Swedbank P&C Insurance AS hagi Madis Vidderi vastu 991,86 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
991,86 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank P&C Insurance AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Swedbank P&C Insurance (registrikood: 11269248), esindaja Ronni Reose
esindajad
RESOLUTSIOON
Tartu Maakohtu 27. veebruari 2012 otsus
Vastustaja (kostja): Madis
XXXXXXXXXXX)
1.Apellatsioonkaebus rahuldada.
Vidder
AS
(isikukood:
2.Tühistada Tartu Maakohtu 27. veebruari 2012 otsus ja teha asjas uus otsus.
3.Rahuldada Swedbank P&C Insurance AS hagi Madis Vidderi vastu ja välja mõista Madis Vidderilt Swedbank P&C Insurance kasuks 991,86 eurot (üheksasada üheksakümmend üks eurot 86 senti).
4.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Madis Vidderi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Swedbank P&C Insurance AS esitas hagi Madis Vidderi vastu 991,86 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud põhjendsute kohaselt toimus Võru linnas aadressil XXX korteris XX 02.06.2008 kahjujuhtum, mille käigus sai korter ulatusliku veekahju. Korter oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud varakindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is. Kahju suuruse hindamisel leiti, et põhjendatud kahju kogusuuruseks on 17 019,34 krooni, millest on maha arvestatud kindlustusvõtja omavastutus 1 500 krooni. Hageja hüvitas 15.07.2008 korteri omanikule kahjujuhtumist tekkinud kahju vara taastusremondi maksumuse summas 15 519, 34 krooni (991,86 eurot). Tõendatud on, et kahju tekkimise põhjustas samas hoones ülakorrusel paiknenud korteris nr XX WC poti ja kanalisatsioonipüstiku vahelises äravoolutorus tekkinud ummistus. Korteri nr XX omanikuks on kostja. Korteriomandi seaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma oma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad eeltoodut kohustust. Nimetatud kohustus hõlmab ka piisava hoolsuse rakendamist tagamaks koretriomandi siseste kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohane toimimine. Kuivõrd veekahju sai alguse kostja omandisse kuuluvast korterist, siis oli eelnimetatud kohustus täitmata. Käesoleval juhul ei esine rikkumist vabandatavaid asjaolusid. Kuivõrd kostja vastutus tekkinud kahju osas põhineb KOS § 11 lg 1 p-s 1 ja sama sätte lg-s 2 sätestatud korteriomandi omaniku kohustuse täitmata jätmisel ning kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega lahendis nr 3-2-1-69-06 ei ole vastutava isiku puhul oluline tuvastada isiku süü olemasolu. Hagejal on tekkinud nõudeõigus kostja vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel kindlustushüvitisena väljamakstud summa ulatuses, s.o 991,86 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt kahjuhüvitis 991,86 eurot.
2.Kostja M. Vidder vaidles hagile vastu.
Vastuväidete kohaselt on hageja nõue suunatud vale isiku vastu. Kui aga hageja nõue on suunatud õige isiku vastu, siis vastutab kostja proportsionaalselt vastavalt oma kaasomandi osale koos teiste korteriühistu kaasomanikega. Kõnealune kahju on tekkinud tingituna ummistusest hoone kanalisatsioonipüstikus. Kostja viibis isiklikult kahju tekkimise põhjustanud ummistuse likvideerimise juures ning tehnoloogiliselt väljutati ummistus kanalisatsioonisüsteemi püstikust trossi abil ja võõrkehi, mis viitaks mõne elaniku tegevusele torustikust välja ei võetud. Pooled ei vaidle selle üle, et ummistuse põhjustaja ning seega kahju tekkimise põhjus oli hoone torustikus. Kahju tekkimise põhjustaja paiknes korteriomandi eseme piirest väljaspool, st kaasomandi esemeks olevas trassis. Tuginedes KOS § 2 lg-le 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg-le 1 leidis kostja, et ta võib olla kinnistu kaasomandiosale vastavas osas osaline kostja. Antud juhul puudub põhjuslik seos kostja tegevuse või tegevusetuse ja kahju tekkimise vahel ning samuti ei ole üheselt tõendatud ummistuse tegelik asukoht. Hageja esitatud tõendid, mis oli ummistuse põhjustajaks ning, kus tuvastati ummistuse põhjustaja, on vastuolulised ning ebausaldusväärsed. Tõendamata