21.septembril 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-1363
Tsiviilasi
OÜ NE hagi RA’i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ NE (registrikood XXX, asukoht XXX Hageja seaduslik esindaja Vladimir Klemm (XXX); Kostja: RA(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja Tiina Pill (Hema Õigusbüroo, Paldiski mnt. 22, Tallinn; e- post: [email protected]).
esindajad
Hagihind
3 421,22 eurot
Menetluse liik
Kohtuistung 04.01.2012.a., edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista välja RA’ilt OÜ NE kasuks 6 041,93 eurot, millest põhivõlgnevus on 3 421,22 eurot ja viivis 2 620,71 eurot.
3.Jätta rahuldamata RAi taotlus otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta RAi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.OÜ NE esitas 10.01.2010.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rutt Aus’i vastu kokku 52 798,80 krooni nõudes. Kuivõrd RA esitas makseettepanekule vastuväite, andis kohtunikuabi 17.05.2010.a. kohtumäärusega OÜ NE avalduse üle Harju Maakohtu kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on kostja XXX omanik. Vaatamata igakuiselt esitatud hooldusteatistele alates novembrist 2007.a. ei ole kostja tasunud hagejale korteri täishooldustasu täies ulatuses ja tähtajaliselt. Sellega rikub kostja pooltevahelisest hoolduslepingust tulenevat kohustust tasuda tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 40 832,95 krooni ja viivise summas 20 290,40 krooni, kokku 61 123,35 krooni (3 906,49 eurot). Menetluse kestel suurendas hageja oma nõuet vastavalt kostjapoolse võlgnevuse kasvule. Hageja palub kostjalt 13.02.2012.a. menetlusdokumendis välja mõista põhivõlgnevusena 3 421,22 eurot ja viivisena 2 620,71 eurot, kokku 6 040,93 eurot, menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas 07.09.2012.a. nõude ümberarvestuse, milles palub põhivõlgnevusena välja mõista 3 572,86 eurot ja viivisena 2 620,71 eurot, kokku 6 193,57 eurot. Samuti tegi hageja viidatud menetlusdokumendis kompromissettepaneku vähendades viivist summani 2 000 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.05.07.2010.a. kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. 08.10.2010.a. kohtule esitatud vastuses hagiavaldusele tunnistab kostja nõuet osaliselt ning põhjendab võla tekkimist sellega, et tal oli sõlmitud üürileping, mille alusel oli üürnik kohustatud tasuma kõik hooldusteenusega seotud arved. Tulenevalt asjaolust, et üürnik jättis endapoolsed kohustused täitmata, tekkisid kostjal hageja ees omakorda varalised kohustused. Kostja kavatseb esitada hagi kohtule üürniku suhtes ning võõrandada kinnistu endapoolse kahju hüvitamiseks. 28.12.2011.a. kohtule esitatud kostja täiendavas seisukohas vaidleb viimane hagile vastu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud võlgnevuse olemasolu november 2007.a. seisuga. Kostja hinnangul ei tõenda hageja enda võlaarvestus ja kostjale esitatud arved hageja nõude suurust. Kostja ei ole jätkuvalt nõus hageja poolt esitatud küttearvetega perioodil detsember 2007.a. kuni oktoober 2008.a., kui algas kütteperiood. Hageja poolt kohtule esitatud võlaarved erinevad teineteisest. Kostja on tasunud 2008.a. erinevaid summasid sularahas hageja töötaja kätte, kuid nimetatud summade laekumist võlaarvestuses ei kajastu, või on kajastatud väiksemaid summasid, kui tegelikkuses tasutu. Hageja on jätnud kohtule avaldamata, et kostja on tasunud hagejale tegelikkuses 2 974 krooni ehk 190,07 eurot rohkem. Kostja leiab ka, et kuni september 2008.a. ei pea ta tasuma küttekulu, kuna nimetatud ajani puudusid korteris küttekehad ehk radiaatorid ning kütmist ei toimunud. Küttekehade taastamisest korteris teavitas kostja hagejat septembris 2008.a. ja oktoobrist 2008.a. hakkas kütteperiood. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et arvetele märgitud summad iga konkreetse kuluartikli osas on põhjendatud ning tulenevad ka tegelikest kuludest või korteriomanike otsustest. Lisaks märgib kostja, et kohtule esitatud protokoll 14.05.2008.a. majade XXXkoosoleku kohta, ei tõenda hageja kulutusi seoses kostjale esitatud arvetega. Tegemist on ka õigustühise koosoleku otsustusega. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Hagi rahuldamise või osalise rahuldamise korral, palub kostja kindlaks määrata otsuse täitmise viisi nii, et igakuine kostja makse hagejale ei oleks suurem kui 100 eurot. Lisaks palub kostja vähendada
hageja poolt nõutud viivist mõistliku suuruseni. Kostja palub arvestada asjaoluga, et kostja ei ole jätnud kõiki makseid tasumata vaid on tasunud arveid osaliselt, kuid kuna kostjal on puudunud ühene ülevaade elamu haldamise kulutustest ja arvete põhjendatusest, siis osaline maksete tasumine on olnud mingil määral põhjendatud. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. AÕS sätteid kohaldatakse korteriomanike suhtes niivõrd, kui korteriomandiseadusest (KOS) ei tulene teisiti. 01.07.2001.a. jõustunud korteriomandiseadus (KOS) § 8 lg 1 kohaselt kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.
