lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-67882/16

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 28.09.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-67882/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.09.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3056
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 180 lg 2Juhatuse liikme tasustamineTsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaÄS § 187 lg 1, 2Juhatuse liikmete vastutusVÕS § 1045 lg 1, 3, 8Kahju tekitamise õigusvastasusTsMS § 122 lg 1, 2Tsiviilasja hindTsMS § 436 lg 2, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusÄS § 136OsakapitalÄS § 176Vara vähenemine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-09-67882/26Tallinna Ringkonnakohus30.04.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse avalikult

28.septembril 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas

teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-09-67882

Tsiviilasi

AS K hagi MK vastu 7 687,61 euro saamiseks

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AS K (registrikood XXX asukoht XXX);

esindajad

Hageja lepinguline esindaja Marina Smirnova (OÜ Dorida, Tuulemäe 5-109, Tallinn 11411, e-post [email protected]); Kostja: MK(isikukood XXX, elukoht XXX, registrijärgne elukoht XXX); Kostja lepingulised esindajad advokaadid Indrek Leppik ja Martti Peetsalu (Advokaadibüroo GLIMSTEDT, Rävala pst 5, Tallinn 10143, e-post [email protected]).

Hagihind

7 687,61 eurot

Menetluse liik

Kohtuistung 29.11.2011.a., edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta AS K taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata.
2.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 123Tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks võetav aeg
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 442 lg 5Otsuse sisu
TsÜS § 36Pankrotiavalduse esitamise kohustus
TsÜS § 37 lg 2Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 1050Süü vastutuse alusena
VÕS § 127 lg 1Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1.Hageja esitas 15.12.2009.a. Harju Maakohtule hagi kostja vastu 120 284,89 krooni (7 687,61 euro) saamiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmis OÜ N ja hageja 24.05.2007.a. tööettevõtulepingu nr. 23 ning 03.12.2007.a. tööettevõtulepingu nr
25.Viidatud lepingute alusel hageja tegi ehitusobjektidel maalritöid. Kuna OÜ N keeldus arvete tasumisest, siis oli hageja sunnitud esitama kohtule hagi OÜ N vastu (tsiviilasi nr. 2-08-23152). OÜ N tunnistas hagi ja sõlmis hagejaga 01.02.2008.a. kompromissilepingu, mis kinnitati Harju Maakohtu määrusega 08.12.2008.a. Viidatud kompromissilepinguga leppisid pooled kokku, et OÜ N tasub hagejale 140 920 krooni osamaksetega maksegraafiku alusel hiljemalt 30.06.2009.a. OÜ N tasus kompromissi alusel hagejale vaid 2 esimest osamakset üldsummas 20 000 krooni ning hageja oli sunnitud raha saamiseks pöörduma kohtutäituri poole. Täitemenetluses ei saanud kolme kuu vältel vara puudumisel hageja nõuet rahuldada ning kohtutäitur tegi järelduse, et OÜ N on maksejõuetu. Äriregistri andmetest nähtub, et 05.05.2009.a. võõrandas kostja temale kuuluva OÜ N osa Riias elavale OJ, alates 11.05.2009.a. on OÜ N uueks ärinimeks AGOÜ, uus juhatuse liige on OJ, uueks asukohaks on XXX, Tallinnas, kuid selles asukohas AGOÜ ei tegutse. AGOÜ on äriregistrist kustutatud registripidaja algatusel. Hageja on seisukohal, et eelpool nimetatud muudatused on tehtud põhjusel, et võlast hageja ees vabaneda. Hageja on seisukohal, et AGOÜ kompromissilepingu täitmata jätmisega on hagejale tekitatud kahju summas 120 284,89 krooni. Kahju on tekitatud kostja süül, kes oli alates 08.06.2008.a. kuni 11.05.2009.a. AGOÜ ainuke juhatuse liige. Hageja leiab, et alates 2008.a. veebruarist pidi kostjale olema teada, et AGOÜ on maksejõuetu, kuid ta ei täitnud seaduses sätestatud kohustust esitada kohtule pankrotiavaldust vaid sõlmis hagejaga eksitava kompromissilepingu.
