Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kui tagaselja otsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. AS Starman esitas 30.11.2010 Viru Maakohtule hagi R T’e vastu temaga sõlmitud lepingutest tuleneva võlgnevuse nõudes, kokku 5496.60 krooni (351,30 eurot) (sellest: põhivõlgnevuse osa 175,68 eurot).

Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Starman ja kostja R T sõlmisid 25.10.2007 ja 26.10.2007 lepingud, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja andma kostjale kasutamiseks seadmed: sõlmitud on liitumisleping L-381119, kliendileping nr. 4848035 ja seadme kasutamise leping L-381119. Kostja on kinnitanud, et nõustub lepingute lahutamatuks lisaks olevate üldtingimustega ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja on oma kohustusi täitnud ning esitanud ka kostjale osutatud teenuste eest tasumiseks igakuiseid arveid. Kostja kasutas hageja osutatud teenuseid, jättes nende eest nõuetekohaselt tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja regulaarselt esitatud arvetel. Vaatamata hageja saadetud meeldetuletustele, ei ole kostja oma kohustusi täitnud ega võlgnevust kustutama asunud. Hagi esitamise seisuga on kostjal arveid tasumata summas 2748.80 krooni (175,68 eurot). Üldtingimuste p 6.7. järgi oli poolte vahel viiviseintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas. Viivise arvutamisel on lähtutud valemist: tähtaegselt tasumata summa x viivitatud päevade arv x 0,2%. Tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2 747.80 krooni (175,62 eurot). Hageja tugineb oma nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 173 lg 1; 174; 191 lg 1; 192; 222 lg 1; 231 lg 1 ning TsMS §-dele 146, 407 lg 1; 367 ja § 177. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad poolte vahel sõlmitud lepingutest ja Starmani üldtingimustest, koopiad tasumiseks esitatud arvetest, menetluskulude nimekiri, esindustasu arve, maksekorraldus riigilõivu tasumisest, esindaja haridust tõendav dokument.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile (xxxx), kuid nimetatud aadressilt tagastati materjalid kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kohus palus dokumentide kättetoimetamiseks ka politsei kaasabi, kuid politsei andmetel ei ela kostja eelnimetatud aadressil, vaid viibib välismaal. Alates 12.01.2012 on kostja elukoht rahvastikuregistri andmetel xxxx. Kuna kostja postiasutuse vahendusel väljastatud dokumente kätte ei saanud, palus Viru Maakohus 29.05.2012 dokumentide kättetoimetamisel abi xxxx vastavalt kohtult. xxxx kohus on kostjale hagimaterjalid kätte toimetanud 29.08.2012 järgmisel aadressil: xxxx. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjale 28.09.2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning hagimaterjalide välismaal kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva materjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtu poolt määratud tähtpäevaks hagile vastust esitanud. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud lepingute tingimusi, jättes tasumata talle osutatud teenuste eest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summad ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Vastavalt hagiavalduses toodule kuulub tagaseljaotsusega

kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks seega kokku 351,30 eurot, s.o. 5496.60 krooni, sellest põhiosa võlgnevus – 175,68 eurot (2748.80 krooni) ja viivisvõlgnevus – 175,62 eurot (2747.80 krooni). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates hagi laekumisest kohtule – 30.11.2010 - määras 0,2% tagastamata põhinõudest päevas kuni põhivõlgnevuse (175,68 eurot) täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad hageja kulud kokku summas 3500 krooni (223,69 eurot), millest 63,91 eurot moodustab vastavalt riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 3706, 24.11.2010 – tasutud 1000 krooni) ning summas 159,87 eurot (2500 krooni; koos käibemaksuga) - õigusabikulu OÜ Julianuse Õigusbüroo arve nr 1043124, 25.11.2010 alusel. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud. Hageja esitas kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks Ametlike Teadaannete kaudu ning tasus ka ettenähtud ulatuses avaldamistasu (riigilõivu). Kuna registrist nähtuvalt tuvastati kostja elukoht Soomes ning kostja on hagimaterjalid isiklikult ka kätte saanud, siis puudus vajadus Ametlike Teadaannete kaudu materjalide kättetoimetamiseks. Seega tuleb nimetatud toimingu tegemata jätmisest tulenevalt hageja tasutud riigilõiv summas 6,39 eurot (maksekorraldus nr 119, 16.01.2012) tagastada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 01. märtsil 2013. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.