6.Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja on eluruumi asukohaga XXX omanik (t/l 42). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja ja kostja on 11.02.1997.a. sõlminud erastatud eluruumi ja eluruumi juurde kuuluva elamu mõttelise osa halduslepingu (t/l 40) ning ka selles, et hageja on kostjale kommunaalteenuseid osutanud ja vahendanud ja esitanud selle eest kostjale arveid. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ei ole halduslepingust tulenevat hooldustasu maksmise kohustust kohaselt täitnud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on õigesti teostanud hooldustasu arvestust ning pidanud kohaselt arvestust kostja poolt tasutud summade üle. Hagi on esitatud ajavahemikul 31.11.2007.a.- 31.01.2012.a. tekkinud võlgnevuse saamiseks. Hageja on esitanud 07.09.2012.a. haginõude täpsustuse seisuga 01.09.2012.a., kuid kohtu hinnangul on nimetatud põhinõude suurendamine esitatud hilinemisega (t/l 261-271). Kohus andis 04.01.2012.a. kohtuistungil tähtaja hagejale oma seisukohtade esitamiseks 13.02.2012.a. (t/l 179-180). 05.06.2012.a. määruses andis kohus pooltele tähtaja kohtukõne teeside esitamiseks 10.09.2012.a., seega ei ole nõude suurendamise avaldus käsitletav kohtukõne teesidena ja tuleb selles osas jätta tähelepanuta (t/l 258). Seega lähtub kohus vaidluse lahendamisel 13.02.2012.a. menetlusdokumendis esiletoodud nõude suurusest. TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on
menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 329 lg 4 kohaselt eelmenetluses võib kohus anda menetlusosalistele korraldusi dokumentide esitamiseks, täiendamiseks või selgitamiseks ja vastaspoole esitatud dokumentide suhtes arvamuse andmiseks ning tõendite esitamiseks kohtu määratud tähtaja jooksul. Menetlusosalistele tuleb kõikidest kohtu korraldustest teatada. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuivõrd antud juhul on hageja esitanud nõude suurendamise avalduse ajal, mil kohus oli asunud otsust vormistama, siis kohus jätab hageja poolt 07.09.2012.a. esitatu tähelepanuta, kuivõrd vastaspoolelt seisukoha küsimine tooks endaga kaasa kohtulahendi viibimise.