2.Hageja asus 27.12.2011.a menetlusdokumendis ka seisukohale, et kostja tegevus ei olnud heauskne ega kooskõlas heade kommetega. Äriregistrist nähtuvalt kostja omandas 10.07.2008.a. AGOÜ-ga samal põhitegevusalal tegutseva OÜ O osa. Võrreldes OÜ O 2009.a. ja AGOÜ 2007.a. majandusaasta aruandeid, arvab hageja, et kostja viis 2008.a. AGOÜ põhivara üle OÜ-sse O . Hageja leiab, et ajal kui kostja sõlmis hagejaga AGOÜ nimel kompromissilepingu tsiviilasjas nr. 2-08-23152, oli tema omanduses juba uus ettevõte, kuhu kostja viis üle kogu ehitustegevuse ja põhivara ja OÜ AG jätkas võlgadega. Et vabastada end vastutusest müüs kostja probleemidega äriühingu „tankist“ OJ ja alustas uue ettevõttega samal tegevusalal. Hageja juhib tähelepanu, et kostja omandas OÜ O osa pärast seda, kui kostja sai teada, et hageja oli kohtule AGOÜ vastu hagi esitanud. Kuivõrd kostja ei esitanud kohtule pankrotiavaldust, ei saa hageja oma võlga nõuda ka pankrotimenetluse käigus ning hagejale on tekkinud kahju. Kuivõrd äriregistris puudus OÜ AG juriidiline aadress, ei saanud hageja ka ise pankrotiavaldust kohtule esitada. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 7 687,61 eurot, menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagejal puudub hoolsuskohutuse rikkumisest tulenev kahju hüvitise nõue kostja vastu. Ka leiab kostja, et OÜ N (uue ärinimega AGOÜ) ei olnud 2008.a. algul maksejõuetu, kuivõrd on tasunud 08.12.2008.a. kohtumäärusega kinnitatud kompromissilepingu kaks esimest osamakset. Seega ei olnud AGOÜ veel 2009.a. algul maksejõuetu. AGOÜ 2007.a majandusaruandest nähtub, et sellel majandusaastal teenitud kasum oli 0,5 miljonit krooni, omakapital positiivne ja varad ületasid kohustusi. Seetõttu ei olnud AGOÜ 2007. aasta lõpuks ega 2008. aasta alguseks püsivalt maksejõuetu. Asjaolu, et AGOÜ ja hageja vaidlesid 2008. aasta alguses töövõtulepingu täitmisega seotud asjaolude üle, ei tähenda äriühingu maksejõuetust, vaid pooltevahelisi eriarvamusi lepingu täitmisel. Lisaks täitis AGOÜ kuni 20.02.2009.a. sõlmitud kompromissi, mistõttu ei ole võimalik, et AGOÜ oli püsivalt maksejõuetu kompromissi sõlmimise ajal.
4.Kostja ei ole heade kommete vastaselt käitunud, kuivõrd osade võõrandamise või omandamise lepingute sõlmimine ei ole õigusvastane. Ka ei ole hageja tõendanud, et talle oleks üldse kahju tekkinud. Kahjuks ei ole rahalise kohutuse mittetäitmine. Pankrotiavalduse mitteesitamisega ei ole hageja nõue muutunud. Hageja ei ole näidanud, kuidas oleks pankrotiavalduse esitamine kahju ära hoidnud. Pankrotiavalduse esitamine ei tähenda, et hageja nõue oleks täies ulatuses pankrotivarast rahuldatud, sest väljamaksed pankrotivarast tehakse vastavalt nõuete rahuldamise järjekorrale. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud, et ta oleks pankrotiavalduse õigeaegselt esitamisel saanud oma nõude täies ulatuses rahuldatud või pankrotiavalduse esitamine oleks aidanud kahju vältida. Kui hageja väidab, et AGOÜ-l ei olnud mingit vara 2008. aasta lõpuks, siis ei oleks ka pankrotiavalduse esitamine vältinud hagejale kahju tekkimist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
5.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 näeb ette, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud makseid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme vastutusele kohaldatakse ÄS § 187.
7.ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kooskõlas ÄS § 187 lõikega 2 vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest osaühingule. Kooskõlas ÄS § 187 lõikega 4 võib ÄS § 187 lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid

rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude esitada üksnes pankrotihaldur. TsÜS § 36 järgi peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule saab TsÜS § 37 lg 2 järgi nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel.

