27. september 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-9088
Tsiviilasi
OÜ PA hagi E OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2840 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ PA(registrikood XXX; asukoht: XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Valdo Lips (Advokaadibüroo Borenius; asukoht: Pärnu mnt 15, Tallinn 10141; telefon: 6651888; menetluspost: [email protected]); Kostja: E OÜ (likvideerimisel, registrikood XXX; asukoht: XXX);
Menetluse liik
Kostja esindaja: likvideerija Andres M Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt E OÜ-lt (likvideerimisel) hageja OÜ PA kasuks välja 2 840 (kaks tuhat kaheksasada nelikümmend) eurot.
3.Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda pärast kohtuotsuse jõustumist otsuse täitmise korras hageja OÜ PA arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX AS-s Swedbank 2 839 (kaks tuhat kaheksasada kolmkümmend üheksa) eurot ja 49 senti. Kostja E OÜ tasus 05.11.2009.a 2 839,49 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221013921094 hagi tagamise tagatisena tsiviilasjas nr 2-09-57633. Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja E OÜ (likvideerimisel) kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse 2 840 euro nõudes. Hagiavalduse järgi esitas kostja 03.11.2009.a hageja vastu hagi töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja 808 525,83 krooni saamiseks. Hagiavaldust menetleti tsiviilasjas nr 2-09-57633.
2.Koos hagiavaldusega esitas kostja hageja suhtes hagi tagamise taotluse, paludes arestida hageja arveldusarved krediidiasutustes 888 569,89 krooni ehk 56 789,96 euro ulatuses. Hagi tagamise taotluse lahendamisel kohustas Harju Maakohus oma 04.11.2009.a määrusega kostjat tasuma hagi tagamisega seotud võimaliku kahju hüvitamiseks tagatisena 44 428,49 krooni ehk 2 839,49 eurot. Kostja täitis Harju Maakohtu määruse 05.11.2009.a ning tasus Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221013921094 vajaliku tagatise. 11.11.2009.a rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja arestis Eesti krediidiasutustes hageja arveldusarved kokku summas 888 569,89 krooni kostja kasuks. 20.11.2009.a broneeris Danske Bank AS Eesti filiaal kohtu määruse alusel hageja arvelduskontol 888 569,89 krooni.
3.20.04.2011.a jättis Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-09-57633 rahuldamata kostja hagi. Harju Maakohtu otsus jõustus 04.01.2012.a, mil jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrus kostja apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise kohta. 11.01.2012.a tegi Harju Maakohus määruse, millega tühistati hagi tagamise abinõu kohaldamine. Määrus jõustus 27.01.2012.a.
4.Hageja viitas TsMS § 391 lg 1 punktile 1 ning leidis, et hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse hagi rahuldamata. Kostja on kohustatud seetõttu hüvitama hagejale hagi tagamisega tekitatud kahju. Hageja arvelduskonto Danske Bank AS Eesti filiaalis oli arestitud alates 20.11.2009.a kuni 27.01.2012.a Nimetatud perioodil ei saanud hageja raha kasutada, millest tulenevalt tekkis hagejal kahju.
5.Kuivõrd hageja ei saanud alates 20.11.2009.a kuni 27.01.2012.a kasutada oma raha summas 888 569,89 krooni, tuleb hageja asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud raha vabalt kasutada. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võib kahju tekkida saamata jäänud tuluna, mida oleks olnud võimalik teenida viivituse ajal raha pangas hoiustades või edasi laenates. Hageja leidis, et seepärast tuleb hagejale VÕS § 127 lg 1, § 128 lõigete 2 ja 4 alusel hüvitada vähemalt tavapärane raha kasutamise tasu vastavalt keskmistele hoiuste intressimääradele.