ja ebaselge on, millises torustiku osas oli ummistus, mis selle põhjustajaks oli ning kuidas sinna sattus. Kostja ei ole rikkunud KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud korteriomaniku korteriomandi korrashoiu kohustust. Hageja peab lepinguvälise õiguse alusel nõude esitamisel tuvastama põhjusliku seose kahju ning kostja käitumise vahel ning seejärel põhjendama ära kostja süü. Hageja pole vastavaid asjaolusid tõendanud. Muuhulgas on korterelamus, kus kahju toimus, loodud korteriühistu. Tulenevalt KOS § 151 lg-st 2 on elamu tehnosüsteemide või nende osade paigaldamine või eemaldamine eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Üldteadaolevalt saab vedelik ilma abivahenditeta ja isevoolus liikuda oma raskuse mõjul suunal ülalt alla, seega kui liikumine toimus mõnel muul suunal, nt püstikuga ühendatud seadmest välja, sai ummistatud olla vaid kanalisatsioonipüstik. Käesoleval juhul on asjassepuutumatu, millisel konkreetsel torulõigul oli takistus. Hoone torustik, sh vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik, on ühtne tervik ning on korteriomanike kaasomandis. Sellisele järeldusele on jõudnud ka Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-38-05.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 27. veebruari 2012 otsusega Swedbank P&C Insurance AS hagi M. Vidderi vastu rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt on tõendatud, et 02.06.2008 Võru linnas XXX korteris nr XX on toimunud veekahju, mille kahjuhüvitisena tasus hageja korteri nr XX omanikule A.T. 15 519,34 krooni. Pooled ei vaidle ka selle üle, et korteris XX toimunud veekahju sai alguse korterist XX, uputuse tõttu saigi kahju korter nr XX siseviimistlus. Pooled vaidlevad kahju tekkimise koha üle, kusjuures hageja väidab, et kahju tekkimise põhjuseks oli korteris XX toimunud ummistus WC poti ja kanalisatsioonipüstiku vahelises äravoolutorus, kostja omakorda, et ummistus oli kanalisatsioonitorus, mille korrasoleku eest vastutab korteriühistu. KÜ XXX väljastatud tõendist nähtuvalt kanalisatsioonitoru ummistus oli põhjustatud korteris nr XX. Korteri nr XX omanikuks on M. Vidder, kes andis korteri üürile nelja alaealist poissi kasvatavale noorele emale. Kanalisatsioonitoru ummistuse lahtivõtmisel tulid välja plastikust laste mänguasjade osad ja riietusesemed. 02.06.2008 selgitas KÜ XXX juhatus, et toimunud ummistuse asukoht oli korteris nr XX tualettruumi 7-nda püstiku 3-nda ja 4-nda korruste
vahelises osas. R.L. poolt 12.07.2009 antud kirjalikust vastusest nähtuvalt oli ummistus korteri XX WC poti ja püstiku vahelises äravoolu torustiku osas, kuhu oli tugevasti kinni kiilunud tropp. Tunnistaja R.L. ütluste kohaselt oli uputuse põhjus tualettruumis. Ummistus oli täpselt WC poti taga asuva kolmiku ja püstiku vahelises osas. Kaevude kontrollimisel nähti neljandas kaevus plastmassi juppe. Tunnistaja E.K. , kes on KÜ XXX juhatuse liige, ütluste kohaselt nägi ta, kui R.L. poti taga oleva kolmiku kaudu likvideeris ummistuse, ta surus seal trossi torusse. R.L. kaevude kontrollimisel selgus, et neljandas kaevus oli plastmassist lego taolised mänguasjad ja sokid. Maakohus leidis, et ei ole tuvastatud ummistuse tegelikku kohta, s.o asjaolu, et ummistus oli tõepoolest korteris nr XX WC poti ja püstiku vahel, nii nagu väidab ummistuse likvideerinud R.L. , või püstikus endas, nii nagu väidab kostja. Kirjalikes tõendites on KÜ XXX juhatus kinnitanud, et ummistus oli kanalisatsioonipüstikus. Samas on tunnistaja R.L. kinnitanud, et ummistus oli korteris XX WC poti kolmiku ja püstiku vahelises torus ja tema veendumus põhineb sellele, et koputades vastu püstikut see kõmises, seega oli tühi. Tunnistaja E.K. on samuti kinnitanud oma veendumust, et uputus sai alguse korterist nr XX, kuid kuna tunnistajal puuduvad vastavad eriteadmised, ei saa tunnistaja ütlusi ummistuse täpse koha osas lugeda asjakohaseks, tegemist on tunnistajapoolse oletusega, mida kohus ei saa objektiivselt kontrollida. Kuna ummistuse tegelikku asukohta ei ole tuvastatud ega dokumenteeritud, ei saa hagi rahuldamine põhineda ainuüksi kellegi veendumusel. Kohus leidis, et kanalisatsioonikaevust väidetavalt leitud esemete ja korteris nr XX elanud alaealiste laste seostamine leitud esemetega on meelevaldne. Ummistuse likvideerinud R.L. ja KÜ XXX juhatuse esimees ei ole leitud esemeid kuidagi fikseerinud ja tuvastanud, et need esemed pärinesid just korterist nr XX. KOS § 11 lg 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras korteriomandi reaalosa. Korteriomandi reaalosa koosseisu ei kuulu kanalisatsioonitorustik, sest seda osa ei saa korteriomanik kasutada teistest kaasomanikest eraldi. Mõistlikuks ei saa lugeda, et korteriomanik vastutab ka kanalisatsioonipüstiku korrasoleku eest. Tõendamata on, et kostja oleks kanalisatsioonitorustiku ummistanud. Kuna ummistus võis olla ka kanalisatsioonitorustikus, võib eeldada, et KÜ XXX ei ole läbi viinud vajalikke profülaktilisi töid torude puhastamise osas. Praeguses menetlusetapis ei ole võimalik tuvastada kahjujuhtumi ajal valitsenud täpset olukorda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Swedbank P&C Insurance AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
27.veebruari 2012 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Apellant palub mõista kostjalt välja maakohtus ja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv. Apellant palub jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Maakohtu seisukoht, et korteriomandi reaalosa koosseisu ei kuulu kanalisatsioonitorustik, sest seda osa ei saa korteriomanik kasutada teistest kaasomanikest eraldi ning, et mõistlikuks ei saa lugeda, et korteriomanik vastutab ka kanalisatsioonipüstiku korrasoleku eest, on osaliselt vastuolus KOS §-ga 2. Korteriomandi eseme reaalosas piires paiknevat kanalisatsioonitorustikku saab kasutada üksnes korteriomandi omanik, eelnimetatud torustikku on võimalik muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata ning teiste korteriomandite omanikel puudub konkreetse korteriomandi sisese kanalisatsioonitorustiku kasutamise võimalus. Seega kuulub korteriomandi eseme reaalosa hulka eluruumi sisene
kanalisatsioonitorustik kuni kohani, kus eelnimetatud torustik suubub vastava hoone korteriomandite omanike poolt ühiselt kasutatavasse kanalisatsioonitorustikku. Hageja on seisukohal, et korteriomandi eseme reaalosas paikneva eluruumi sisese kanalisatsioonitorustiku kuni kohani, kus vastav torustik on ühendutud püstikuga, nõuetekohase toimimise eest vastutab korteriomandi omanik isiklikult. Samas nõustus hageja maakohtu seisukohaga, et kanalisatsioonitorustiku, mida korteriomandite omanikud kasutavad ühiselt, nõuetekohase toimimise eest vastutavad korteriomanikud ühiselt; 2) on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja jõudnud ebaõigele järeldusele. Tunnistaja R.L. ütlustega on tõendatud, et ummistust püstikus ei olnud. R.L. selgitas, et korteriomandi eseme reaalosasse kuuluvas kanalisatsioonitorustikus paikneva kolmiku avamisel ning sinna trossi sisestamisel kohtas tross takistust enne, kui saabus püstiku ja korteriomandi eseme reaalosasse kuuluva kanalisatsioonitorustiku ühenduskohta. Seletuse kohaselt mahtus trossist korteriomandi eseme reaalosasse kuuluvas kanalisatsioonitorustikku ca 20-30 cm, kuid korteriomandi eseme reaalosasse kuuluvas kanalisatsioonitorustikus paikneva kolmiku ja püstiku vaheline kaugus oli alla 1 meetri. Samuti WC potist vett tõmmates ei olnud kuulda püstikust jooksva vee häält. Otsusest ei selgu, miks ei ole pikaajalise valdkonna töökogemusega isiku poolt veeavarii likvideerimise käigus tuvastatud asjaolude pinnalt tehtud järeldus ummistuse asukoha osas adekvaatne tõend ummistuse asukoha määratlemisel. Hageja leiab, et asjas on tõendatud, et veeavarii põhjuseks oli korteri nr XX korteriomandi eseme reaalosasse kuuluvas kanalisatsioonitorustiku osas olnud ummistus. Kuivõrd korteriomandi eseme reaalosasse kuuluvas kanalisatsioonitorustiku osas olnud ummistuse tekkiva kahju eest vastutab kooskõlas KOS § 11 lg 1 p 1 korteriomandi omanik, lasub käesoleval juhul vastutus tekkinud kahju eest kostjal.