8.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hagi põhjendamatuse ja tõendamatuse osas. Hageja on esitanud rahalise nõude summas 3 421,22 eurot ning on seda põhistanud võlgnevuse arvestusega erinevate kululiikide lõikes ajavahemikul alates november 2007.a. kuni august 2012.a., kostjale esitatud hooldustasu teatiste ning arvetega (t/l 44, 60-63, 117-118, 130, 178, 202). TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
9.Esitatud võlaarvestuse koondeid (t/l 41, 68-69, 115-116, 119-120, 128-129, 198-199) kõrvutades kostjale esitatud arvetega nähtub, et osutatud on haldusteenust, 2008.a. on kogutud raha remondiks, arvestatud üldelektri, vee ja kütte kulu ning prügivedu. Kuivõrd kostja on esitanud vastuväite üldiselt kõikidele talle arvestatud summadele kululiikide lõikes, pidades neid mitte kulupõhisteks, põhjendamata sealjuures, miks ta nii arvab, loeb kohus hageja poolt osundatud ja vahendatud teenused arvestatud suuruses õigeks ja tõendatuks asja materjalide juurde esitatud raamatupidamise väljavõtetega kliendilaekumise aruannete kohta, hooldustasu teatistega ning arvetega. Kostja seisukoht, et hageja peaks võlgnevuse kujunemise selgitamiseks esitama käesoleva asja juurde kõik raamatupidamise kuludokumendid ja lepingud, et kostja saaks veenduda, et haldusteenuste arvestus on toimunud kulupõhiselt on kohtu hinnangul ebamõistlik ja pahatahtlik. Hageja on asja materjalide juurde esitanud ka selgitused, kuidas on kujunenud kostjale esitatud arved ning ka arvestused, kuidas on kujunenud kütte hind (t/l 211-240), hooldusmaksete hind (t/l 209-210). Kostja ei ole esiletoonud ühtegi konkreetset argumenti, miks ta arvab, et talle esitatud arved ei ole kulupõhised. Ainuüksi kostja paljasõnaline väide, et hageja ei ole tõendanud tegelikke kulusid ei ole kohtule aluseks teostada hageja raamatupidamise kontrolli. Kohus on seisukohal, et selleks peab esinema põhjendatud vajadus ning kostjal tuleb need asjaolud veenvalt kohtu ette tuua. Antud juhul kostja seda teinud ei ole. Samuti nähtub kohtule esitatud sõltumatu vandeaudiitori ülevaatuse aruandest, et hageja raamatupidamist on auditeeritud ning see on kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga (t/l 197).
10.Lisaks arvestab kohus kostja vastuväidete osas asjaoluga, et kostja on menetluse kestel oma seisukohti muutnud. Esialgses kostja kirjalikus vastuses kostja tunnistas hagi osaliselt ning põhjendas võlgnevuse teket sellega, et temale kuuluva korteri üürnik pidi tasuma
kõik hooldusteenustega seotud arved, kuid jättis oma kohustused täitmata, mistõttu tekkis kostjal omakorda võlgnevus hageja ees (t/l 73, 75, 76-78). Kohus märgib, et kostja vastuväide ei ole kohane, kuivõrd kostjal on õigus esitada hagi üürniku vastu võlgnevuse sissenõudmiseks.
11.Kostja on esitanud konkreetse vastuväite kütte arvestamise kohta perioodil detsember 2007.a. kuni oktoober 2008.a. so ajal, mil tema korteris puudusid radiaatorid ning olid ainult korterit läbivad soojatorud. Esialgselt nõudis hageja kostjalt kütte eest nimetatud perioodil kokku 7 221,80 krooni (t/l 41). Pärast kostja 16.09.2010.a vastuväiteid, teostas hageja ümberarvestuse kütte osas ja selgitas, et viidatud ajavahemiku kütte eest on kostjal vaja tasuda 722,18 krooni. Kostja vaidleb vastu ka nimetatud summa võlgnevuse arvestamisele. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei ole selles osas põhjendatud. Kohus märgib, et kui kellegi korterist on radiaatorid eemaldatud, tarbib see korter siiski korterit läbivatest torudest eralduvat ja ka kõrval asuvate teiste korterite omanike poolt kinni makstud soojaenergiat. Järelikult tuleb ka eemaldatud keskkütteradiaatoritega korteri omanikul soojuse eest mingis osas tasuda. Hageja on kohtule esitanud 08.05.1997.a. Nissi Vallavolikogu määruse nr. 13, millega kehtestati Nissi valla tsentraalküttega elamute korterites, millest küttekehad on demonteeritud, soojusenergia hinnaks 30% vallavolikogu 20.06.1996.a. määrusega nr. 9 ja 11.07.1996.a. määrusega nr. 11 kehtestatud normaalolukorras tarbitava soojusenergia hinnast (t/l 177). Nimetatut vaidlustatud ei ole. Seega oli hagejal kohaliku omavalitsuse õigusaktist tulenev kohustus arvestada kostja korteri suhtes soojusenergiat 30% ulatuses tavatarbimisest. Pooltevahelise lepingu p. 3.16 sätestab muuhulgas haldaja kohustuse tagada vallavolikogu poolt kehtestatud elamualaste eeskirjade täitmine (t/l 40 pöördel). Seega on kostja vastuväide selles osas alusetu.