Lk (6)
6.Eesti Panga statistika kohaselt oli 2009.a novembris üheaastase kroonihoiuse eest äriühingule makstav keskmine intressimäär 4,7% aastas. Ajavahemikul 20.11.2009.a kuni 19.11.2010.a oleks kostja pidanud hagejale hüvitama 2 669,12 eurot. Ajavahemikul 20.11.2010.a kuni 19.11.2011.a oleks kostja pidanud hüvitama 2 669,12 eurot. Ajavahemikul 20.11.2011.a kuni 19.01.2012.a oleks kostja pidanud hüvitama 2 669,12 eurot. Kokku on kostja tekitanud hagejale raha arestimise tõttu kahju summas 5 783,09 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista 2 840 eurot.
7.Hageja tõi välja, et ta on kooskõlas TsMS § 391 lõikega 1 esitanud hagi kahe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest (otsus jõustus 04.01.2012.a). Hageja palus kohtute raamatupidamiskeskust teavitada, et kostja poolt tsiviilasjas nr 2-08-57633 makstud tagatist ei tagastataks.
8.Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et TsMS § 391 lg 1 p 1 järgi peab kahju hüvitamise hagi rahuldamiseks tõendama, et hagi tagati kostja taotlusel, et jõustus kohtuotsus, millega jäeti kostja nõue rahuldamata ning et hagejal tekkis tagamisega seoses kahju. Hageja kahju seisneb selles, et ta ei saanud arestitud raha kasutada. Riigikohus on leidnud, et saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Samuti tõi hageja välja, et Eesti Panga koostatud ametlik statistika on avaldatud veebilehel http://statistika.eestikapank.ee. Hageja nõuab kostjalt vaid 5% arestitud rahast ehk kahju suuruseks oleks 0,0085% ühe päeva eest. Samas oli perioodil, mil raha oli arestitud, VÕS § 94 lõikes 1 toodud intressimäär 01.07.2009.a-30.06.2011.a 1% ja alates 01.07.2011.a 1,25%. Üldtuntud asjaoluna tasuvad pangad oma klientide arvelduskontodel oleva raha eest intressi. Seega oleks hageja saanud arestitud raha eest pangalt intressi isegi juhul, kui raha oleks olnud ainult hageja arvelduskontol. Raha hoidmine arvelduskontol on tulu saamise seisukohalt kõige vähem kasu toov.
9.Hageja esitas 20.09.2012.a kohtule menetlusdokumendi, milles ta jäi kõigi varasemate seisukohtade juurde. Hageja palus kohtul TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Hageja märkis, et kuna kostja on tasunud tsiviilasja nr 2-09-57633 raames kohtu deposiiti 2 839,49 eurot ja deposiiti ei ole kostjale tagastatud, tuleks hageja nõue kostja vastu rahuldada antud deposiidi arvel. Hageja palus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja kohustada kohtute raamatupidamiskeskust tegema hagejale tema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX väljamakse kostja poolt deposiiti makstud raha arvelt.
KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED
10.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja leidis, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta nõuab kahju just hagiavalduses toodud summas. Hageja ei ole kahju nõude tõendamiseks esitanud mitte ühtegi dokumenti. Hageja esitatud tabelist ei nähtu, et tegemist oleks Eesti Panga koostatud statistikaga. Kostja leidis, et antud juhul ei saa üldse lähtuda eeldusest, et hageja oleks oma raha hoiustanud. Hageja peaks tõendama konkreetse kahju olemasolu ja suurust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Lk (6)
12.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 03.11.2009.a esitas kostja hageja vastu hagi töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja 808 525,83 krooni saamiseks; 2) kostja hagiavaldust menetleti tsiviilasjas nr 2-09-57633; 3) koos hagiavaldusega esitas kostja hageja suhtes hagi tagamise taotluse, paludes arestida hageja arveldusarved krediidiasutustes 888 569,89 krooni ehk 56 789,96 euro ulatuses; 4) kohus kohustas kostjat hagi tagamiseks tasuma tagatisena 44 428,49 krooni ehk 2 839,49 eurot, millise kohustuse kostja täitis; 5) 11.11.2009.a rahuldas kohus kostja hagi tagamise taotluse ja arestis Eesti krediidiasutustes hageja arveldusarved summas 888 569,89 krooni kostja kasuks; 6) 20.11.2009.a broneeris Danske Bank AS Eesti filiaal kohtu määruse alusel hageja arvelduskontol 888 569,89 krooni; 7) 20.04.2011.a jättis Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-09-57633 rahuldamata kostja hagi; 8) Harju Maakohtu 20.04.2011.a otsus jõustus 04.01.2012.a; 9) 11.01.2012.a tegi Harju Maakohus määruse, millega tühistati hagi tagamise abinõu kohaldamine.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale hagi põhjendamatu tagamisega tekitatud kahju. Hageja tõi välja, et tema Danske Bank AS Eesti filiaalis asuval kontol olid rahalised vahendid arestitud alates 20.11.2009.a kuni 27.01.2012.a. Nimetatud perioodil ei saanud hageja raha kasutada, millest tulenevalt tekkis kahju. Eesti Panga statistika kohaselt oli 2009.a novembris üheaastase kroonihoiuse eest äriühingule makstav keskmine intressimäär 4,7% aastas. Keskmist statistikat arvestades võiks hageja kostjalt saamata jäänud hoiuse intressina välja nõuda oluliselt suurema summa, kuid hageja nõuab kostjalt 2 840 euro väljamõistmist. Hageja nõuab kostjalt vaid 5% arestitud rahast ehk oluliselt vähem, kui oleks olnud seaduses sätestatud määrale vastav viivis arestimise aja eest. Eesti Panga statistika on kättesaadav panga ametlikul veebilehel.
14.Kostja vaidles nõudele vastu ja pidas seda põhjendamatuks. Kostja leidis, et hageja ei ole kahju tõendamiseks esitanud ühtegi dokumenti ning antud juhul ei saa lähtuda eeldusest, et hageja oleks oma raha hoiustanud. Hageja peaks tõendama konkreetse kahju olemasolu ja suuruse.
15.Kohus nõustub hageja seisukohtadega ja leiab, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pika ajaperioodi jooksul ehk alates 20.11.2009.a kuni 27.01.2012.a olid hageja rahalised vahendid arestitud märkimisväärses summas kostja alusetu nõude tagamiseks. TsMS § 391 lg 1 sätestab selgelt, et hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju muuhulgas siis, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissiga (§ 391 lg 1 p 1). Tsiviilasjas nr 209-57633 jõustus lahend, millega jäeti kostja hagi rahuldamata ja seega on seadusest tulenev eeldus hageja kahjunõude hüvitamiseks saabunud.
16.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodust tuleneb, et kui hagi tagamine
Lk (6)
osutus alusetuks, tuleb isik asetada olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui tema kontol olevaid rahalisi vahendeid ei oleks alusetult pikaks ajaperioodiks arestitud.
17.VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 järgi võib varaline kahju olla eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Saama jäänud tuluks loeb VÕS § 128 lg 4 kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises.
18.Kui hageja arvelduskontol olevaid vahendeid ei oleks alusetult arestitud, oleks hageja saanud oma rahalisi vahendeid kasutada erineval moel tulu saamiseks. Kuivõrd tulu saamise võimalus võeti hagejalt ära, seisneb hagejale tekitatud kahju kasu saamise võimaluse kaotamises.
19.Riigikohus on analoogiliste vaidluste lahendamisel leidnud, et saamata jäänud tulu võib seisneda kasu kaotamises, mida oleks võinud teenida näiteks raha pangas hoiustades või edasi laenates. Saamata jäänud tulu võib seisneda võimatuses teenida raha pangas hoiustades (RK TKo 14.06.2005.a nr 3-2-1-66-05, p 21). Kohus loeb põhjendatuteks hageja väiteid, milliste kohaselt oleks hageja ainuüksi raha pangakontol hoiustades saanud seeläbi teenida intressi, mis on üldteadaoleva asjaoluna üks vähem tasuvamaid kasu saamise võimalusi. Hageja rahaliste vahendite arestimise tõttu jäi hageja sellest võimalusest ilma, mistõttu on kostja kohustatud hagejale tekitatud kahju saamata jäänud tulu näol hüvitama.
