OÜ AL hagi MTÜ Xxx vastu võla, viivise väljamõistmiseks 575,20 eurot Hageja: OÜ AL (xxx, xxx), esindaja J Š Kostja MTÜ Xxx (xxx, xxx), esindaja S P
Liik
Lihtmenetlus, pooled ära kuulatud
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista MTÜ Xxx OÜ AL kasuks 575,20 eurot põhivõlga, 60,84 eurot viivist ja alates 03.07.2012 viivist põhivõlalt 575,20 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
3.Välja mõista MTÜ Xxx OÜ AL kasuks menetluskulude katteks kokku 435,04 eurot.
4.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada kaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust 01.11.2010-31.03.2011, töö hõlmas 2 juriidilist isikut - MTÜ Xxx ja Xxx OÜ. Kostja pidi teenuse eest tasuma kuus 3000 kr ehk 191,73 € ja kokku 2 juriidilise isiku raamatupidamise tegemise eest kuus 6000 kr. Pooled muutsid suuliselt tasu suurust ja selle kokkuleppe kohaselt oli alates 2010.a. detsembrist tasu 2 juriidilise isiku raamatupidamise eest kuus 575,20 €.
2.Kostja pidi tasuma 2011.a. veebruaris osutatud teenuse eest 575,20 eurot 20.03.2011 arve nr 16 järgi. Kostja sai arve kätte, samuti võttis vastu töö (tõend: arve, elektrooniline kirjavahetus sellest, et 2011.a. kostja veebruari maksudeklaratsioon on maksu -ja tolliametile esitatud).
3.Märgitud kohustus on täitmata ehk veebruari kuu eest on tasu maksmata. Viivise määr on 5% päevas võlalt. Perioodi 20.03.2011 - 03.10.2011 eest on kostja viivisevõlg 5666,21 € (575,20 €*5%*197 päeva=5666,21€). Hageja nõuab viivist põhivõla ulatuses 575,20 €. 30.04.2012 muutis viivisenõuet ja leidis, et viivise määraks on seadusjärgne määr ja et viivis on perioodi 20.03.2011 – 02.07.2012 eest 60,84 € ning 06.09.2012 palus lisaks mõista edaspidise välja viivise protsendi võlast selle tasumiseni.
4.Vaatamata ettepanekutele ei ole kostja võlga ära tasunud. Hageja palub välja mõista kostjalt 575,20 eurot põhivõlga ja 60,84 € eurot viivist ning edaspidise välja viivise protsendi võlast selle tasumiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Menetluskulud on lõiv 115,04 € ja õigusabikulud 600 €.
5.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud palus jätta hageja kanda.
7.Poolte vahel oli suuline raamatupidamise kokkulepe, mille tingimused olid kirjalikult.
8.Kostja maksis hagejale 2010.a. 102,26 € ja 383,47€, kokku 485,73€. Hageja nõudis arvega nr 72 05.01.2011 191,73 €. Seega sai hageja kostjalt 294 € ettemaksuna (tõend: väljavõte).
9.Kostja palus 24.02.2011 hagejal teha aruanne 2011.a.a jaanuarikuu kohta, kuid ei saanud tagasisidet. Samal päeval sai kostja teate maksuametilt, et deklaratsioon on esitamata. Hageja jättis kohustused täitmata. Kostja palus hagejalt 2011.a. jaanuarikuu aruannet ka märtsis, kuid hageja neid andmeid ei esitanud, vaid nõudis tasu. Poolte kirjavahetus märtsist 2011 kinnitab seda, et kostja ei olnud rahul teenusega (tõend: kirjavahetus).
10.31.03.2011 kustutas hageja Maksu - ja tolliameti E-teeninduses 2011.a jaanuarikuu TSD deklaratsioonid (tõend: väljavõte). Mais 2011 pöördus kostja politseisse, et saada tagasi raamatupidamisdokumendid (tõend: kiri politseile). Hageja jättis töö tegemata, mida kinnitab raamatupidaja kiri.
11.Hageja tõstis ise teenuse hinda 575,20 €-le. Kokkulepitud summast on kostja maksnud ära 383,46 €, kokku on see 677,46 € (191,73*2+294). Viivise määr ei ole kokku lepitud.
