Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

04.10.2010.a. hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping nr XXX. Lepingu objektiks oli vallas- või kinnisvara valve ja kaitse objektil aadressil XXX. Nimetatud lepingu lisana oli vormistatud ja allkirjastatud valveobjekti turvaplaan, milles oli muuhulgas fikseeritud turvateenuste osutamise aeg. Hageja osutas turvateenuseid kostjale kuni 14.11.2011.a. kell 08.00. Lepingu nr XXX lõpetamise päeva seisuga oli kostjal tasumata kaks arvet summas 2456,14 eurot. 05.12.2011.a. esitas hageja kostjale teate maksmata jäänud arvete kohta, millega palus tasuda võlgnevus hiljemalt 08.12.2011.a. Kostja vastus Kohtule 17.04.2012. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja on hageja lepingutasu kinni pidanud ja keeldunud omapoolse kohustuse täitmisest, sest valvelepingu nr XXX lõppemisel ei andnud hageja kostjale üle valvatava objekti administratiivvõtit. Valvatava objekti administratiivvõtme tagastamist on kostja hagejalt nõudnud suuliselt, samuti ka 28.11. kuni 08.12.2012 peetud elektronkirjavahetuses. Valveteenuse tasu kinnipidamisest valvatava objekti administratiivvõtme tagastamata jätmise tõttu informeeris kostja hagejat 01.12.2011 ja 07.12.2011 kirjades. Valveobjektiks oli Harjumaal XXX tellimusel ehitatava erihooldekodu hoonetekompleks. Administratiivvõtme kadumine kujutab endast olulist turvariski. Administratiivvõtme puudumisel tuleb vahetada hoonete lukustus täismahus, mille kogumaksumus on esialgse kalkulatsiooni järgi 2160,40 eurot. Valvelepingu nr XXX p 6.2. järgi pidi tellija (kostja) tagama täitja (hageja) töötajatele ligipääsu kõikidesse teenuse osutamiseks vajalikesse ruumidesse. Selle kohustuse täitmiseks andiski kostja hageja valdusse ehitatava objekti administratiivvõtme. VÕS § 626 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud. See tähendab, et käsundisaaja on kohustatud käsundiandjale tagastama selle, mille käsundiandja talle käsundi täitmiseks üle andis, kuid mida ta enam selleks ei vaja. Kõnealusel juhul on selleks valveobjekti administratiivvõti, mida valvelepingu lõppemisel hageja enam ei vaja. Jättes valvelepingu nr XXX lõppemisel administratiivvõtme kostjale üle andmata, on hageja VÕS § 626 lg-s 1 sätestatud väljaandmiskohustust rikkunud, mis annab kostjale õiguse kohaldada õiguskaitsevahendeid, näiteks nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 115), aga võib kasutada ka VÕS §-st 110 tulenevat kinnipidamisõigust – seni kuni hageja käsundisaajana ei ole oma väljaandmiskohustust täitnud, võib kostja käsundiandjana tasu maksmise kohustuse täitmata jätta. Kõnealusel juhul ongi kostja kasutanud õiguskaitsevahendina VÕS § 110 lg-st 1 tulenevat kinnipidamisõigust ning on hagejat sellest kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil teavitanud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 04.10.2010. a lepingu nr XXX, mille objekt oli vallas- või kinnisvara valve ja kaitse valveobjektil asukohaga XXX (tl 8-13). Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale osutatud teenuse eest arved 5239 ja 5255, mis on kostja poolt tasumata (tl 14). Lepingu lõpetamise päeva seisuga oli kostjal tasumata 2 456,14 eurot (tl 5, 14). VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab maksmata jätmist asjaoluga, et hageja ei ole tagastanud kostjale valvatava objekti administratiivvõtit (tl 31). Hageja kinnitusel ei ole ta teenuse osutamise käigus kostjalt administratiivvõtit saanud. Hageja ei võtnud endale kohustust vastutada administratiivvõtme hoidmise eest (tl 46). VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus on seisukohal, et kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda turvateenuse eest ning tuginemine VÕS § 110 lg 1 õiguskaitsevahendile ei ole põhjendatud. Vastavalt pooltevahelise lepingu p 14. 2 sõlmitakse kõik lepingu muudatused ja täiendused üksnes kirjalikus vormis. Kohtu hinnangul oleks pooltevahel sõlmitud lepingu järgi pidanud pooled seega kirjalikult kokku leppima ka selles, milline vara antakse hagejale üle ning kuulub valvatavate esemete hulka. Ka lepingu 11.1 järgi täitja ei kanna materiaalset vastutust valve objektil asuvate esemete, seadmete jne eest. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja vastutada esemete eest, mida talle valvamiseks üle ei ole antud. Ainuüksi kostja kahtlustust, et võti võib olla hageja käes, kohus veenvaks ei pea. Kadunud võti võib olla ka kostja enda töötajate käes. Kuivõrd kostjal puudub hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ka kostja poolt arvete tasumise kinnipidamine. Ainuüksi eeldatava kohustuse rikkumise korral ei saa VÕS § 110 lg-le 1 tugineda. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud, hageja on esitanud tõendid oma nõude tõendamiseks ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 2 456,14 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.