20.Kostja on hagejale ette heitnud konkreetsete dokumentide esitamata jätmist saamata jäänud tulu nõude tõendamisel, kuid kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Hageja on kohtule esitanud saamata jäänud tulu arvutamisel aluseks võetud Eesti Panga statistika (toimiku lk 34), milline on kättesaadav Eesti Panga veebilehelt. Seega on hageja oma nõuet tõendanud ning hageja seisukohtadele vastu vaidlemisel tuli kostjal omakorda vastuväiteid tõendada. Kohus selgitas kostjale tema tõendamiskoormust kohtu 16.08.2012.a pöördumises (toimiku lk 67). Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja vastuväiteid tõendanud.
21.Eesti Panga statistika järgi oleks hageja keskmist intressimäära 4,7% aastas arvestades võinud intressina teenida ajavahemikul 20.11.2009.a kuni 27.01.2012.a oluliselt suurema summa, kui ta palub kostjalt välja mõista. Kostja ei ole hageja arvestusele vastuväiteid esitanud. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2 840 eurot.
22.Täiendavalt palus hageja hagiavalduses kohtute raamatupidamiskeskust teavitada, et kostja poolt tsiviilasjas nr 2-09-57633 makstud tagatist ei tagastataks. Kohus selgitab hagejale, et seesuguse taotluse rahuldamiseks käesoleva tsiviilasja raames puudub alus. Kohus saab esialgselt hagi tagada või esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet ainult hagi tagamise taotluse alusel (TsMS § 377), kuid sellist taotlust ei ole hageja kohtule esitanud.
23.Hagi tagamisel tasutud tagatise tagastamise küsimuse lahendab kohus sama tsiviilasja raames, milles on menetlusosalist kohustatud tagatist maksma. TsMS § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. TsMS § 195 lg 2 järgi saab kohus enne määruse tegemist tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks tagatis on antud. Täiendavalt näeb TsMS § 391 lg 2 ette, et hagi tagamisega tekkida
Lk (6)
võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine poole ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul TsMS § 391 lõikes 1 nimetatud ajast alates.
24.Eeltoodust tuleneb, et kui kostja soovib hagi tagamisel tasutud tagatise tagastamist, tuleb tal vastav taotlus esitada kohtule tsiviilasja nr 2-09-57633 raames. Enne tagatise tagastamise küsimuse lahendamist küsib kohus hageja seisukohta ning hagejal on võimalik seadusest tuleneval alusel tagatise tagastamisele vastu vaielda. Kohus ei saa tagatise tagastamise küsimuses seisukohta võtta käesoleva tsiviilasja raames.
25.Kohtule 20.09.2012.a esitatud menetlusdokumendis palus hageja kohtul määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja kord. Hageja palus kindlaks määrata otsuse täitmise kord, mille järgi kohustatakse kohtute raamatupidamiskeskust tegema hagejale väljamakse kostja poolt tsiviilasjas nr 2-09-57633 raames kohtu deposiiti kantud raha arvelt. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele.
26.Kostja on kandnud tsiviilasja nr 2-09-57633 raames kohtu deposiiti tagatisena 2 839,49 eurot nimelt selleks, et tagada viidatud summa arvelt tagamisega hagejale tekitatud kahju hüvitamine. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Eeltoodust lähtudes tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel käesoleva otsuse jõustumisel otsuse täitmiseks tasuda hageja OÜ PA arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX 2 839,49 eurot, milline summa on Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221013921094 kantud kostja poolt 05.11.2009.a. Hageja nõude ülejäänud osas kuulub kohtuotsus täitmisele tavapärases korras.
27.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam kohtunik
Lk (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.