Aktsiaseltsi KRISTOND hagi M K vastu 7687,61 euro väljamõistmiseks Harju Maakohtu 28.09.2012 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
7687,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja aktsiaselts KRISTOND (registrikood 10411744, asukoht Pärnu mnt 102, Tallinn 11312, registrijärgne asukoht Peterburi mnt 49, 11415 Tallinn), esindaja M S;
Aktsiaseltsi KRISTOND apellatsioonkaebus
Kostja Mart Kalmus (isikukood
XXXXXXXXXXX,
elukoht
XXXXXXXXXXXX,
registrijärgne elukoht XXXXXXXXXXXX), esindajad advokaadid Indrek Leppik ja Martti Peetsalu. Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28.09.2012 otsus Aktsiaseltsi KRISTOND hagis M Kvastu 7687,61 euro väljamõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Aktsiaseltsi KRISTOND kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Aktsiaselts KRISTOND (hageja) esitas 15.12.2009 Harju Maakohtule hagi ja 15.06.2010 hagiavalduse täpsustuse M K(kostja) vastu 120 284,89 krooni (7687,61 euro) väljamõistmiseks. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid OÜ NE ja hageja 24.05.2007 tööettevõtulepingu nr 23 ning 03.12.2007 tööettevõtulepingu nr 25. Viidatud lepingute alusel tegi hageja ehitusobjektidel maalritöid.
3.Kuna OÜ NE keeldus arvete tasumisest, siis oli hageja sunnitud esitama kohtule hagi OÜ NE vastu (tsiviilasi nr 2-08-23152). OÜ NE tunnistas hagi ja sõlmis hagejaga 01.02.2008 kompromissilepingu, mis kinnitati Harju Maakohtu 08.12.2008 määrusega. Viidatud kompromissilepinguga leppisid pooled kokku, et OÜ NE tasub hagejale 140 920 krooni osamaksetega maksegraafiku alusel hiljemalt 30.06.2009. OÜ NE tasus kompromissi alusel hagejale vaid 2 esimest osamakset üldsummas 20 000 krooni ning hageja oli sunnitud raha saamiseks pöörduma kohtutäituri poole.
4.Täitemenetluses ei saanud kolme kuu vältel vara puudumisel hageja nõuet rahuldada ning kohtutäitur tegi järelduse, et OÜ NE on maksejõuetu. Äriregistri andmetest nähtub, et 05.05.2009 võõrandas kostja temale kuuluva OÜ NE osa Riias elavale O J; alates 11.05.2009 on OÜ NE uueks ärinimeks A G OÜ; uus juhatuse liige on O J; uueks asukohaks on Laki 30, Tallinn, kuid selles asukohas A G OÜ ei tegutse. A G OÜ on äriregistrist kustutatud registripidaja algatusel. Hageja on seisukohal, et eelpool nimetatud muudatused on tehtud põhjusel, et võlast hageja ees vabaneda. Hageja on seisukohal, et A G OÜ kompromissilepingu täitmata jätmisega on hagejale tekitatud kahju 120 284,89 krooni. Kahju on tekitatud kostja süül, kes oli alates 08.06.2008 kuni 11.05.2009 A G OÜ ainuke juhatuse liige. Alates 2008 veebruarist pidi kostjale olema teada, et A G OÜ on maksejõuetu, kuid ta ei täitnud seaduses sätestatud kohustust esitada kohtule pankrotiavaldus, vaid sõlmis hagejaga eksitava kompromissilepingu.
5.Hageja asus 27.12.2011 menetlusdokumendis ka seisukohale, et kostja tegevus ei olnud heauskne ega kooskõlas heade kommetega. Äriregistrist nähtuvalt omandas kostja 10.07.2008 A G OÜ-ga samal põhitegevusalal tegutseva OÜ O osa. Võrreldes OÜ O 2009 ja A G OÜ 2007 majandusaasta aruandeid, arvas hageja, et kostja viis 2008.a A G OÜ põhivara üle OÜ-sse O. Hageja leidis, et ajal kui kostja sõlmis hagejaga A G OÜ nimel kompromissilepingu tsiviilasjas nr 2-08-23152, oli tema omanduses juba uus ettevõte, kuhu kostja viis üle kogu ehitustegevuse ja põhivara ning OÜ A G jätkas võlgadega. Et vabastada end vastutusest, müüs kostja probleemidega äriühingu „tankist“ O J ja alustas uue ettevõttega samal tegevusalal.
