2-11-48391/27 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise osas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lõike 1 punkti 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lõike 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kostja ei ole 28.08.2012 avalduses vastuväiteid hageja menetluse lõpetamise avaldusele esitanud. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avaldusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lõige 4). Hageja ei ole esitanud kohtule avaldust menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Toimiku materjalidest nähtub, et KÜ Pesa 3 on tasunud maksekäsu avalduse esitamisel riigilõivu 47.93 eurot ja täiendavalt hagiavalduse esitamisel riigilõivu 15.98 eurot. Seega tuleb hagejal riigilõivu tagastamiseks esitada vastav taotlus, kus märkida ära, kelle ja millisele kontole kuulub riigilõiv tagastamisele ning millises summas riigilõivu tagastamist taotletakse. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ning väljamõistmise osas TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Arvestades hageja toodud põhjust hagist loobumiseks, jätab kohus TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud summas 890 eurot. Hageja on kohtule esitanud OÜ Advokaadibüroo Advocatus arve nr 1203 summas 200 eurot, Heigo Petsi poolt väljastatud arve nr 51 summas 232.50 eurot. HP Õigusbüroo õigusabiteenuse aruanne summas 195 eurot ja 29.05.2012 maksekorraldus maksega Heigo Petsile summas 130 eurot, 12.02.2012 maksekorraldus maksega Heigo Petsile summas 100 eurot ning 26.04.2012 maksekorraldus maksega Heigo Petsile summas 32.50 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtul tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kohus hinnates kostjale esitatud arvete menetlustoimingute mahtu ja sisu ning võrreldes neid kohtutoimiku materjalidega, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Toimiku materjalide kohaselt on kostja esindaja advokaat Katrin Prükk esitanud kohtule 5.01.2012 vastuse hagile (tl. 22-23), kostja esindaja jurist Heigo Petsi on esitanud 27.02.2012 kohtule avalduse (tl. 4951) ja osalenud 22.05.2012 kohtuistungil, mis kestis 14.05-15.43. Kohus hindas õigusabi kulude põhjendatuse juures ka kostja esindajate poolt esitatud avalduste pikkust ning sisu ja sellest tulenevalt nende koostamisele kulunud aega. Kohus on seisukohal, et kostja esindajate ajakulu on ülemäärane arvestades kohtule esitatud avalduste sisu ja nende pikkust. Kohus loeb advokaat Katrin Prüki ajakuluks antud tsiviilasjas 2 tundi ja jurist Heigo Petsi ajakuluks 5 tundi. Samuti kohus leiab, et kostja esindajate tasu on ülemäärane arvestades antud tsiviilasja juriidilist olemust. Kohus leob advokaat Katrin Prüki tunnitasu suuruseks antud tsiviilasjas 60 eurot ja jurist Heigo Petsi tunnitasu suuruseks 50 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Antud tsiviilhagi on esitatud 11.10.2011. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb lähtuda menetluskulude piirmääradest, mis olid kehtestatud hagi esitamise ajal. Seega kuulub antud juhul kohaldamisele Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (edaspidi määrus nr 137). Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-87-09 avaldanud seisukoha, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Praegusel juhtumil said nii hageja kui ka kostjad arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137. Hageja nõudeks on kostjalt välja mõista 250.55 eurot. Määruse nr 137 § 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnaga kuni 640 eurot 320 eurot. Arvestades kehtestatud piirmäärasid menetlusosaliste lepingulise esindaja kulude sissenõudmisel on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses summas 320 eurot. Kostja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 320 eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohus jättis tähelepanuta kostja poolt esitatud 29.05.2012 maksekorralduse, kuna selle selgitusse on märgitud KÜ Pesa 3 üldkoosolek 22.05.2012. Kohus märgib siinjuures, et menetluskuludena kuulub väljamõistmisele üksnes konkreetse tsiviilasja kohtumenetlusega seotud kulud.