Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.september 2012.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-33812
Tsiviilasi
AS AE hagi LA vastu 1 368,35 euro ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Hageja – AS AE (reg.kood XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Saare Kostja – LA(isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja Rene A 1 368,35 eurot
Istungi toimumise aeg
18.09.2012.a
Istungile ilmunud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Saare Kostja lepinguline esindaja Rene A
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista LA`lt AS AE kasuks 1 930,61 eurot. Välja mõista LA`lt AS AE kasuks viivised põhinõudelt (1 368,35 eurot) alates 23.11.2010.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni põhinõude täitmiseni. Hageja menetluskulud jätta 99% ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse
esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AEAS ja A OÜ 26.07.2006.a ostu-müügilepingu, mille esemeks oli kaupade müük A OÜ-le. A OÜ-t esindas lepingu sõlmimisel LA. Müügilepingu alusel võttis kostja hagejalt vastu kaupu kokku 21 409,95 krooni eest. Seda tõendavad esitatud arve-saatelehed. 02.05.2007.a. pöördus hageja A OÜ poole nõudega tasuda tekkinud põhivõlg koos viivistega. 11.05.2007.a. teatas A OÜ seaduslik esindaja KP, et OÜ A ei ole kaupu hageja käest ostnud ega muul viisil neid saanud. A OÜ äriregistrikaardi väljatrüki kohaselt kostja nimetatud äriühingu seaduslik esindaja lepingu sõlmimise ajal s.o 26.07.2006.a ei olnud. Hageja nõudis kostjalt kauba tagastamist. Kostja kaupa ei tagastanud ning seetõttu nõuab hageja üleantud kauba väärtuse hüvitamist. Kauba harilikku väärtust näitab arve-saatelehtedel toodud kauba hind. Seega palub hageja kostjalt välja mõista hüvitis summas 21 409,95 krooni. Kostja on hüvitise maksmise kohustusega viivituses. Seetõttu palub hageja kostjalt välja mõista viivise sh edasiulatuvalt kuni põhikohustuse täitmiseni.
Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Hagi on aegunud, kuna alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat alates ajast kui õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kaup anti üle 27.07.2006, kuid hagiavaldus esitati kohtusse 14.07.2010.a. Hageja ei ole tõendanud, et ta kostjale kaubad üle andis. Kostja viivisearvestus on arusaamatu. Kostja arvestab viivist alates 29.07.2006.a. Esitatud arvetel on maksekohustuse tähtaeg teine. Isegi juhul, kui kostjal oleks viivisemakse kohustus, tuleb viivisenõuet vähendada, kuna hageja on käitunud pahatahtlikult esitades viivisenõude aastaid hiljem. Täpsustatud vastuväidete kohaselt on sama vaidlus lahendatud Tartu Maakohtu otsusega. Nimetatud asjas nõudis hageja võlga Enno Savimäelt ja Karilatsi Põllumajandusühistult. Kohus tuvastas, et hagejalt vastuvõetud kauba sai Karilatsi Põllumajandusühistu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - Hageja ja A OÜ sõlmisid 26.07.2006.a. ostu-müügilepingu, mille allkirjastas A OÜ esindajana kostja (tlk 20-21). - Eelnimetatud lepingu alusel väljastas hageja arve-saatelehed (tlk 22,23 ) ja saatelehe (tlk 25), mis allkirjastati kostja poolt.
Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostjal oli müügilepingu sõlmimiseks A OÜ nimel esindusõigus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 129 lg 1 järgi teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Seega on kohtu arvates tõendatud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 129 lg 1 järgi on 26.07.2006.a sõlmitud ostumüügileping tühine. A OÜ ei ole tehingut hiljem ka heaks kiitnud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on arve saatelehtedel ja saatelehel märgitud kauba kostjale üle andnud. Kostja on asjas väitnud, et arve-saatelehtedel ja saatelehel tema allkiri märke Vastuvõtja taga tähendab seda, et ta võttis vastu üleantud dokumendid. Kohus on seisukohal, et nimetatud kostja väide ei ole veenev. Esiteks kannavad dokumendid pealkirja arve- saateleht ja saateleht, nendes sisaldub kauba nimetus, kogus ja hind ja need asjaolud kogumis viitavad juba kauba transpordile. Lisaks on kohtu arvates ka tunnistaja Rein Tukk ütlustega tõendatud, et arve-saatelehtedega (tlk 22,23) ja saatelehega (tlk 25) koos anti kostjale üle ka neil nimetatud kaup. Võlaõigusseaduse § 1028 lg 1järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevaste kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas. VÕS § 1032 lg 2 järgi kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise tekkimise ajal. Saadu väärtuse üle poolte vahel vaidlus puudub. RT ütluste järgi võib kostjale üleantud kaupa realiseerida umbes kolme aasta jooksul, kuna kaupade säilivustähtaeg on selline. Kuna käesolevaks ajaks on nimetatud aeg möödunud, siis on kohus seisukohal, et hageja põhinõue on põhjendatud ja tõendatud ja tuleb rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised seadusjärgses määras. Viiviseid arvestab hageja alates 27.07.2006.a, s.o ajast kui kostja võttis hagejalt kauba vastu. Kostja leiab, et viivise arvestamise alguse aeg ei ole õige, kuna hageja nõudis kauba eest tasumist arvete järgi hiljem. Kohus on seisukohal, et kuna lepinguline kohustus poolte vahel puudub, siis ei oma tähtsust milline oli arvetejärgne kauba eest tasumise tähtaeg. Kohus osutab, et alusetu rikastumise sätted ei reguleeri viivise maksmise kohustust. Kuigi alusetu rikastumise sätetes ei nähta ette viivise maksmise kohustust, ei tähenda see, et alusetu rikastumise korral ei tuleks kohaldada VÕS § 113. Kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks (s.o mis ajast tuleb täita alusetust rikastumisest tulenev kohustus), siis tuleb kohaldada VÕS § 82 lg 7 kolmandat lauset, mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (VÕS § 82 lg 3) möödumist. Kohus on seisukohal, arvestades üleantu väärtust, et mõistlikult vajalik aeg kohustuse täitmiseks on 30 päeva peale kauba saamist. Viivist tuleb arvestada alates 27.08.2006.a. Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada osaliselt. Seisuga 22.11.2010.a moodustavad viivised (8969,01 -171,6= 8797,41 krooni) 562,26 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis edasiulatuvalt kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 367. Kohus on seisukohal, et hageja edasiulatuv viivisenõue on põhjendatud. Kostja ei ole saadu eest tasunud seniajani. Kostja väide, et viivised on liiga suured ei ole kohtu arvates põhjendatud. Käesoleval ajal ei ületa viivised põhinõude suurust.
Asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid, et kohtul oleks võimalik kaaluda VÕS § 113 lg 8 kohaldamist, pole kostja esitanud. Kohus on seisukohal, et kostja väide, mille kohaselt on käesolev vaidlus juba Tartu Maakohtus juba lahendatud, et ole asjas tõendamist leidnud. Asja materjalidele lisatud 15.11.2011.a Tartu Maakohtu otsusest nähtuvalt, esitas hageja hagi ES ja KP vastu nõudes neilt 08.08.2006.a üleantud kauba, taimekaitsevahendi Glypomax, eest tasumist. Käesolevas asjas on nii menetlusosalised, kauba spetsifikatsioon ja selle üleandmise aeg erinevad, võrreldes kostja poolt viidatud vaidlusega. Kostja on leidnud, et hageja nõue on aegunud. TsÜS § 151 lg 1 järgi alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja on arvestanud aegumise algust 27.07.2006.a. Kohus on seisukohal, et isegi kui lugeda aegumise alguseks 27.07.2006.a ei ole nõue aegunud. Aegumine peatus 23.11.2007-17.12.2008.a, kuna Harju Maakohtu menetluses oli hageja poolt esitatud maksekäsu kiirmenetlus (tlk 66). Peale seda aegumine jätkus. Hageja esitas uuesti maksekäsu kiirmenetluse kohtusse 14.07.2010.a. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 05.10.2010.a ning asi anti üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. TsÜS § 168 lg 1 järgi aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. 3 aastane aegumistähtaeg ei olnud 14.07.2010.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga möödunud. Seega ei ole hagi aegunud.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, vaidluse asjaolusid ja hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb 99% ulatuses jätta kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.