6.Hageja juhtis tähelepanu, et kostja omandas OÜ O osa pärast seda, kui kostja sai teada, et hageja oli kohtule A G OÜ vastu hagi esitanud. Kuivõrd kostja ei esitanud kohtule pankrotiavaldust, ei saa hageja oma võlga nõuda ka pankrotimenetluse käigus ning hagejale on tekkinud kahju. Kuivõrd äriregistris puudus OÜ A G juriidiline aadress, ei saanud hageja ka ise pankrotiavaldust kohtule esitada. Eeltoodu alusel palus hageja kostjalt välja mõista tekitatud kahju 7687,61 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hagejal puudub hoolsuskohutuse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue kostja vastu.
9.OÜ NE (uue ärinimega A G OÜ) ei olnud 2008.a algul maksejõuetu, kuivõrd on tasunud 08.12.2008 kohtumäärusega kinnitatud kompromissilepingu kaks esimest osamakset. Seega ei olnud A G OÜ veel 2009.a algul maksejõuetu. A G OÜ 2007.a majandusaruandest nähtub, et sellel majandusaastal teenitud kasum oli 0,5 miljonit krooni, omakapital positiivne ja varad ületasid kohustusi. Seetõttu ei olnud A G OÜ 2007.a lõpuks ega 2008.a alguseks püsivalt maksejõuetu. Asjaolu, et A G OÜ ja hageja vaidlesid 2008.a alguses töövõtulepingu täitmisega seotud asjaolude üle, ei tähenda äriühingu maksejõuetust, vaid pooltevahelisi eriarvamusi lepingu täitmisel. Lisaks täitis A G OÜ kuni 20.02.2009 sõlmitud kompromissi, mistõttu ei ole võimalik, et A G OÜ oli püsivalt maksejõuetu kompromissi sõlmimise ajal.
10.Kostja ei ole heade kommete vastaselt käitunud, kuivõrd osade võõrandamise või omandamise lepingute sõlmimine ei ole õigusvastane. Ka ei ole hageja tõendanud, et talle oleks üldse kahju tekkinud. Kahjuks ei ole rahalise kohutuse mittetäitmine.
11.Pankrotiavalduse mitteesitamisega ei ole hageja nõue muutunud. Hageja ei ole näidanud, kuidas oleks pankrotiavalduse esitamine kahju ära hoidnud. Pankrotiavalduse esitamine ei tähenda, et hageja nõue oleks täies ulatuses pankrotivarast rahuldatud, sest väljamaksed pankrotivarast tehakse vastavalt nõuete rahuldamise järjekorrale. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud, et ta oleks pankrotiavalduse õigeaegselt esitamisel saanud oma nõude täies ulatuses rahuldatud või pankrotiavalduse esitamine oleks aidanud kahju vältida. Kui hageja väidab, et A G OÜ-l ei olnud mingit vara 2008.a lõpuks, siis ei oleks ka pankrotiavalduse esitamine vältinud hagejale kahju tekkimist. Maakohtu otsus
12.28.09.2012 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
13.Kohus tugines oma otsuses äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-le 51, §-le 187, §-le 176 ja §-le 136, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 36 ja § 37 lg-le 2, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-dele 7 ja 8, § 1045 lg-le 8 ja §-le 1050 ning pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg-tele 2 ja 3.
14.Riigikohus on leidnud, et võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sh ühingu võlausaldajate kaitseks. Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetsemalt VÕS §-l 1043, § 1045 lg 1 p-l 7 või p-l 8 (RKTKo 31.03.2010.a nr 3-2-1-7-10, p 30).
15.Samuti on Riigikohus leidnud, et juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus. Sellisel juhul tuleb kohtul vaadata, kas oli kohustus esitada
pankrotiavaldus, millal see tekkis ja kas kostja rikkus seadust. Kui kostja rikkus oma kohustust, tuleb hinnata, kas selle tagajärjel tekkis kahju (RKTKo 17.12.2009.a nr 3-2-1150-09, p 11).
16.Riigikohus on ka leidnud, et ÄS § 187 lg 1 eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid. Isegi kui asjas on tuvastatud, et isik rikkus ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei võimalda see hagejal nõuda kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist, kuivõrd VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju õigusvastane, kui kahjutekitaja rikutud sätte eesmärgiks ei olnud kannatanu kaitsmine selle kahju tekke eest (RKTKo 17.12.2009.a nr 3-2-1-150-09, p 12).
