Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. september 2012, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-60164
Tsiviilasi
korteriühistu Xxxhagi S Š vastu võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja korteriühistu Xxx(registrikood xxx asukoht xxx hageja lepinguline esindaja Priit Pööbo (CKE Inkasso OÜ, Tammsaare ee 47, Tallinn); kostja S Š (isikukood xxx, elukoht xxx).
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja S Š kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Korteriühistu Xxx on Harju Maakohtule esitanud hagi S Š vastu võla väljamõistmiseks. Kostja omandis on korteriomand, kinnistusregistri nr. xxx, asukohaga xxx, Tallinn. Antud korteriomandile vahendab ja teostab hooldus- ja kommunaalteenuseid (edaspidi Teenus) hageja. Kostja omab ja valdab eeltoodud korteriomandit ja tarbib eeltoodud Teenuseid. Vastavalt sellele esitab hageja kostjale igakuiselt Teenuse eest arved, millel kajastub teostatud ja vahendatud teenuste loetelu, tariifid ja maksumus. Kostja on jätnud Arved tasumata alates 10.11.2010 kuni 10.11.2011. Hagiavalduse esitamise seisuga on võlgnevus kostjal hageja ees eeltoodud perioodi eest summas 1189.89 eurot. Hageja on arvutanud viiviseid perioodil 01.12.2010 kuni 05.12.2011 summas 128.93 eurot ning viivitusintressi määr on arvestatud suurusega 0,07 % päevas. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude suuruseks 1189.89 eurot ning viivisenõude suuruseks 128.93 eurot, kokku 1318.82 eurot.
Kostja vaidleb hagile vastu, ei tunnista tema vastu suunatud nõuet ja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja on seisukohal, et puuduvad alused antud nõude rahuldamiseks. Kostja on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on tõendamata. Üksnes arvete lisamine ei ole tõendiks nõude olemasolule kostja vastu. Kostja on 2011. aasta jooksul maksnud hagejale kokku 1 260.50 eurot, samas hageja on esitanud arveid kostjale summas 1 244.18 eurot. Hageja ei ole tõendanud millised arved ja mis aja eest on tasumata ning kuidas on kujunenud nõude summa 1 189.89 eurot. Seejuures leiab kostja, et hageja on eelnevast tulenevalt valesti arvestanud viivist. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks konto väljavõtted maksetest. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, millised arved, mis ulatuses on kostjal tasumata, mistõttu on hageja nõue tõendamata ja alusetu. Kostjale on arusaamatu, millel põhineb hageja nõue. Kostja leiab, et on kõik arved hagejale ära maksnud.
Hageja ei nõustu kostjaga. Hageja on seisukohal, et korteriühistu seaduse (KÜS) kohaselt on kostjal kui korteriühistu liikmel (KÜS § 5 lg 1) kohustus tasuda korteriga seotud majanduskulud talle esitatud arvete alusel ning vastava kohustuse täitmist ei ole kostja tõendanud. Korteriühistuseaduse § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava
elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Vastavalt korteriühistu Xxx põhikirja punkt 3.2.6 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt elamu majandamise jooksvate kulutuste eest (sh. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoid, üldelekter, kütte, vesi, kanalisatsioon jne). Lisaks tasuma elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest (punkt 3.2.7) Seega on kostjal tekkinud kohustus hageja ees, mida vastavalt tuleb ka täita VÕS § 76 kohaselt. Kostja ei ole välja toonud mistahes muid asjaolusid, millest tulenevalt on tal õigus jätta hageja poolt esitatud arved tasumata. Kostja väide, et viivis on valesti arvutatud on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja leiab, et kui kostja arvates on hageja viivised valesti arvutanud, tuleb tal seda tõendada, mida aga kostja ei ole teinud. Kostja on seisukohal, et arved ei ole nõude aluseks, samas jätnud põhjendamata, miks ta leiab, et hagiavaldusele lisatud arved