2-12-11334/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Dmitri Hotuljov’il tasuda hagejale Julianus Inkasso OÜ menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud Swedbank AS (edaspidi hageja) ja Dmitri Hotuljov (edaspidi kostja) sõlmisid 21.03.2006. a laenulepingu nr *, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 67 150 eurot sihtotstarbega äritegevuse finantseerimine. Vastavalt lepingule kohustus kostja hagejale tasuma laenusumma osamakseid ning intressi iga kuu 22. kuupäevaks. Tulenevalt lepingu tüüptingimustest oli hagejal õigus kostjalt nõuda varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga Läänemaa registriosa *. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud ning seepärast saatis hageja 26.08.2010. a kostjale lepingu ülesütlemisteatise. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles 13.09.2010. a lepingu ennetähtaegselt üles. 13.01.2012 müüdi kinnistu aadressiga Läänemaa 09.07.202 seisuga nõuab hageja laenulepingust nr * tulenevat võlgnevust summas 6390 eurot, millest põhiosa on 3200 eurot, intressid 1072,75 eurot ajavahemiku 22.05.2009-13.09.2009 eest, viiviseid summas 2027,77 eurot ajavahemiku 22.06.2009-08.03.2012 eest ning võla menetlemise tasu summas 89,48 eurot. Swedbank AS esitas 20.03.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla 6390 eurot nõudes. Kohus tegi 28.03.2012 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule ekirjaga kätte toimetatud 27.04.2012. Võlgnik Dmitri Hotuljov esitas nõudele 24.05.2012 vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis 21.06.2012 määrusega nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.07.2012. a. esitas hageja kostja vastu hagiavalduse Pärnu maakohtu Haapslau kohtumajja. 13.07.2012. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 09.07.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 23-26/. Kostja on menetlusdokumendid e-posti teel kätte saanud, kuid kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, seega tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 6390 eurot, millest põhivõlgnevus on 3200 eurot, intress 1072,75 eurot, viivis 2027,77 eurot ning menetlustasu 89,48 eurot. Hageja on kohtule nõude tõendamiseks esitanud: poolte vahel 21.03.2006. a sõlmitud laenuleping nr * /tlk 28-33/; laenulepingu nr * Lisa nr 1 /tlk 34/; hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu /tlk 35-40/; 26.08.2010 kostjale saadetud ülesütlemiskirja /tlk 41/; 15.09.2010 kostjale saadetud võlgnevus teatise /tlk 42/; 24.01.2012 kostjale saadetud võlgnevus teatise /tlk 43/ ja lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 44-58/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise protsendina põhinõudest väljamõistmist alates hagiavalduse esitamise päevast. TsMS § 486 lg 4 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Dmitri Hotuljov’ilt hageja Swedbank AS kasuks välja mõista võlgnevus summas 6390 eurot, millest põhivõlgnevus on 3200 eurot, intress 1072,75 eurot, viivis 2027,77 eurot ja menetlustasu 89,48 eurot. Samuti kuulub Dmitri Hotuljov’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt (3200 euro) alates hagi esitamisest (20.03.2012) kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.