12.Kostja soovis tagasi ettemaksu, kuid vastuhagi ei esitanud.
Kohtu põhjendused
13.VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustust täita vastavalt lepingule, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täitamata jätmine, täitmisega viivitamine, täies ulatuse täitmata jätmine. Rahalise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, täitmisega viivitamise korral viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest VÕS § 101 lg 1 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 II lause järgi.
14.Vaidlus puudus selles, et pooled sõlmisid suulise kokkuleppe, mille alusel osutas hageja kostjale raamatupidamisteenust 01.11.2010-31.03.2011 ja et kostja pidi hagejale maksma tasu igas kuus. Vaidlust ei olnud ka selles, et hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust 2 juriidilise isiku, so MTÜ Xxx (kostja) ja OÜ Xxx kohta. Teenust osutas hageja I. A kaudu. Ka selles vaidlus puudus. Seega on poolte vahel suuline tasuline käsundusleping VÕS § 619 järgi ja hageja kohustus osutama kostjale igakuist raamatupidamisteenust ja selle eest pidi kostja maksma igakuiselt hagejale tasu VÕS § 628 lg 1 I lause järgi (tasu maksmine ajavahemike järgi).
15.Kostja väitis, et tema poolt kohtule esitatud käsikirjalised tingimused on lepingu tingimused, mida hageja eitas. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohtule esitatud kirjalikud käsikirjalised tingimused, millele ei ole kummagi allkirja (lk 40-41), oleksid tehtud hagejale teatavaks ja hageja oleks neid aktsepteerinud ehk pooled oleksid sõlminud lepingu selles toodud tingimustel või lepingut muutnud ja et see oleks pooltele lepinguna siduv VÕS § 11 lg 4 (allkirjastatud dokumendid või vahetanud kummagi poolt allkirjastatud dokumendid) ja 13 järgi (lepingu muutmine samas vormis või kokkulepitult muutmine muus vormis). Seega ei saa kostja tugineda märgitud käsikirjalistele tingimustele kui pooli siduvatele tingimustele VÕS § 76 järgi.
16.VÕS § 628 lg 2 alusel peab käsundandja hüvitama käsundisaajale mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks Hageja pangakonto väljavõttega ning BKS arvetega nr 1190-1 15.12.2010 ja nr 1111-2 10.02.2011 (t/l 149, 151) on tõendatud, et hageja korraldas 2-le juriidilisele isikule raamatupidamisprogrammi installeerimist. Hinnates hageja esitatud BKS arveid, pangaväljavõtet, kostja konto väljavõtet, hageja arvet nr 70 kostjale, leiab kohus, et kahele isikule, sj kostjale korraldatud programmi installeerimise kulud olid 1600 kr ja need kandis hageja ise. Need kulud hüvitas kostja hagejale (21.12.2010 1600 kr, 6000 kr) kokku 485,73€ (lk 42, 77, 78, 79, 148). Lisaks on hageja tõendanud kohtule esitatud arvega nr 72 (t/l 141) ja enda pangakonto väljavõttega (t/l 147), et kostja maksis hagejale 2010.a. oktoobrikuus osutatud teenuse eest arve nr 72 järgi tasu 3000 kr ehk 191,73 € eest. Eeltoodu tõttu ei nõustu kohus kostjaga, et kostja tegi (458,73 €, 191,73 €) hagejale ettemakse. Kohus leiab, et tegelikult maksis kostja hagejale 2010.a. detsembris oktoobrikuu eest osutatud teenuse eest tasu VÕS § 628 lg 1 ja § 619 järgi ning hüvitas § 628 lg 2 alusel hagejale tema poolt varem kantud programmide installeerimise kulud. Ettemakse tagasinõude hagi/vastuhagi ei ole kostja ka tegelikult esitanud, mistõttu ei saa kohus lahendada tagasimakse tagatamise küsimust.
17.Kohtul ei ole vaja anda hinnangut hageja arvele nr 71 novembrikuu tasu kohta, kuna selle tasu nõuet pole hageja esitanud.