8.Riigikohus on leidnud, et võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetsemalt VÕS §-l 1043, § 1045 lg 1 punktil 7 või punktil 8 (RKTKo31.03.2010.a nr 3-2-1-7-10, p. 30). Samuti on Riigikohus leidnud, et juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 180 lõikest 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus. Sellisel juhul tuleb kohtul vaadata, kas oli kohustus esitada pankrotiavaldus, millal see tekkis ja kas kostja rikkus seadust. Kui kostja rikkus oma kohustust, tuleb hinnata, kas selle tagajärjel tekkis kahju (RKTKo17.12.2009.a nr 3-2-1-150-09, p 11).
9.Riigikohus on ka leidnud, et ÄS § 187 lg 1 eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid. Isegi kui asjas on tuvastatud, et isik rikkus ÄS § 187 lõikest 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei võimalda see hagejal nõuda kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist, kuivõrd VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärgiks ei olnud kannatanu kaitsmine selle kahju tekke eest (RKTKo 17.12.2009.a nr 3-2-1-150-09, p 12).
10.VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 8 alusel on õigusvastane kahju, mis on tekitatud heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral tuleb lähtuda vastava normi kaitse-eesmärgist ning kostja peab vastutusest vabanemiseks VÕS § 1050 alusel tõendama süü puudumist kahju tekitamisel. VÕS § 1045 lg 1 p 8 puhul on toimepandava teo tunnusteks tahtlus ja heade kommete vastasus. VÕS § 1045 lg 1 p 8 puhul peab hageja tõendama lisaks kostja poolt teo toimepanekule tahtluse olemasolu.
11.Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja oli ajavahemikul 16.04.2008.a. kuni 11.05.2009.a. OÜ N (alates 11.05.2009.a. AGOÜ) ainuke juhatuse liige. Hageja ja OÜ N sõlmisid 01.12.2008.a. tsiviilasjas nr. 2-08-23152 kompromissilepingu, millega OÜ N kohustus tasuma maksegraafiku alusel hageja kontole kokku 140 920 krooni (t/l 17-18). Kohus kinnitas kompromissilepingu 08.12.2008.a. määrusega ja lõpetas tsiviilasjas menetluse (t/l 22-24). Pooled ei vaidle ka selle üle, et OÜ N tasus hagejale kaks esimest osamakset (31.12.2008.a. ja 31.01.2009.a.) kokku summas 20 000 krooni. Alates kolmandast osamaksest tähtajaga 28.02.2009.a. OÜ N võlgnevust hagejale enam ei tasunud. AGOÜ on registripidaja algatusel registrist kustutatud 14.10.2011.a. (t/l 136-137). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
12.Käesolevas asjas on hageja väitnud, et kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumine seisnes OÜ N pankrotiavalduse õigeaegses esitamata jätmises. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, millal tekkis osaühingul püsiv maksejõuetus ja seega kostja kohustus esitada OÜ N pankrotiavaldus. Hageja hinnangul tekkis OÜ N püsiv

maksejõuetus juba 2008.a. algul, kui osaühing jättis tasumata oma lepingujärgsed kohustused hageja ees. Kohus leiab, et arvete tasumata jätmine ei viita iseenesest ettevõtte püsivale maksejõuetusele. Kohus on seisukohal, et kui pool ei täida oma lepingust tulenevaid kohustusi, ei tähenda see koheselt, et tal on kohustusi rohkem kui vara ning selline olukord on püsiv. Seda enam, et hageja on oma hagiavalduses kohtule avaldanud, et äriühing keeldus arvete tasumisest, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma hagiga kohtusse (t/l 13). Nimetatu osundab asjaolule, et arvete mittetasumine oli tingitud poolte erimeelsusest, mitte aga rahalistest raskustest nagu rõhutab hageja.