12.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega ka selles, et hagejal puudus õigus määrata remondimakseid ajavahemikul 01.07-30.11.2008.a. Hageja on tuginenud maksete määramisel sellele, et 14.05.2008.a. majade XXX koosolekul peeti vajalikuks ja nõuti XXX majade trepikodades remondi läbiviimist. Koosolek otsustas, et materjali kulu jagatakse igale korterile umbes 500 krooni (t/l 203-205). Kostja on seisukohal, et kuivõrd viidatud koosolekul puudus vajalik kvoorum, on koosoleku otsus tühine, ka hagejal puudus otsustuspädevus remondiraha kogumise kehtestamiseks. Lisaks ei nähtu ka remondiks tegelikult kulunud summasid ja nende jaotust majade vahel. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu.
13.KOS § 15 lg 3 järgi võivad kokkuleppeid arvestades korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Käesoleval juhul on tegemist korteriomanike otsustustega remondi korraldamiseks. Trepikodade remont on korteriomanike huvides ja kohus ei näe remondivahendite kogumises vastuolu ka pooltevahelise halduslepinguga. Viidatud lepingu p. 2 järgi teeb haldaja elamu hooldus- ja remonttöid käesoleva lepingu lisas nr. 1 toodud elamu hoolduse ja remondi kohustuste jaotusega haldaja ja omaniku vahel. Sama lepingu p. 3.9 järgi kohustus haldaja pidama elamu remondiks laekunud vahendite ja neilt saadud intressi kohta eriarvestust ning kasutama neid ainult remondi teostamiseks (t/l 40). Siit saab teha järelduse, et hagejal oli kohustus koguda vajadusel raha ka elamu remondiks ja korrashoiuks.
14.Kostja ei ole muuhulgas tuginenud selle, et trepikodades ei oleks tegelikkuses remonti teostatud, ka ei ole hageja remondifondi rohkem vahendeid kogunud. Kohus märgib, et praegusel juhul puudub korteriomanike kokkulepe, et jagada remondikulutused võrdselt
korteriomanike vahel. Samuti ei ole korteriomanikel kokkulepet, mis annaks üldkoosolekule õiguse jagada kaasomandi majandamise kulutused erinevalt seaduses sätestatust. Kuna sellist kokkulepet ei ole, siis tuleb AÕS § 75 lg 1 ja KOS § 13 lg 1 kohaselt kostjal tasuda kaasomandi majandamise kulutused so trepikoja remondikulu võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Riigikohus on 09.02.2011.a. lahendis 3-2-1-146-10 asunud seisukohale, et üldkoosoleku otsused ei ole korteriomanike kokkulepped. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitleda korteriomanike kokkuleppena üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt. Samas lahendis märkis tsiviilkolleegium, et kui korteriomanik vaidlustab tasumisele kuuluvate kaasomandi majandamise kulutuste suuruse, on see suunatud teiste korteriomanike, mitte valitseja vastu. Seega on hageja remondirahade määramisel tegutsenud iseenesest korteriomanike koosolekult saadud volituste alusel. Kui hageja leiab, et temalt nõutav remondikulu ületab tema kaasomandi suurusele vastavat proportsionaalset osa, on tal õigus pöörduda nõudega teiste korteriomanike vastu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on ka remondikulu osas põhjendatud.
15.Põhjendatud ei ole ka kostja vastuväide selles, et hageja on jätnud tema poolt juulis 2008.a., septembris 2008.a. ning novembris 2008.a tasutud summad täies mahus arvestamata. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja selgitas 16.09.2011.a menetlusdokumendis, et hageja on laekunud summasid arvestanud osaliselt viivise võlgnevuse katteks (t/l 112-114). Vastuväiteid kostja esitatud arvestusele kogu menetluse vältel esile ei toonud, vaid jäi seisukohale, et hageja ei ole nimetatud summasid üldse arvesse võtnud. Kohus leiab, et kostja seisukoht on ekslik. Nii nähtub võlaarvestuse tabelitest (t/l 41, 68-69, 115-116, 119-120, 128-129, 198-199), et hageja on viivise katteks arvestanud laekumisi märtsis 2008.a summas 208 krooni, juunis 2008.a summas 700 krooni, septembris 2008.a 600 krooni ja novembris 2008.a 166 krooni. Seega ei ole hageja jätnud kostja tasutud summasid võlaarvestuses kajastamata ning kostja vastuväited on selles osas alusetud.