18.Kostja ei eitanud seda, et hageja tegi raamatupidamist 2-le juriidilisele isikule ja et kostjal oli kohustus maksta tasu hagejale mõlema juriidilise isiku raamatupidamise tegemise eest. Seda, et kostja oleks tasu maksmisel eksinud tasu suurusega ei nähtu ühestki kostja esitatud tõendist. Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttega (t/l 79) ja arvega nr 1 (t/l 142) on hageja tõendanud seda, et kostja (Xxx MTÜ) maksis hagejale 20.01.2011
575,20 € 2010.a. detsembrikuu tasu 2 juriidilise isiku raamatupidamise eest (vt kanne 36, m/k 20.01.2011). Lisaks on hageja tõendanud panga väljavõtte ja arvega nr 8 (t/l 81) seda, et kostja tasus talle 2011.a. jaanuaris osutatud teenuse 24.02.2011 575,20 € samuti 2 juriidilise isiku eest. Kohus leiab, et hageja on viidatud tõenditega tõendanud, et kostja aktsepteeris alates 2010. detsembrist 2 juriidilise isiku raamatupidamisteenuse tasu kuus (kokku) 575,20 €. Tasu maksmine ehk kostja käitumine kinnitab seega hageja väidet, et pooled muutsid suuliselt nendevahelist lepingut VÕS § 13 järgi ning raamatupidamise teenuse hind oli 2 juriidilise isiku raamatupidamise tegemise eest kuus alates 2010.a detsembrist 575,20 €. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda alates 2010.a detsembrist tasu kokku 575,20 € kuus ja kostjal on vastava tasu maksmise kohustus. Seega on hagejal lepingu järgi õigus nõuda ja kostjal kohustus maksta tasu 2011.a. veebruarikuu eest 575,20 € VÕS § 628 lg 1, § 619 ja § 76 lg 1 järgi.
19.Kostja väitis, et hageja ei osutanud jaanuaris 2011 korrektselt teenust, mistõttu jättis kostja talle 2011.a. veebruarikuu eest tasu maksmata. Kostja esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et mõned raamatupidaja ehk kostja e-kirjad ei ole jõudnud hagejani (SPÄM kiri, vt t/l 43, 48), sj on hageja nõudnud kostjalt mitmeid raamatupidamislikke andmeid nagu võlgade tabelid, autoritasu väljamaksega seonduv, haigekassa andmed, maksude andmed (t/l 48,53). Kohus leiab, et märgitud tõendid ei tõenda seda, et hagejal oleks tegemata töö jaanuarikuu eest ja ka veebruarikuu eest, mille tõttu keeldus ta veebruarikuu tasu maksmisest. Asjaolu, et kostja nõudis andmeid jaanuarikuu kohta, ei tähenda, et hageja jättis töö tegemata veebruaris 2011. I. A ja kostja esindaja e-kirjavahetusest 21.03.11 (t/l 8-13) nähtub, et kostja esindaja S. S on kinnitanud, et deklaratsioon esitatakse ja et see on esitatud ning et kostja ei keeldu arve maksmisest. Viidatud kirjavahetusest nähtub asjaolu, et kostja on hageja tööga nõustunud. Kostja esitatud M. T kirjast Xxxi MTÜ juhatuse liikmele (lk 68) 25.10.2011 nähtub, et OÜ-s Xxx ja MTÜ-s Xxx ei ole raamatupidaja tööd kinnitavaid aruandeid. Samas nähtub kostja enda esitatud Põhja Prefektuuri määrusest 19.09.2011 asjaolu, et raamatupidaja I. A pidas kinni OÜ Xxx ja MTÜ Xxx raamatupidamisdokumente, kuid määruse tegemise ajaks on need tagastatud. Hinnates M. T kirja aega ja Põhja Prefektuuri määrust 19.09.2011, leiab kohus, et M. T seletuskiri raamatupidamisdokumentide puudumisest kui tegemata tööst ei ole usutav, sest ei selgu, millal ta raamatupidamisdokumente otsis ja kontrollis. Asjaolu, et need ei olnud kostjale kättesaadavad ja olid raamatupidaja I. A valduses, ei ole vaidluse all ning seega ei saanudki need olla M. T kättesaadavad. Märgitu ei tähenda aga seda, et hageja jättis 2011. veebruarikuu teenuse tegemata, mille eest keeldus kostja tasu maksmast.