17.Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja oli ajavahemikul 16.04.2008–11.05.2009 OÜ NE (alates 11.05.2009 A G OÜ) ainuke juhatuse liige. Hageja ja OÜ NE sõlmisid 01.12.2008 tsiviilasjas nr 2-08-23152 kompromissilepingu, millega OÜ NE kohustus tasuma maksegraafiku alusel hageja kontole kokku 140 920 krooni (I kd, tl 17-18). Kohus kinnitas kompromissilepingu 08.12.2008 määrusega ja lõpetas tsiviilasjas menetluse (I kd, tl 22-24). Pooled ei vaidle ka selle üle, et OÜ NE tasus hagejale kaks esimest osamakset (31.12.2008 ja 31.01.2009), kokku 20 000 krooni. Alates kolmandast osamaksest tähtajaga 28.02.2009 OÜ NE võlgnevust hagejale enam ei tasunud. A G OÜ on registripidaja algatusel registrist kustutatud 14.10.2011 (I kd, 136-137). Kohus luges need asjaolud TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
18.Käesolevas asjas on hageja väitnud, et kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumine seisnes OÜ NE pankrotiavalduse õigeaegses esitamata jätmises. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, millal tekkis osaühingul püsiv maksejõuetus ja seega kostja kohustus esitada OÜ NE pankrotiavaldus. Hageja hinnangul tekkis OÜ NE püsiv maksejõuetus juba 2008.a algul, kui osaühing jättis tasumata oma lepingujärgsed kohustused hageja ees. Kohus leidis, et arvete tasumata jätmine ei viita iseenesest ettevõtte püsivale maksejõuetusele. Kui pool ei täida oma lepingust tulenevaid kohustusi, ei tähenda see koheselt, et tal on kohustusi rohkem kui vara ning selline olukord on püsiv. Seda enam, et hageja on oma hagiavalduses kohtule avaldanud, et äriühing keeldus arvete tasumisest, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma hagiga kohtusse (I kd, tl 13). Nimetatu osundab asjaolule, et arvete mittetasumine oli tingitud poolte erimeelsusest, mitte aga rahalistest raskustest nagu rõhutab hageja.
19.Vaidlusalusel ajal kehtinud ÄS § 136 redaktsiooni kohaselt pidi äriühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. OÜ NE osakapital oligi 40 000 krooni. OÜ NE 2007. majandusaasta aruande kohaselt oli osaühingu netovara suurus 31.12.2007 seisuga 1 181 144 krooni. Seega on tõendatud, et OÜ NE netovara ei olnud 31.12.2007 seisuga langenud alla ÄS §-s 136 sätestatud määra (I kd, tl 88). Selle kohta, et hilisemalt oleks äriühingu netovara suurus langenud seadusega nõutavalt tasemelt allapoole, ei ole hageja tõendeid esitanud. Sama majandusaasta aruande kohaselt oli osaühingu raha ja pangakontode seis 31.12.2007 1 810 567 krooni (I kd, tl 87, 91). Kuigi ettevõttel oli 2007.a lõpus maksuvõlg 527 947 krooni, teenis osaühing 2007.a kasumit 549 307 krooni. Maksuvõlad iseenesest ei tõenda püsiva maksejõuetuse olemasolu. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et OÜ NE maksejõuetus tekkis juba 2008.a algul. Kohus märkis, et kui hageja oli arvete mittetasumisel märtsis 2008 arvamusel, et OÜ NE on maksejõuetu, oli tal võimalus osaühingu vastu ise kohtule esitada pankrotiavaldus. Hageja seda teinud ei ole.
20.Kohtutäituri abi 12.10.2009 kirjaliku arvamuse kohaselt täiteasjas nr 025/2009/998 on võlgniku majandustegevus sisuliselt seiskunud, kuivõrd A G OÜ-l (endine OÜ NE) puudub igasugune vara ning äriregistrile 2008 majandusaasta aruannet esitatud ei ole (I kd, tl 20-21). Ka viidatud kohtutäituri arvamus ei tõenda seda, et OÜ NE püsiv
maksejõuetus tekkis 2008.a, kuivõrd täitemenetlust on alustatud 03.04.2009. Seega kajastab kohtutäituri hinnang osaühingu majanduslikku olukorda 2009.a suvel. Alates 05.05.2009 ei ole kostja äriühingu osanik ja alates 11.05.2009 ka juhatuse liige. Millal tekkis A G OÜ (endine NE OÜ) maksejõuetus, hageja tõendanud ei ole.
