KÜ Virbi 18 hagi Rozalia Klimsoni (Klimson) vastu võla saamiseks Harju Maakohtu 09.05.2012 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
2 560,71 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Virbi 18 (registrikood 80272468), seaduslik esindaja Nadezda Nitsholdt, lepinguline esindaja Marina Suhnjova; Kostja Rozalia Klimsoni (isikukood xxxxxxxxxxxzxxx), volitatud esindaja Vladimir Filon.
Rozalia Klimsoni apellatsioonkaebus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 09.05.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsioonikohtus kantud menetluskulud Rozalia Klimsoni kanda.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.29.08.2011 esitas korteriühistu Virbi 18 (hageja) Harju Maakohtule hagi Rozalia Klimsoni (kostja) vastu majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse 2 087,24 eurot, viivise 473,47 eurot ning viivise 0,07% päevas alates 30.08.2011 kuni kohustuse täieliku täitmiseni väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Korteriühistu Virbi 18 on asutatud 08.08.2008 KÜ MASTI jagunemise käigus ja elamu Virbi 18 eraldumise teel. Jagunemine toimus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätete alusel ja nendega kooskõlas. KÜ Virbi 18 põhikiri on võetud vastu kooskõlas KÜS § 4 lg-ga 1 ehk poolthääli oli rohkem kui pool häälte üldarvust. Seega ei vasta tõele kostja väide, et hageja asutamisel on rikutud seadust. Kostja on Virbi 18 asuva elumaja korteri number 39 korteriomanik ja korteriühistu liige. Kostja eksib korteriühistu liikmeks olemise vabatahtlikkuses, sest kostja pidi KÜS § 5 lg 1 järgi teadma, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Maja haldamisega seotud kulud on kinnitatud korteriühistu üldkoosoleku otsusega. Kostja on kohustatud täitma korteriühistu otsuseid elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise osas. Hageja on esitanud kostjale majandamis-ja kommunaalkulude arveid, kuid kostja on jätnud perioodil 10.03.200910.07.2011 tasumata 2 193,53 eurot. Seisuga 29.08.2011 on hageja on arvestanud viivist 473,47 eurot. Kostja vastusest tulenevalt märgib hageja, et arves nr 07-39 on ekslikult märgitud vee ja kanalisatsiooni tarbimise osas 51,3 m3, mistõttu vähendab hageja oma põhinõuet 40,09 euro võrra. Kuna kostja ei ole esitanud hagejale nõuetekohaselt veemõõtjate näite, siis ei esitanud hageja kostjale alates 2010 arveid veetarbimise eest. Samuti ei vasta tõele kostja väited selle kohta, et hageja on võtnud kostjalt võimaluse elada kostjale kuuluvas korteriomandis. Hoopis kostja ise annab pidevalt oma korterit üürile. Hageja märgib, et kostja, olles mitme kinnistu omanik, peab olema teadlik, et maja hooldamine, remont ja kommunaalteenused on tasulised ning nende eest tuleb tasuda isegi siis kui omanik ei ela korteriomandis. Kostja vastuväited majandamiskulude arvestamise korra rikkumise kohta on alusetud ja põhjendamatud. 2009 ja 2010 kulude arvestamise kord on kinnitatud 12.11.2008 üldkoosoleku otsusega, kus kinnitati püsivateks tariifideks: hooldus- ja halduskulud 3,83 krooni/m2 (halduskulud 0,89 + maja korrashoid 1,68 + hooldusremont 1,26); remondimaks 4 krooni/m2, v.a juuni-september 2009; remondimaks 10 krooni/m2 juuni-september 2009, mille kohta oli otsus vastu võetud 20.04.2009 üldkoosolekul ja remondimaks 7 krooni/m2 ühistu 05.05.2010 üldkoosoleku otsuse alusel. 2009 majandustegevuse tulemused ja tehtud tööd on kinnistatud ühistu 05.05.2011 üldkoosoleku otsusega. 2010 majandustegevuse tulemused ja tehtud tööd on kinnitatud ühistu 25.05.2011 üldkoosoleku otsusega. 2011 kulude arvestamise kord on kinnitatud 25.05.2011 üldkoosoleku otsusega, kus kinnitati püsivateks tariifideks: halduskulud 0,06 eurot/m2 + maja korrashoid 0,11 eurot/m2 + hooldusremont 0,08 eurot/m2; remondimaks 0,26 eurot/m2, v.a juuni-august ning 0,44 eurot/m2 juuni-august. Korteriühistul on teenuste osutamiseks sõlmitud lepingut hankijatega, mida hageja tõendab hankijate algarvetega. Kostja seisukoht
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kostja on Tallinas, Virbi 18-39 asuva korteri omanik. Kostja oli kooperatiivi „Masti“ liige, mis MTÜS-i vastuvõtmisel muutus korteriühistuks Masti. Ilma korteriomanike kokkuleppeta eraldas KÜ Masti juhatus majad enda haldusest ning loodi uued korteriühistud. KÜ Virbi 18 on loodud ilma õigusliku aluseta, sest puuduvad kõigi korteriomanike allkirjad. Kostja ei ole korteriühistu liige, kuna ei ole andnud selleks kirjalikku luba. Hageja soovib korteriomanike arvelt rikastuda, seda kinnitavad allkirjade võltsimised, läbipaistmatu majandustegevus ning asjaolu, et liikmed ei soovi osaleda korteriühistu üldkoosolekutel. Hagi on alusetu, sest kostja ei ole korteriühistu liige ja ei tarbi hageja teenuseid. Kuna kostja ei ela Virbi 18-39 korteris, jäävad talle esitatud arved arusaamatuks, sest ta ei ole tarbinud arvel 07-39 märgitud koguses vett ja kanalisatsiooni 51,3 m3. Hageja on kostjalt võtnud võimaluse kasutada kostjale kuuluvat korteriomandit. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja annab pidevalt korterit üürile. Hageja ei ole esitanud tõendeid seoses korteriühistu majandamisega, mis viitabki korteriomanike arvelt rikastumisele. Kostja soovib informatsiooni, kuhu on hageja korteriomanikelt saadud raha kulutanud. Hageja pole saatnud kostjale ka ühtegi teadet seoses veemõõtjate kontrollimisega. Arusaamatu on koristaja, elektriku ja juhatuse liikmete palkade kinnitamine. Maakohtu otsus
