei tehtud ennetusremonti, puurvardad ei vastanud nõuetele. -Käsitsi puurimine oli suure füüsilise koormusega, sundasendis, vibratsiooni neelavate sõrmikute asemel anti töötajatele kasutamiseks presentlabakindaid. Hageja nõuab , et kohus sõrmikud asitõendina kostjalt välja nõuaks. -Hageja puutus vibratsiooniohtlike tööriistadega kokku lubatust kauem. Lubatud oli kuni 2/3 summaarsest tööajast, puurida tuli sageli terve vahetus. Puhkepauside kohustuslikku pikkust ja sagedust ei järgitud. -hageja palub kohtul mitte arvestada kostja vastuse lisa 3-ga,kuna ei puuduta seda perioodi, mis on hagi aluseks. See on ilma allkirjata ja kuupäevata dokument. - lisa 4 ei käsitle samuti perioodi, mil hagejal tekkis kutsehaigus, kuid seal on käsitletud raskuse mõistet. Seetõttu soovib hageja, et kohus selle tõendiga arvestaks. Kostja käsitluses on raskuseks 5 kg, hageja aga kandis raskusi kuni 40 kg. -kostja lisad 5ja 6 ei käsitle perioodi, mil hagejal kutsehaigus tekkis -kostja lisa 7 põhjal saab järeldada, et hageja tervise kohta andis arvamuse mitte komisjon , vaid arst üksinda -Hageja esitab oma nõuete arvestused .Ühekordse hüvitisena nõuab hageja kuni 01.10.2011 summat 5193,14 eur. Alates 01.10.2011 nõuab hageja kostjalt igakuiselt 289.44 euri. Hageja esitab kohtule hagiavalduse lisadena kohtule saadetud venekeelsete dokumentide tõlked eesti keelde. Kostja vastab hageja arvamusele 11.10.2011 -Kostja ei saa aru hageja arvutuste loogikast. Kostja kordab veelkord , et maksab hagejale igakuiselt 658,54 eurot. Hagejaga toimunud tööõnnetuses on kostja süüdi 80%. Püsiva töövõimetuse protsendiks on samuti 80%.Tööandja juba maksab hüvitist hageja poolt nõutud
protsendi ulatuses ning seetõttu jääb hageja nõue arusaamatuks. Ühe ja sama põhjuse eest kahekordset hüvitist nõuda ei saa. -Kostja ei nõustu hageja seisukohtadega indekseerimisest (mida hageja arvestab hüvitise arvutamisel) ning põhjendab seda alljärgnevalt : pensioniindeksiga indekseeritakse üksnes neid hüvitisi, mida makstakse sotsiaalkindlustusameti poolt õigusjärgluseta lõpetatud tööandjate (kahjutekitajate) eest. Kostja ei kuulu nende asutuste hulka. Kostja viitab siinjuures Töötervishoiu ja tööohutusseaduse §31-le ,milles on sätestatud : „Töös põhjustatud tervisekahjustusega või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitist, mida Sotsiaalkindlustusamet maksab perioodiliste maksetena Eesti NSV Tsiviilkoodeksi § 473 lg 1 alusel, indekseeritakse iga aasta 1.aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga. Hüvitist ei indekseerita ,kui indeksi väärtus on väiksem kui 1.000.“ . Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud hageja enda kanda Kohtuistungil 15.11. 2011 kuulab kohus hageja palvel üle tunnistaja, kes kirjeldab, kuidas tööandja rikkus töötajate töötingimusi ja ei arvestatud eeskirjadega .Hageja selgitab veelkordselt tema poolt koostatud arvestusi. Protsent on tööõnnetusest tingitud kahju ja üldise töövõime kaotuse vahe. Hageja märgib , et vaidlus käib 14% üle. Kostja märgib , et hageja on soodustingimustel vanaduspensionär. Ükski kostja õigusvastane tegu ei ole tõendatud. Tööandja jälgis töötajate tervist. Üldhaigestumist ei saa siduda kutsehaigusega, see on organismist tulenev eripära. Kui me üldse saame kutsehaigusest rääkida , siis saab see olla 4 protsendi ulatuses töötasust. 40% 10-st protsendist, on see 4 %.Hageja ei ole esitanud mingit taotlust ravimite kompenseerimiseks ega sanatooriumi taotlust. Kostja esitab oma arvestused 17.11.2011 Kostja märgib kõigepealt ära ,et tema süül ei ole hagejale kahju tekkinud. Kostja vaidleb vastu hageja arvestustele, mis esitati hageja poolt 15.11. 2011 kohtuistungil. Kostja toob välja oma arvestuse, mida oleks võimalik kutsehaiguse hüvitisena hagejale igakuiselt maksta. Kostja võtab aluseks hageja töötasu 999,24 eurot ning teeb oma arvestused lähtuvalt nimetatud töötasu suurusest.
Kohus leiab , et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kostja on süüdi hageja kutsehaiguse tekkimises, mille tõttu tuleks kostjal hagejale kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitist maksta. Kuid hüvitist saab loogiliselt välja arvutada ainult kostja poolt kirjeldatud tehete alusel (tl 158,159). Hageja arvutuste loogika on raskesti jälgitav, selliste arvestustega kaasneks mitmekordne hüvitis . Tuginedes Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere Büroo püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusele nr 604578 22.03.2010 ja otsusele nr 691312 15.12.2010 on hageja osaliselt töövõimetu .Otsustest on lugeda , et püsiva töövõimetuse ulatus on 80 % alates 22.03.2010 . Sellest 70 % ulatuses on hagejal töövõime kadunud töövigastuse tõttu. Järele jäänud 10 % töövõimetusest moodustab 40 % kutsehaigus ja 50 % üldhaigestumine.
Üldhaigestumine tuleneb organismi eripärast, ka elu jooksul tehtud töö raskusest. Kahtlemata on kaevanduse töötajate töö raske, mistõttu töötajatel tekib ka varem õigus jääda vanaduspensionile. Kutsehaiguse ja tööõnnetuse tõttu töövõime kaotanud isikutele ei saa aga arvestada kahju nendest teguritest tulenevate töövõime kaotuste protsentide liitmisega. Juhul kui näiteks isikul on kutsehaiguse tõttu töövõimetuse kaotuse protsent 100 ning tööõnnetuse tõttu oleks ka 100, siis ei saaks isik ju 200 %-list hüvitist. Hüvitise aluseks on hageja keskmine töötasu. See on arvestatud välja summana 15634,67 krooni ning kinnitatud Eesti Energia käskkirjadega (tl 26 ja 105).Eurodesse arvestatuna on 15634,67 krooni 999,24 eurot. Igakuine hüvitis seoses kutsehaigusega on 31,98 eurot (999,24 x 0,8 x 0,04) Et kutsehaiguse tekkimist hagejale saab pidada kostja süüks , siis tuleb alates püsiva töövõime kaotuse otsusest , so. 22.03.2010 maksta kostjal hagejale kuni 22.veebruarini 2012 kokku hüvitist summas 735,54 eurot. Arvutus: 22.03.2010 kuni 22.detsembrini 2010 9 kuu eest , 22.detsembrist 2010 kuni 22.detsembrini 2011 12 kuu eest ,22.detsembrist 2011 kuni 22.veebruarini 2 kuu eest , so kokku 23 kuu eest (23x 31,98 = 735,54). Alates 22.veebruarist 2012 tuleb kostjal hagejale maksta juurde igakuiselt 31,98 eurot kutsehaigusega tekitatud töövõime kaotuse eest. Hageja kutsehaigusse haigestumise süü on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud eelpoolnimetatud tõenditega ning ka kohtuistungil 15.11.2011 kostja poolt kohtule esitatud kirjaliku selgitusega ning tunnistaja H. G. ütlustega. Kostja on püüdnud luua töötajatele tervislikke ja ohutuid töötingimusi ,kuid see ei ole 100 % õnnestunud ning töötaja V.K. on seetõttu kutsehaigusse ka haigestunud . V.K. tegi vibratsiooniohtlikku tööd olles kaevanduses puurija. NSVL Söetööstuse ministri käskkirjaga nr.230 16.06.1972 kästi tööstusvibratsiooniga kokkupuutuvatele töölistele tutvustada nende tööreziimi ja ravi-profülaktoorseid nõudeid. Käskkirjaga kästi võtta tarvitusele abinõud ,mis tulenevad Söetööstuse vibratsiooniohtlike elukutsete töötajate tööreziimi põhimääruse nõuetest ja esitada ministeeriumile informatsioon selle punkti täitmisest. Põhimääruses on nõuded ,mida kostja ei täitnud tööaja pikkuse ,puhkepauside jne muude tingimuste täitmise osas(tl 121-137). Leningradi Tööhügieeni ja Kutsehaiguste Instituut andis välja soovitusi ,kuidas tootmiskoondise Eesti Põlevkivi kaevandustes vähendada haigestumist vibratsioonihaigustesse(tl 137,138). Kostja on täitnud soovitusi osaliselt. Töökaitsevahendite kasutamisega on kostjal olnud probleeme. Kaitsevahendid ei ole olnud nõuetekohased .Hageja toodud näide vibratsiooni neelavate ja kaitsvate kinnaste mittekasutamisest on üks näide sellest ,kuidas oleks saanud vibratsiooni leevendada ,kuid seda ei tehtud. Lõhkajana tehtud töö oli samuti väga raske ning ka see oli põhjuseks kutsehaiguse tekkele. Tähtsaim dokument, mis kinnitab hageja kutsehaigusesse haigestumist ning kirjeldusi, miks see toimus , on kutsehaigestumise uurimiskokkuvõte ,mille on koostanud Tööinspektsiooni Ida Inspektsioon(tl 15-18). Nimetatud dokumentides ei ole välistatud kostja süüd hagejale kutsehaiguste tekkes. Kohus tugineb hagi osalisel rahuldamisel Võlaõigusseaduse §-le 127,Eesti NSV Tsiviilkoodeksi §-le 448 lg.1,2 ning §-le 449.
Menetluskulud Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades ,kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Järelikult kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades. Menetluskulude summalise jaotuse tegemiseks võivad pooled esitada kohtule avalduse 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest tuginedes TsMS § 174 lg 1-le. Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.