Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
26. september 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-25455
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
Daisy Rohtma hagi Ernald Oja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Viru Maakohtu 10. augusti 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Daisy Rohtma määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Daisy Rohtma (IK:
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Jätta Viru Maakohtu 10. augusti 2012 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta Daisy Rohtma kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei nõustu hageja TsMS § 371 lg 2 p-i 1 kohaldamisega. Selline kohtu seisukoht on vastuolus kohtumääruse põhjendustes tooduga, et E. Oja nimetas hageja käitumist pahatahtlikuks; 2) ei ole hageja kunagi E. Oja suhtes reaalselt pahatahtlikult käitunud. Arvestades asjaolu, et hageja on riskinud oma eluga kostja elu ja tervise säilitamiseks, on kostja poolt antud ütlused hageja suhtes äärmiselt solvavad. Sellest tuleneb ka hageja isikliku õiguse rikkumine kostja poolt; 3) on kohtumenetluses võimalik välja selgitada, milliseid hageja kohta käivaid ütlusi kostja täpselt andis. Selleks tuleks prefektuurist välja nõuda kostja ülekuulamise protokoll; 4) ei anna asjaolu, et E. Oja on kõrges vanuses isik, temale õigust kahjustada hageja mainet; 5) on kostja ja tema mõrvatud õde ühtlasi hageja vanaema vend ja õde. Hageja, saades teada kostja õe mõrvamisest, sekkus asjasse, et päästa kostja samasugusest piinarikkast surmast; 6) on hageja kahjunõude suuruse määramisel lähtunud eelkõige TsMS § 132 lõikest 1.
hinnangute täpne sisu pole teatavaks saanud ka hagejale. Kuna E. Oja ei ole omapoolseid väärtushinnanguid D. Rohtma kohta avaldanud, ei saa seda käsitleda D. Rohtma au teotamisena ja seega õigusvastase käitumisena. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et isiku väärikuse rikkumine võib toimuda ka viisil, mis ei kahjusta isiku mainet avalikkuse ees (näiteks solvamine avalikkusele mitteteatavaks saanud viisil). Teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud (õigusvastane). Isiku väärikust rikkuda võivate väärtushinnangute hindamisel ja õigusvastasuse tuvastamisel tuleb VÕS § 1046 lg 1 kohaselt arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Samuti peavad kostjad oma väärtushinnanguid põhjendama. Riigikohus on tsiviilasajdes nr 3-2-1-5-07 p-s 31 ja nr 3-2-1-161-05 p-des 12 ja 15-16 asunud seisukohale, et väärtushinnangu õigusvastasus saab tuleneda selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut halvustada. Hagiavalduse kohaselt solvas E. Oja D. Rohtmad kriminaalmenetluses ütlusi andes. Samuti lõpetas E. Oja D. Rohtmaga enda esindamiseks sõlmitud lepingu. Ringkonnakohus märgib, et oma huvide esindamiseks sõlmitud lepingu lõpetamist esindatava poolt ei saa lugeda solvamiseks. Tegemist on isiku vabadusega luua, lõpetada ja kujundada tsiviilõigussuhteid. Arvestades hagiavalduses kirjeldatud võimalike väärtushinnangute avaldamise asjaolusid ei saa E.Oja väljaütlemised olla antud juhul õigusvastased ning seetõttu ei saa tegemist olla ka muu isikliku õiguse rikkumisega VÕS § 1046 lg 1 mõttes.
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.