ei ole tõendiks ning millises osas on hagi tõendamata. Samas kostja selgitab, et on hagejale kõik arved ära maksnud. Seega, kui kostja hagi ei tunnista ja arveid ei pea nõude aluseks, siis miks ta tasub hageja esitatud arved (tasumist võib lugeda nõustumiseks ehk kui konkludentne tahteavaldus). Kuna kostja enda väited on teineteist välistavad, siis tuleb nende tõepärasuses kahelda. Kostja väide, et hageja esitatud arved ei ole nõude aluseks, on paljasõnaline, põhistamata ja väär. Kostjal oleks eelneva väite osas õigus, kui hageja ei oleks kostjaga võlasuhtes (KÜS alustel) ning esitaks kostjale alusetult arveid. Kostja vastuses nähtub, et kostja ei ole aru saanud hageja esitatud nõude sisust ja tõenditest või püüab kohut eksitada, kuivõrd kostja tasaarvestab hageja esitatud viiviste arvutamise tabelis toodud summa oma vastuses esitatud laekumistega. Hageja selgitab, et hagiavaldusele lisatud viiviste arvutamise tabelis on toodud tasumata arved (perioodil 2011), mis on mh viiviste arvutamise aluseks. Hagis toodud nõude selgitamiseks esitas hageja koondtabeli koos viiviste arvutamise tabeliga kostja kogu võlgnevusest sh varasem võlgnevus, millest nähtub võlgnevuse kronoloogia ja selle tekkimise alus. Hageja esitas selgituseks arved 2009-2010, mille katteks on kostja laekumised arvestatud (laekumiste kohta, mida kostja on oma vastuses välja toonud). Hageja selgitab, et viivisnõue on arvestatud periooditi osaliselt põhjusel, et hageja on kostjale vastu tulnud ning mõneks ajaks viiviste arvestamise peatanud (kostja tasumise lubaduste mittekinnipidamine on lõpetanud peatamise). Seega, kuivõrd kostja tasumised on arvestatud varasema võlgnevuse katteks (2009-1010), millel selgituseks hageja on esitanud eeltoodud teenusarved, siis perioodi eest 10.11.2010 kuni 10.11.2011 ei ole kostja arvete eest tasunud. Hageja on laekumised arvestanud põhimõttest, et esmalt kaetakse vanemad kohustused, seejärel uuemad (lähtudes VÕS § 88 lg 8). Hageja on seisukohal, et kostja peab ise tõendama, mis osas on ta tasunud igakuiste arvete eest, kuna tasumise maksekorralduse selgitustest seda ei selgu (kuna on tasutud ebatäpsed summad võrreldes arvel toodud summaga, siis on selgusetu, kas on tasutud igakuise hooldusteenuse vms teenuse eest). Hageja on teostanud ja vahendanud kostjale hooldus-ja kommunaalteenuseid. Kostja on eeltoodud teenuste eest osaliselt tasunud. Hageja on hagis nõude põhistanud (arved, tasumiste kajastamine, üldkoosoleku protokollid).
Hagis toodud kostja kohustus on kostjal täitmata, kuigi kostja üritab eksitada ja näidata, et kohustus hageja ees on täielikult täidetud, lisades oma vastuses hagile maksekorraldused, mis aga tõendab seda, et kohustus on täidetud varasema perioodi eest, mitte aga hagis toodud kohustuse katteks.
Kostja leiab, et on kõik arved hagejale ära tasunud, mille tõendamiseks esitas kostja oma eelmise vastusega konto väljavõtted. Tulenevalt VÕS § 88 lõikest 1 võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks. Kostja märgib, et on määranud milliste arvete eest, millise ülekandega ta on tasunud hagejale esitatud arvete põhjal. Seega ei vasta tõele hageja väide, et maksekorraldususte selgitustest ei selgu, mis osas arved on tasutud. Kostja kontode väljavõtetelt on selgelt näha, millise kuu eest on tasutud. Kostja leiab, et on tasunud kõik aegumata arved hagejale, märkides milline ülekanne, mis arve eest on. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste nõude aegumise tähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Kostja on hagejat eelnevalt teavitanud, et tasub arved, mis on aegumata. Kuna hageja on esitanud kostja vastu nõude perioodi 10.11.2010 – 10.11.2011 arvete eest ning kostja on kõik eelnimetatud arved määratledes ära tasunud, puudub hagejal nõue kostja vastu. Hagi on esitatud alusetult ning tuleb jätta rahuldamata.
Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja õigus on määrata käesolevas võlasuhtes kohustuse täitmise järjekord. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Käesoleval juhul on viivitusintressi tasumise kohustus esmajärjekorras, seejärel põhikohustus. Lisaks tuleb järgida VÕS § 88 lg 6 p 1 sätet, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Seega tuleb lähtuda sellest, et esmalt kaetakse varasem võlgnevus (vanemad arved). Samuti käesoleva võlasuhte osas tuleb järgida ka poolte tahteavaldusi. Kostja on küll tasumise selgituses kirjutanud: tasumise kuu (nt juuli) ja lisanud “+ võlg”, eeldades, et sellega on kaetud vastava kuu jooksev arve ja varasem võlgnevus, jättes aga sellega järgimata VÕS § 88 lg 6 p1 sätestatu. Sellega kaasneks olukord, kus varasema võlgnevusest tulenev viivis järjepidevalt kasvab ja tekitab kostjale sellega suure kohustuse viivitusintressi näol. Muuhulgas selgitab hageja, et hageja ei ole nõustunud kostja kohustuse täitmise järjekorraga. Kostja on konkludentse tahteavaldusega määranud kohustuse täitmise järjekorra (lisanud maksekorralduse selgitusse makstava kuu), samas ei ole sellega hageja nõustunud ning samuti kaudse tahteavaldusega on seda ka näidanud (hageja kajastab arvetel ja koondväljavõttes kohustuse täitmise järjekorra ehk on lugenud esmalt kaetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse). Seega loeb hageja kostja
võlgnevuseks hagiavalduses toodud arved, arvestades kostja tasumised varasemalt võlgnevuses olevate arvete katteks. Kostja väide, et ta on kõik arved ära tasunud, on väär ja eksitav. Näiteks 2010 veebruarikuu arve summa on 108.45 eurot, kostja aga on tasunud summas 57.52 eurot. Seega on kostja täitnud oma kohustusi kaootiliselt, mittetäielikult (mh tasumisel on jätnud selgitamata, millise osa eest arvest tasuti). Vastavalt korteriühistu Xxx põhikirja punktile 3.2.6 ja 3.2.7 tuleb korteriühistu liikmel tasuda regulaarselt elamu majandamise jooksvate kulutuste eest (täitmine peab olema täielik, mitte osaline nagu kostja õigeks peab). Arvestades eeltoodut, jääb hageja täies ulatuses hagiavalduses toodud nõude juurde ja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Kooskõlas TsMS § 403 lõikega 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasjas nr 2-11-60164 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lõikega 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Korteriühistu Xxxon Harju Maakohtule esitanud hagi S Š vastu võla väljamõistmiseks. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: kostja omandis on korteriomand, kinnistusregistri nr. xxx, asukohaga xxx, Tallinn; nimetatud korteriomandile vahendab ja teostab hooldus- ja kommunaalteenuseid hageja; kostja omab ja valdab eeltoodud korteriomandit ja tarbib eeltoodud teenuseid; vastavalt eeltoodule esitab hageja kostjale igakuiselt teenuse eest arved, millel kajastub teostatud ja vahendatud teenuste loetelu, tariifid ja maksumus. Pooled vaidlevad järgneva üle: Hageja leiab, et kostja on jätnud arved tasumata alates 10.11.2010 kuni 10.11.2011; kostja leiab, et kuna hageja on esitanud kostja vastu nõude perioodi 10.11.2010 – 10.11.2011 arvete eest ning kostja on kõik eelnimetatud arved määratledes ära tasunud, puudub hagejal nõue kostja vastu. Hageja on avaldanud, et hageja ei ole nõustunud kostja kohustuse täitmise järjekorraga. Hageja on lugenud kostja võlgnevuseks hagiavalduses toodud arved, arvestades kostja tasumised varasemalt võlgnevuses olevate arvete katteks. VÕS § 88 lg 1 kohaselt võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks.
VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Käesoleval juhul on viivitusintressi tasumise kohustus esmajärjekorras, seejärel põhikohustus. VÕS § 88 lg 9 sätestab, et võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks sama paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-138-11 leidnud, et VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud intress hõlmab ka viivist. Sellist tõlgendust toetab VÕS § 113 lg 1 sõnastus, mille kohaselt on viivis lühend sõnast viivitusintress. Sama seisukohta, et viivisevõla ning põhivõla olemasolul loetakse raha maksmisel VÕS § 88 lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud viivise katteks on Riigikohus väljendanud ka 9. mail 2011. a tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 tehtud määruse punktis 54. Seega on Riigikohtu seisukoht, et hageja võib kostja tasutud summad arvestada esmalt viivise ja alles seejärel põhivõla katteks. Kostja oli kohustatud vastavalt VÕS § 88 lg 8 tasuma esmajärjekorras viivitusintressi ja seejärel põhikohustuse ja kostjal puudus tulenevalt VÕS § 88 lg 9 õigus ilma hageja nõusolekuta ise määrata missuguse kohustuse täitmiseks ta hagejale tasus. Kuivõrd hageja poolt tasumisel teostatud määramine ei olnud vastavalt seadusele lubatud, tuleb järgida VÕS § 88 lg 6 p 1 sätet, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Seega tuleb lähtuda sellest, et esmalt kaetakse varasem võlgnevus (vanemad arved). Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja on õigesti arvestanud kostja poolt tasutud summad vanemate arvete katteks ning sellest tulenevalt on kostjal tasumata arved perioodi 10.11.2010 kuni 10.11.2011 eest. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 189.89 eurot (üks tuhat ükssada kaheksakümmend üheksa eurot ja 89 senti), viivis 128.93 eurot (ükssada kakskümmend kaheksa eurot ja 93 senti) ja viivis protsendina põhinõudelt (1 189.89 eurot) alates hagi esitamisest 07.12.2011 kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,07% päevas tasumata võlasummalt.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja S Š kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.