13.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 176 lõikest 3 järeldub, et ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurusest väiksem netovara suurus viitab osaühingu maksejõuetusele.
14.Vaidlusalusel ajal kehtinud ÄS § 136 redaktsiooni kohaselt pidi osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. OÜ N osakapital oligi 40 000 krooni. OÜ N 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt oli osaühingu netovara suurus 31.12.2007.a seisuga 1 181 144 krooni. Seega on tõendatud, et OÜ N netovara ei olnud 31.12.2007.a. seisuga langenud alla ÄS § 136 sätestatud määra (t/l 88). Selle kohta, et hilisemalt oleks äriühingu netovara suurus langenud seadusega nõutavalt tasemelt allapoole, ei ole hageja tõendeid esitanud. Sama majandusaasta aruande kohaselt oli osaühingu raha ja pangakontode seis 31.12.2007.a. summas 1 810 567 krooni (t/l 87, 91). Kuigi ettevõttel oli 2007.a. lõpus maksuvõlg summas 527 947 krooni, teenis osaühing 2007.a. kasumit summas 549 307 krooni. Maksuvõlad iseenesest ei tõenda püsiva maksejõuetuse olemasolu. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et OÜ N maksejõuetus tekkis juba 2008.a. algul. Kohus märgib, et kui hageja oli arvete mittetasumisel märtsis 2008.a. arvamusel, et OÜ N on maksejõuetu, oli tal võimalus osaühingu vastu ise kohtule esitada pankrotiavaldus. Hageja seda teinud ei ole.
15.Kohtutäituri abi 12.10.2009.a. kirjaliku arvamuse kohaselt täiteasjas nr. 025/2009/998 on võlgniku majandustegevus sisuliselt seiskunud, kuivõrd AGOÜ-l (endine OÜ N ) puudub igasugune vara ning äriregistrile 2008.a. majandusaasta aruannet esitatud ei ole (t/l 20-21). Ka viidatud kohtutäituri arvamus ei tõenda seda, et OÜ N püsiv maksejõuetus tekkis 2008.a., kuivõrd täitemenetlust on alustatud 03.04.2009.a. Seega kajastab kohtutäituri hinnang osaühingu majanduslikku olukorda 2009.a. suvel. Alates 05.05.2009.a. ei ole kostja äriühingu osanik ja alates 11.05.2009.a. ka juhatuse liige. Millal tekkis AGOÜ (endine N OÜ) maksejõuetus, hageja tõendanud ei ole.
16.Hageja hinnang, et kostja venitas sihilikult tsiviilasja nr. 2-08-23152 menetlust, on oletuslik ja tõendamata. Kohus märgib, et osaühing tasus hagejale kompromissilepingujärgseid osamakseid ka jaanuaris 2009.a. seega ei saa kohus asuda seisukohale, et ka kompromissilepingu sõlmimise ajal oli osaühing juba maksejõuetu ja kostja oleks hiljemalt siis pidanud pankrotiavalduse esitama. Oma väidet, et kostja tasus viimased maksed oma isiklikult pangakontolt, hageja tõendanud ei ole. Seega ei ole tõendatud, et kostja oleks rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust esitada püsiva maksejõuetuse saabumisel pankrotiavaldus.
17.Hageja viited sellele, et kostja viis OÜ N põhivara üle uude OÜ-ga N samal tegevusalal tegutsevasse OÜ-sse O on oletuslikud ja tõendamata. See, et kostja omandas lisaks OÜ N osale ka OÜ O osa ei ole õigusvastane või heade kommete vastane tegu. Kohus on seisukohal, asjaolu, et isik omab osalust samal ajal mitmes äriühingus ning osaleb nende juhtimises ei ole iseenesest heade kommete vastane. Äriregistri kannetest nähtuvalt on OÜ O põhikiri kinnitatud 30.06.2008.a. (t/l 133). Kohus on tuvastanud, et veel 2009.a. alguses ei olnud AGOÜ maksejõuetu, seega ei saanud OÜ O asutamine kostja poolt tekitada hagejale kahju. Samuti on kohus seisukohal, et hageja väide selle kohta, et kostja asutas OÜ O tsiviilasja nr. 2-08-23152 menetluse kestel ja seetõttu on see äriühing asutatud eesmärgiga hoiduda kõrvale hagejale kohustuse täitmisest, on meelevaldne. Osaühingu osade müügilepingute sõlmimine ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitav tegevus VÕS § 1043 mõttes. Omaniku õiguspärast tegevust oma vara käsutamisel ei saa pidada kahju õigusvastaseks tekitamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja omandas OÜ O osa ja võõrandas OÜ N osa hageja kahjustamise eesmärgil (vaata ka RKTKo 08.05.2008.a. nr. 3-2-1-37-08).
18.Asjaolu, et OÜ N osa on võõrandatud isikule, kelle elukoht on Läti Vabariik, ei ole käsitletav heade kommete vastase teona. AGOÜ (endine OÜ N ) registrikaardi väljavõttest nähtub, et see sisaldab uue osaniku ja juhataja sünniaega, elukohta, e-posti aadressi ning telefoninumbrit (t/l 25-27). Hageja väide, et juhatuse liige on tegelikkuses üksnes „variisik“, on antud juhul paljasõnaline. Samuti märgib kohus, et AGOÜ juhatuse koosseis oli kooskõlas ÄS § 180 lg 2.
19.Riigikohus on oma 31.03.2010.a. lahendis kohtuasjas nr. 3-2-1-7-10 p. 39 asunud seisukohale, et kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (vt ka Riigikohtu 13. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 20;
30.novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 24). Riigikohtu eelpool viidatud lahendi nr. 3-2-1-150-09 juhiste kohaselt tuleb esmalt tuvastada, kas oli kohustus esitada pankrotiavaldus, millal see tekkis ja kas kostja rikkus seadust. Kui kostja on kohustust rikkunud, tuleb hinnata, kas selle tagajärjel on kahju tekkinud. Kuivõrd kohus on antud juhul tuvastanud, et kostja kohustust rikkunud ei ole ega ole toiminud heade kommete vastaselt, siis puudub alus kahju tekkimise hindamiseks ning võimaliku kahju väljamõistmiseks.
20.TsMS § 442 lg 5 järgi otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja on 27.12.2011.a menetlusdokumendis esitanud taotluse tõendite kogumiseks. Hageja palus kohtul välja nõuda AGOÜ pangakonto väljavõtte SEB Pangas alates 01.01.2008.a. kuni 10.07.2009.a. Kohus leiab, et üksnes pangakonto

liikumiste väljavõttega ei ole võimalik tõendada äriühingu maksejõuetuse tekkimise aega ning põhjust, mistõttu jätab kohus hageja vastava taotluse rahuldamata.

21.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
23.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 7 687,61 eurot. Menetluskulude jaotamine
24.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata jäävad poolte menetluskulud hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja