Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

millest 10 827,71 eurot on põhiosa võlgnevus, 807,42 eurot intressid, 1907,23 eurot on viivised, 90,99 eurot on varakindlustuse osamakse, varakindlustuse osamakse viivis on 12,15 eurot ning 25,56 eurot on menetlustasu. 10.07.2012. a. esitas hageja kostjate vastu hagiavalduse Pärnu maakohtu Haapslau kohtumajja. 16.07.2012. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 30.07.2012 on menetlusdokumendid kostjale 2 isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Kostja 2 võttis vastu ka kostja 1 (Kostja 1 on kostja 2 ema) menetlusdokumendid. Kostjad hagiavalduse vastuväidet esitanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 10.07.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-4/. Kostja 2 on nii enda kui ka kostja 1 menetlusdokumendid isiklikult vastu võtnud, kuid kumbki kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, seega tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kostjatele on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjatelt võlgnevuse väljamõistmist summas 13 671,06 eurot, millest 10 827,71 eurot on põhiosa võlgnevus, 807,42 eurot intressid, 1907,23 eurot on viivised, 90,99 eurot on varakindlustuse osamakse, varakindlustuse osamakse viivis on 12,15 eurot ning 25,56 eurot on menetlustasu. Hageja on kohtule nõude tõendamiseks esitanud: poolte vahel 24.08.2007. a sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 5-7/; poolte vahel 05.02.2009. a sõlmitud laenulepingu nr * lisa /tlk 810/; korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud /tlk 1117/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 18-29/; 01.12.2010 kostjale 1 ja kostjale 2 saadetud lepingu ülesütlemisteatise /tlk 30-31, 37/; kostjale 1 ja kostjale 2 21.12.2010 saadetud võlgnevuse teatise /tlk 32-33,38/; kostjale 1 ja kostjale 2 10.04.2012. a saadetud võlgnevuse teatise /tlk 34-36/ ja täitedokumendid /tlk 39-47/.

Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt 1 Tiia Noormänd’ilt ja kostjalt 2 Danel Koppel’ilt hageja Swedbank AS kasuks välja mõista võlgnevus summas 13 671,06 eurot, millest põhivõlgnevus on 10 827,71 eurot, intress 807,42 eurot, viivis 1907,23 eurot, varakindlustuse osamakse 90,99 eurot, varakindlustuse osamakse viivis 12,15 eurot ning menetlustasu 25,56 eurot. Samuti palub hageja solidaarselt kostjalt 1 ja kostjalt 2 välja mõista viivise protsendina põhinõudest (10 827,71 eurot) alates 10.07.2012 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja 1 ja kostja 2 kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 650 eurot /tlk 48/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 650 eurot. Nimetatud summa kuulub solidaarselt kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.