16.Lisaks märgib kohus, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 4 järgi kui võlgnik ei ole enne kohutuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kohustust ei ole vaidlustatud. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et võlausaldaja teatamine võib toimuda ka konkludentselt - näiteks kui pärast võlgniku poolt raha maksmist teatab võlausaldaja, milliste rahaliste kohustuste täitmist ta veel nõuab, tähendab see ühtlasi seda, et ta on kaudselt teatanud, et loeb selle kohustuse täidetuks, mille täitmist ta enam ei nõua (VÕS I, kommenteeritud väljaanne lk 273-274). Nii näiteks on kostja ise esitanud august 2008.a hooldustasu teatise, millel on käsikirjaline märge tasutud 2 000 krooni, viivise summaks on märgitud 5 725,80 krooni. Septembri 2008.a hooldustasu teatisest nähtuvalt on hageja vähendanud viivist 600 krooni võrra (t/l 62). Kohtu hinnangul on kostja poolt tasutud summade osaline viivise katteks arvestamine õiguspärane.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse
täitmist. Eeltoodu alusel on hageja nõue kostja vastu põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 3 421,22 eurot.
18.Vaidlust ei ole selles, et kostja on põhinõude tasumisega hageja ees viivituses. Kostja võttis muuhulgas 24.10.2011.a. kohtuistungil hagi õigeks, kuid taganes siis õigeksvõtust (t/l 134-136). Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohtu hinnangul on viivisearvestus õiguslikult põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista.
19.VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Seega võimaldab viidatud säte kohtul oma diskretsiooniõigust kasutades vähendada nõutava viivise summat mõistliku suuruseni võttes arvesse konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid. Kohus otsustab viivisnõude vähendamise lepingupoolte huve kaaludes. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kostja taotlus viivise vähendamiseks jätta rahuldamata. Hageja on arvestanud viivist võlgnevuselt ajavahemiku 01.01.2008- 31.05.2011.a. eest kokku summas 2 620,71 eurot. Halduslepingu p. 4.7 järgi oli hagejal õigus omaniku poolt arve tähtajaks tasumata jätmise korral arvestada viivist 0,5% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
20.Võlgnevuse arvestusest nähtub, et hageja on arvestanud tasumata summadelt viivist 0,02% päevas (t/l 41, 68-69, 115-116, 119-120, 128-129, 198-199). VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäär on perioodil 01.01.2008.a.-01.07.2011.a. olnud keskmiselt 0,024% päevas. Seega on hageja arvestanud viivist oluliselt väiksemas määras kui lepingus kokkulepitud ning isegi vähem kui võimaldaks seaduses sätestatud viivisemäär. Ka ei ole hageja arvestanud viivist alates juunist 2011.a. mil kostja on asunud osaliselt talle esitatud arveid tasuma. Kohus leiab, et hageja poolt nõutud viivis ei ole võlgnevuse suurust ja pikaajalisust arvestades ülemäära suur ning kohus ei pea võimalikuks viivist täiendavalt vähendada. Korteriomanikust kostja peab tasuma teenuste eest esitatud arvete alusel, kostjale on arved õigeaegselt esitatud, kostjal on õigus hageja raamatupidamises arvetega tutvuda ja vajadusel küsida selgitusi arve kujunemise kohta, kuid mitte jätta arved lihtsalt tasumata. Kostja on oma käitumisega ise põhjustanud viivise suurenemise.
21.TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja taotleb hagi rahuldamisel tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel selliselt, et igakuine kostja makse hagejale ei oleks suurem kui 100 eurot. Kohus jätab kostja taotluse otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 sätestatud normi eesmärk on võimaldada pooltel enne otsuse tegemist taotleda kohtult mõnda konkreetset otsuse täitmise viisi. Kohtu hinnangul ei saa kohus otsuse täitmist kindlaks määrata kostja taotluses toodud asjaoludel (väidetavalt rahaliste vahendite puudumine) ja tingimustel. Kostja taotlus maksegraafiku osas lükkab otsuse täitmise tähtaja edasi aastatepikkuseks tähtajaks. Hagejal on õigus saada õiguslikult põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud nõude osas täitedokument ning sellisel viisil otsuse täitmise viisi kindlaks määramine riivab oluliselt hageja õigusi ja huve. Selline kokkulepe oleks kohtu hinnangul võimalik üksnes hageja nõusolekul. Käesoleval juhul hageja sellist nõusolekut andnud ei ole.
22.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista 3 421,22 eurot põhivõlgnevuse katteks ja 2 620,71 eurot viivise katteks, kokku 6 041,93 eurot.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 133 lg 2 (12.12.2010.a redaktsioonis) järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 3 421,22 eurot. Menetluskulude jaotamine
25.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.