21.Hageja hinnang, et kostja venitas sihilikult tsiviilasja nr 2-08-23152 menetlust, on oletuslik ja tõendamata. Kohus märkis, et osaühing tasus hagejale kompromissilepingujärgseid osamakseid ka jaanuaris 2009, seega ei saa kohus asuda seisukohale, et ka kompromissilepingu sõlmimise ajal oli osaühing juba maksejõuetu ja kostja oleks hiljemalt siis pidanud pankrotiavalduse esitama. Oma väidet, et kostja tasus viimased maksed oma isiklikult pangakontolt, hageja tõendanud ei ole. Seega ei ole tõendatud, et kostja oleks rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust esitada püsiva maksejõuetuse saabumisel pankrotiavaldus.
22.Hageja viited sellele, et kostja viis OÜ NE põhivara üle uude OÜ-ga NE samal tegevusalal tegutsevasse OÜ-sse O, on oletuslikud ja tõendamata. See, et kostja omandas lisaks OÜ NE osale ka OÜ O osa, ei ole õigusvastane või heade kommete vastane tegu. Asjaolu, et isik omab osalust samal ajal mitmes äriühingus ning osaleb nende juhtimises, ei ole iseenesest heade kommete vastane. Äriregistri kannetest nähtuvalt on OÜ O põhikiri kinnitatud 30.06.2008 (I kd, tl 133). Kohus on tuvastanud, et veel 2009.a alguses ei olnud A G OÜ maksejõuetu, seega ei saanud OÜ O asutamine kostja poolt tekitada hagejale kahju. Samuti on kohus seisukohal, et hageja väide selle kohta, et kostja asutas OÜ O tsiviilasja nr 2-08-23152 menetluse kestel ja seetõttu on see äriühing asutatud eesmärgiga hoiduda kõrvale hagejale kohustuse täitmisest, on meelevaldne. Osaühingu osade müügilepingute sõlmimine ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitav tegevus VÕS § 1043 mõttes. Omaniku õiguspärast tegevust oma vara käsutamisel ei saa pidada kahju õigusvastaseks tekitamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja omandas OÜ O osa ja võõrandas OÜ NE osa hageja kahjustamise eesmärgil (vaata ka RKTKo 08.05.2008.a. nr 3-2-1-37-08).
23.Asjaolu, et OÜ NE osa on võõrandatud isikule, kelle elukoht on Läti Vabariik, ei ole käsitletav heade kommete vastase teona. A G OÜ (endine OÜ NE) registrikaardi väljavõttest nähtub, et see sisaldab uue osaniku ja juhataja sünniaega, elukohta, e-posti aadressi ning telefoninumbrit (I kd, tl 25-27). Hageja väide, et juhatuse liige on tegelikkuses üksnes „variisik“, on antud juhul paljasõnaline. Samuti märkis kohus, et A G OÜ juhatuse koosseis oli kooskõlas ÄS § 180 lg-ga 2.
24.Riigikohus on oma 31.03.2010 lahendis kohtuasja nr 3-2-1-7-10 p-s 39 asunud seisukohale, et kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Üldjuhul ei vastuta kahjutekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, s.t deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (vt ka Riigikohtu 13.06.2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 20; 30.11.2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 24). Riigikohtu eelpool viidatud lahendi nr 3-2-1-150-09 juhiste kohaselt tuleb esmalt tuvastada, kas oli kohustus esitada pankrotiavaldus, millal see tekkis ja kas kostja rikkus seadust. Kui kostja on kohustust rikkunud, tuleb hinnata, kas selle tagajärjel on kahju tekkinud. Kuivõrd kohus on antud juhul tuvastanud, et kostja kohustust rikkunud ei ole ega ole toiminud heade kommete vastaselt, siis puudub alus kahju tekkimise hindamiseks ning võimaliku kahju väljamõistmiseks.