3.09.05.2012 otsusega rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja majandus-ja kommunaalmaksete võlgnevuse 2 087,24 eurot, viivise 473,47 eurot ja viivise 0,07% päevas võlgnevuselt alates 30.08.2011 kuni võlgnevuse täieliku täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on Tallinnas, Virbi 18-39 korteriomandi omanik alates 28.10.2003 ja kostja ei ole korteriühistule tasunud perioodil 10.03.200910.07.2011 kostjale esitatud majandamis- ja kommunaalkulude arveid ning kostja võlgnevus on 2 087,24 eurot. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale majandamis- ja kommunaalkulusid. Kohus pidas alusetuteks kostja väiteid selle kohta, et KÜ Virbi 18 on eraldunud KÜ-st MASTI ebaseaduslikult, korteriühistu on loodud õigusliku aluseta ning et uue korteriühistu loomiseks peab olema kõigi korteriomanike nõusolek. Seadusest tulenevalt on vajalik rohkem kui poole korteriomanike häälte arvust. Kuivõrd kostjale kuulub ülalnimetatud korteriomand, on kostja ka korteriühistu liige juhinduvalt KÜS § 5 lg-st 1. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 4, § 151 lg-le, korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-le 1, VÕS § 76 lg-le 1, § 101 lg 1 p-le 1, § 108 lg-le 1 ning põhikirja p-le 3.2.6 on kostja kohustatud tasuma regulaarselt elamu majandamise jooksvate kulutuste eest. Üldkoosoleku 12.11.2008, 20.04.2009, 05.05.2010 protokollidega on tõendatud, et üldkoosolek on määranud ja võtnud vastu otsused, millega on kinnitatud tariifid maja haldamisega seotud kulude osas aastatel 2009, 2010 ja 2011. Hageja on mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Teenusepakkujatelt hagejale esitatud arvetega on tõendatud, et hageja on sõlminud soojusmüügilepingu, lepingu veevarustuse ja heitvee ärajuhtimiseks, elektrienergia lepingu, prügiveo lepingu. Kostja väited, et kuna kostja nimetatud korteris ei ela, ei tule kostjal arvete eest tasuda, on alusetud. Kostja väide, et talle tehakse takistusi elamiseks vaidlusaluses korteris, on paljasõnaline ja tõendamata. Tõendatud on, et hageja on kostjale esitanud majandus- ja kommunaalkulude arveid, milliseid kostja ei
ole tasunud ning et kostja võlgnevus on perioodi 10.03.2009-10.07.2011 eest kokku 2 087,24 eurot, mis tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tulenevalt KÜS § 7 lg-st 4 võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist kuni 0,07% maksmata summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise 437,47 eurot seisuga 29.08.2011 ja alates 30.08.2011 viivise 0,07% päevas kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus leidis, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus jättis tähelepanuta järgmised tõendid, millistel puudub seos asjaga: Riigikohtu 16.12.2009 lahend nr 3-7-1-2-682, õiguskantsleri selgitus, teade Euroopa Inimõiguste Kohtust, Eesti Energia teatis ja vastus pöördumisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäid menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus on põhjendamata ja alusetu ning kostja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta hageja esitatud tõendid. Kostja leidis jätkuvalt, et ta ei ole KÜ Virbi 18 liige ning kostja ja KÜ Virbi vahel puudub õiguslik ja lepinguline alus. Puuduvad tõendid, et kostja on kasutanud hageja poolt pakutavat teenust ja pole selle eest tasunud. Seega kostja vastu esitatud hagi on alusetu. Kostjat diskrimineeriti kohtuistungil, ei lubatud kaitsta oma positsiooni ega osaleda volitatud isikul. KÜ Virbi 18 on kantud registrisse tõenduseta, et kõik korteriomanikud on selle liikmed, esitatud allkirjad ei vasta korteriomanike tegelikele allkirjadele. Samuti on kõigi korteriomanike isikukoodid loata kõigile nähtavaks tehtud. Samuti palub kostja kohtult KÜ Virbi 18 põhikirjale allakirjutanute allkirjade ekspertiisi. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 09.05.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei põhjenda otsust. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki poolte seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hageja nõue rahuldada. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis ning jõudnud kokkuvõtvalt õigesti järeldusele, et kostja on kohustatud tasuma hagejale majandamis- ja kommunaalkulusid. Maakohus ei ole rikkunud asja lahendamisel
menetlusõigusnorme ja on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Hageja on tuginenud oma nõudes üldkoosoleku otsustele ja põhikirja p-le 3.2.6, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma regulaarselt elamu majandamise jooksvate kulutuste eest. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus
7.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud kostja kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Mare Merimaa
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.