Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.septembril 2012.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-23269
Tsiviilasi
Acme Finants OÜ hagi Vitali Rüütli vastu põhivõla 682.82 euro, intressi 101.74 euro, kahju 163.88 euro ja viivise nõudes
Hagihind
846.70 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Acme Finants OÜ, registrikood 10060701, asukoht Mustamäe tee 16 Tallinn 10617 Hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski - OÜ Incure Inkasso Agentuur, Mustamäe tee 16 Tallinn 10617, e-post: [email protected] Kostja: Vitali Rüütli (endine Smorshok), isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxx xx xx xxxxx xxxxx xxxxxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
21.septembril 2012.a. kirjalikus eelmenetluses
1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista Vitali Rüütlilt Acme Finants OÜ kasuks 1023.70 eurot (üks tuhat kakskümmend kolm eurot ja 70 senti), sealhulgas võlgnevuse põhiosa 682.82 eurot, tasumata intress 101.74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 75.26 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulu 163.88 eurot. 3.Välja mõista Vitali Rüütlilt Acme Finants OÜ kasuks tagastamata laenusummalt (682.82 eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras iga viivitatud päeva eest alates 14.06.2012.a. kuni põhinõude täitmiseni. 4.Välja mõista Vitali Rüütlilit Acme Finants OÜ kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 191.73 eurot (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti) ja lepingulise esindaja tasu 200 eurot (kakssada eurot). 5.Kostjal tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. 6.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-12-23269 kannab kostja täies ulatuses.
2.Hageja menetluskulu on hagi esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 191.73 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu 200 eurot. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011AS SEB Pank, 221023778606 Swedbank AS, 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu tuvastaud asjaolud ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 10.06.2009.a. sõlmisid kostja ja Nordea Bank Finland Eesti filiaal (edaspidi Nordea Pank) krediitkaardi kasutuslepingu, millega pank võimaldas kostjale limiidisumma 639.11 eurot (10 000 Eesti krooni) kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidisumma tagastama igakuiste maksetega. Kuna kostja jättis tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, nõudis pank lepingu ennetähtaegset täitmist ning ütles lepingu üles. Nordea Pank loovutas talle kuuluva nõude hagejale, teavitades kostjat nõude loovutamisest. Eelpoolnimetatud asjaolud annavad tunnistust, et kostja rikkus lepingust tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. Kostja endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud ja hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse. Kostjal on hageja ees lepingust tulenevalt põhivõlga (tagastamata laen) 682.82 eurot ja tasumata intresse 101.71 eurot. Hageja nõue tagastamata krediidisumma ja tasumata intressi saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. Ka on põhjendatud hageja nõue võla sissenõudmisest tingitud kulude sissenõudmiseks summas 163.88 eurot.. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult
viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud lepingust tulenevat raha maksmise kohustust, annab tunnistust, et kostja viivitas selle kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale viiviseid 75.26 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist kostjalt alates 14.06.2012.a. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 191.73 eurot ja 200 eurot lepingulise esindaja tasu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.