25.Hageja on 27.12.2011 menetlusdokumendis esitanud taotluse tõendite kogumiseks. Hageja palus kohtul välja nõuda A G OÜ pangakonto väljavõtte SEB Pangas alates 01.01.2008–10.07.2009. Kohus leidis, et üksnes pangakonto liikumiste väljavõttega ei ole
võimalik tõendada äriühingu maksejõuetuse tekkimise aega ning põhjust, mistõttu jättis kohus hageja vastava taotluse rahuldamata.
26.Kõige eelpool toodu alusel asus kohus seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei omanud ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Apellatsioonkaebus
27.29.10.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
28.Hageja nõustub maakohtu järeldusega, et asjaolu, et kostja omandas lisaks OÜ A G osale ka OÜ O osa, ei ole õigusvastane või heade kommete vastane tegu. Käesolevas asjas on aga oluline, mis eesmärgil kostja asutas uue sama tegevusalaga äriühingu. Kuivõrd kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet ega seletust, miks ta võõrandas OÜ A G osa ja vabastas end juhatuse liikme volitustest ajal, mil äriühingul ei olnud vara ega tegevust, vaid ainult võlad, on hageja arvamusel, et kostja hülgas võlgades OÜ A G, et võlgadest pääseda, mistõttu oli OÜ O osa omandamine heade kommete vastane tegu.
29.Kostja on rikkunud ÄS § 179 lg-t 4, § 180 lg-t 51 ja § 183, mis on otseselt seotud hagejale kahju tekkimisega.
30.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagejal oli võimalus ise esitada osaühingu vastu kohtule pankrotiavaldus, mida hageja ei teinud. Pankrotiavalduse vormistamisel on kohustuslikud nõuded, sh kohustus märkida võlgniku aadress. Kuna alates 10.07.2009 oli võlgniku aadress äriregistrist kustutatud, kaotas hageja seetõttu võimaluse esitada võlgniku kohta pankrotiavaldus.
31.Kostja ei ole kohtule esitanud mingeid selgitusi, miks ta ei esitanud pankrotiavaldust ning miks ta müüs äriühingu osa ajal, kui äriühingul olid võlad ja puudus tegevus ning miks äriühing ei asunud registreeritud aadressil, mistõttu registripidaja kustutas kande aadressi kohta. Kogu kostja tegevus tõendab seda, et kostja täitis oma juhatuse liikme kohustusi hoolimatusega ja jättis tahtlikult täitmata seadusega ettenähtud juhatuse liikme kohustused äriühingu juhtimisel.
32.Hageja ei nõustu kohtu põhjendusega ja otsusega jätta hageja tõendite kogumise taotlus rahuldamata, kohus rikkus TsMS § 236 lg-t 2. Hageja ei nõustu maakohtu arvamusega, et võlgniku pangakonto väljavõtted on äriühingu maksejõuetuse tekkimise aja ainukeseks tõendiks. Hageja on esitanud nimetatu tõendamiseks ka muud tõendid. Vastustaja seisukoht
33.Kostja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
35.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Erinevalt kostjast, leiab kolleegium, et maakohus on käsitlenud kõiki vaidluse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid nõutava põhjalikkusega ning selgitanud piisava selgusega, miks ei saa hagi rahuldada.
36.Hageja nõue on suunatud kostja kui OÜ NE juhtorgani liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele. Nõude aluseks oleva faktilise asjaoluna on hageja tuginenud kostja poolt õigeaegselt pankrotiavalduse esitamata jätmisele, mis on hageja hinnangul toonud kaasa selle, et hagejal ei ole võimalik sisse nõuda Harju Maakohtu 18.12.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-23152 kinnitatud kompromissi järgi OÜ NE poolt maksmisele kuuluvat võlga. Äriregistri andmetel on OÜ NE, mis nimetati hiljem ümber A G OÜ-ks registripidaja algatusel äriregistrist kustutatud.
37.Kuigi äriühingu juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu enda ees, on erandjuhtudel võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees. Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad sellist seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud ühingu võlausaldajate kaitseks (vt nt RKTK 22.09.2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12; 25.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-130-07, p 10). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt VÕS §-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l 7. Lisaks on võimalik juhtorgani liikmete vastutus ka muul deliktiõiguslikul alusel, nt vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest (vt nt RKTK 02.11.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07, p 13).