20.Hageja nõudel väljanõutud Maksu- ja Tolliameti vastusest 09.05.2012 nr 7.1-4 (t/l 180181) nähtuvalt esitas kostja MTÜ Xxx 2011. veebruarikuu tulu - ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse deklaratsioonid 09.03.2011 elektrooniliselt, need tühistati seoses parandusdeklaratsiooni esitamisega 15.06.11. OÜ Xxx esitas 2011.a. veebruarikuu deklaratsioonid 09.03.11 ja 21.03.11 elektrooniliselt ja need tühistati parandusdeklaratsiooni esitamisega 07.06.11. Maksu- ja tolliameti andmeil ei ole teada, kes need saatis, ent perioodil 22.11.10-07.04.11 oli Xxx OÜ e-maksuameti kasutaja I. A ning perioodil 22.11.2010-08.04.2011 oli I. A MTÜ xxx e-maksuameti kasutaja. Lisaks on hageja esitanud kohtule ka vastavad deklaratsioonid Maksu- ja Tolliameti koduleheküljelt (t/l 152-157). Seega kinnitavad viidatud deklaratsioonid ning Maksu - ja tolliameti kiri hageja väiteid, et I. A täitis hageja nimel kostja käsundit ning esitas 2 juriidilise isiku kohta andmeid Maksu- ja tolliametile. Nii on ümber lükatud kostja väiteid, et hageja ei täitnud oma kohustusi ega esitanud maksuametile 2011.a. veebruarikuu kohta deklaratsioone. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks rikkunud käsundit ja jätnud kohustused 2011.a. veebruaris ja jaanuaris täitmata, mis oleks võimaldanud kostjal VÕS § 111 lg 1 alusel oma vastastikusest kohustusest ehk veebruarikuu tasu maksmisest hagejale keelduda.
21.Vaidlus puudus selles, et 2011.a veebruarikuu tasu maksmise tähtaeg oli vastavalt arvele nr 16 20.03.2011. Kuna kostjal on hagejale 2011.a. veebruarikuu tasu maksmata, rikub ta hageja ees oma lepingust tulenevat kohustust VÕS § 100 tähenduses. Seega on hageja nõue 2011.a veebruarikuu tasu saamiseks 575,20 € tõendatud ja põhjendatud. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 , § 619, § 628 lg 1 alusel 575,20 €.
22.Kohus tuvastas, et hageja 2011.a. veebruarikuu tasunõue muutus sissenõutavaks 20.03.2011. Vaidlus puudus selles, et viidatud tasu on seni maksmata. Seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 II lause ja § 101 lg 1 p 6 alusel seadusjärgset viivist. Kostja ei ole vaidlustanud viivise perioodi 20.03.2011-02.07.2012 ega suurust pärast viivisenõude korrigeerimist (t/l 132, 185, 189). Seega on viivisenõue tõendatud ja põhjendatud ja tuleb kostjalt summas 60,84 € hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas TsMS § 367 tuleb alates 03.07.2012 kostjalt välja mõista viivis võlalt 575,20€ VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
23.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel on kohtul lihtmenetluse asjas (hind alla 2000 €) õigus otsustada, et otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Käeolev otsus kuulub seega viivitamatule täitmisele.
24.Hagi kuulus seega rahuldamisele. Menetluskulud
25.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. OÜ CK arve nr. 040911/001 (t/l 17) kohaselt on hagejale esitatud arve summas 600 eurot, mis on seotud käesoleva hagiavalduse esitamisega. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 115,04 eurot (t/l 18). Kostja taotleb hagejalt, et viimane hüvitaks menetluskulu summas 570 eurot (t/l 123127). Hageja palub jätta kostja poolt esitatud menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 715,04 eurot (t/l 129-131). Arvestades asjaoluga, et kohus rahuldab hagiavalduse, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot 320 eurot. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja hind on 575,20 eurot, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu summas 320 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 435,04 eurot, s.o õigusabikulu summas 320 eurot ja riigilõiv summas 115,04 eurot. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.