38.ÄS § 180 lg-s 51 tuleneva osaühingu juhatuse liikme pankrotiavalduse esitamise kohustuse üheks eesmärgiks on äriühingu võlausaldajate kaitsmine kahju eest, mille pankrotiavalduse õigeaegne esitamine oleks ära hoidnud. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine toob kaasa juhatuse liikmete otsese isikliku deliktiõigusliku vastutuse osaühingu võlausaldaja ees. Sellisel juhul käitub juhtorgani liige õigusvastaselt äriühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane tegevus ja tuleb sellisel juhul kvalifitseerida VÕS § 1045 lg 1 p-i 7 ja § 1050 järgi.
39.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et OÜ NE majandustegevus lõppes ja suutmatus võlgu tasuda tekkis ajal, kui kostja oli juhatuse liige ja osanik. Maakohus on õigesti märkinud, et hageja väide OÜ NE maksejõuetuse kohta 2008.a alguses, kui osaühing jättis tasumata oma lepingujärgsed kohustused hageja ees, ei ole kooskõlas OÜ NE 2007. majandusaasta aruandega, millest nähtuvalt oli osaühingu netovara suurus 31.12.2007 seisuga 1 181 144 krooni, raha ja pangakontode seis 1 810 567 krooni (I kd, tl 87, 91) ning ÄS §-le 136 vastavalt osakapital 40 000 krooni. Kuigi ettevõttel oli 2007.a lõpus maksuvõlg 527 947 krooni, teenis osaühing 2007.a ka 549 307 krooni kasumit. Nimetatud asjaolude pinnalt on kohus õigesti leidnud, et üksnes hagejale arvete maksmata jätmisest ei saa teha järeldust, et võlgnikul oli 2008. aasta alguses kohustusi rohkem kui vara ning selline olukord oli püsiv. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et täiteasjas nr 025/2009/998 kohtutäituri abi 12.10.2009 kirjaliku arvamuse alusel saab võlgniku majandusliku olukorra kohta teha järeldusi üksnes 2009.a teise poolaasta kohta (I kd, tl 20-21). Alates 05.05.2009 ei ole aga kostja enam võlgniku osanik ega alates 11.05.2009 ka juhatuse liige. Eeltoodu põhjal ei ole alust väita, et kostjal lasus OÜ NE juhatuse liikmena kohustus esitada võlgniku pankrotiavaldus.
40.Kolleegium jagab maakohtu seisukohta ka selles, et kostja poolt tahtlikult heade kommete vastaselt käitumine ei ole samuti tõendamist leidnud. Hageja seisukoht, mille kohaselt sõlmis kostja OÜ NE esindajana tsiviilasjas nr 2-08-23152 kompromissi eesmärgiga, et hagejale jääks võlg tasumata, on meelevaldne. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kostja omandas OÜ O osa ja võõrandas OÜ NE osaluse hageja kahjustamise eesmärgil (vt ka RKTK 08.05.2008.a. nr 3-2-1-37-08). Hageja väide, et hilisemalt A G OÜ nime kandva OÜ NE uus läti kodanikust juhatuse liige (I kd, tl 25-27) oli tegelikkuses üksnes „variisik“, on samuti paljasõnaline.
41.Eeltoodu põhjal nõustub kolleegium maakohtu otsusega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata.
42.Kaebuse etteheide, et kostja ei ole menetluses oma käitumise õiguspärasust millegagi põhjendanud, ei anna alust pidada maakohtu lahendit ebaõigeks. Kostja ei eita kompromissi sõlmimist tsiviilasjas nr 2-08-23152 ega hilisemat OÜ O asutamist ja OÜ NE osaluse võõrandmist. Kostja on menetluses tuginenud vastuväitele, et nimetatud tehingud on olnud seadusepärased. Kuna hageja ei esitanud tõendeid kostja käitumise seadusevastasuse kohta, puudus kostjal vajadus lisaks hagile vastuvaidlemisele oma menetlusliku positsiooni tugevdamiseks. TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormise jaotuse kohaselt peab hageja hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata, kuni hageja ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud.
43.Kaebuse väide, et maakohus jättis ekslikult välja nõudmata A G OÜ pangakontode väljavõtted, ei ole põhjendatud. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et arveldusarvete seisu puudutavad andmed perioodi kohta, millal kostja A G OÜ-s (endise nimega OÜ NE) osalust ei omanud ega äriühingu juhatusse ei kuulunud, ei saa olla asjassepuutuvad tõendid kostja käitumise üle otsustamisel. Seetõttu on maakohus jätnud hageja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks õigesti rahuldamata.
44.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.