5.Vastustaja M. Vidder vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige hageja seisukoht, et korterisisene kanalisatsioonitorustik kuulub korteriomandi reaalosa hulka pelgalt seetõttu, et teistele korteriomanikele on sinna piiratud ligipääs või, et seda kõik kaasomanikud ei kasuta. Korterisisene kanalisatsioonitorustik ning hoone kanalisatsioonipüstik on ühtne hoone kanalisatsioonisüsteem. Asjaõiguslikus mõttes on hoone kanalisatsioonisüsteem asi ning korteri ja püstiku vahelise torustiku näol on tegemist asja olulise osaga, mis on asjaga püsivas ühenduses ning seotud eesmärgi kaudu. Kui sulgeda püstikusse suunduvate korterite ühendused kanalisatsioonipüstikuga, siis jääb hoonesse funktsioonita püsttoru ning korterites puuduks edaspidi kanalisatsiooniühendus, seega muutuks oluliselt asja olemus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-38-05 leidnud, et hoone torustik (sh vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik) on ühtne tervik ning süsteem, mis on korteriomanike kaasomandis. Kostjal ei lasunud elamu kanalisatsioonisüsteemi korrashoiu kohustust. Seega puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja/või tegevusetuse ja kahju võimaliku tekkimise vahel; 2) ei saa tunnistaja R.L. poolt antud ütlused pidada tõendiks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 mõttes. Hageja seletustele tuginedes ummistuse asukoha arvatav tuvastamine toimus peamiselt inimkõrvaga tajudes. Seega, tõendina on esitatud tunnistaja seletused, kes 3 aastat hiljem meenutab toona tajutud helisid, mida edastas paljude hulgast üks konkreetne kanalisatsioonipüstik. R.L. ütlusi käesoleval juhul ei ole võimalik arvestada tõendina, sest need ei tugine faktidel ega vahetul kogemisel. Tõendina ei ole võimalik arvestada tunnistaja R.L. ütlusi muuhulgas ka asjaolu tõttu, et ühtegi neist väidetest ei ole võimalik objektiivselt kontrollida, kuna tegemist on suures osas pelgalt aistingute kirjeldustega. Nähtuste üksikomaduste meelelised peegeldused on aga ääretult subjektiivsed ja ei ole käsitatavad vahetu kogemisena. Ütlused jäävad paljasõnalisteks ning põhinevad oletustel, kuivõrd ummistuse
asukoha kindlaksmääramiseks oleks pidanud torusse sisenema. Vastustaja on seisukohal, et antud juhtumi puhul oleks usaldusväärseks tõendiks ummistuse asukoha kindlaksmääramisel torustiku inspekteerimine spetsiaalse kaameraga ja saadud andmed võiks käsitada tõendina.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu 27. veebruari 2012 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab Swedbank P&C Insurance AS hagi M. Vidderi vastu ja mõistab välja M. Vidderilt Swedbank P&C Insurance kasuks 991,86 eurot.
7.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et 02.06.2008 kannatas veekahju tagajärjel Võru linnas aadressil XXX -XX asuva korteri siseviimistlus ning kahju põhjustanud vesi valgus korterisse nr XX korterist nr XX. Poolte vahel on muuhulgas vaidlus selles, kas korteriomandi eseme reaalosa piires paiknevat kanalisatsioonitorustikku saab lugeda reaalosa osaks või on tegemist korteriomanike kaasomandi esemega. Korteriomand on KOS § 1 lg 1 järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi eseme reaalosa mõiste sätestab KOS § 2 lg 1 ning sama sätte lg 2 järgi ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Ringkonnakohtu arvates tuleneb eeltoodud sätetest, et elamusisesed kanalisatsioonipüstikud on korteriomanike kaasomandis, kuid kanalisatsioonisüsteemi torustik, mis asub korteriomandi eseme reaalosas ning ühendab näiteks WC potti ja valamuid kaasomandi esemesse kuuluvate kanalisatsioonipüstikutega, ei ole kaasomandi esemeks. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi kanalisatsioonisüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest, kuid torustiku korrashoiu eest, mis asub korteriomandi eseme reaalosas, vastutab korteriomanik, s.o korteriomandi eseme reaalosa hulka kuulub eluruumi sisene kanalisatsioonitorustik kuni kohani, kus eelnimetatud torustik suubub vastava hoone korteriomandite omanike poolt ühiselt kasutatavasse kanalisatsioonipüstikusse.
8.Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja seetõttu põhjendamatult jätnud hagi rahuldamata. Hageja on esitanud hagi kostja vastu KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sama paragrahvi lg 2 järgi on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Antud juhul ei taganud kostja korteri nr XX omanikuna seda, et korteriomandit kasutavad isikud oleksid täitnud KOS § 11 lg 1 p-i 1. Hageja väitel põhjustas veelekke korteris nr XX (seega ka veekahju tekkimise korteris nr 37) korteriomandi eseme reaalosasse kuuluvas kanalisatsioonitorustikus tekkinud ummistus (ummistus oli WC poti ja kanalisatsioonipüstaku vahelises äravoolutorus).
Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ummistus oli kanalisatsioonipüstakus, mis kuulub kaasomandi esemesse ja mille korrasoleku eest vastutab korteriühistu. Hageja on oma väidet tõendanud tunnistajate R.L. ja E.K. ütlustega (tl 110-111), samuti korteriühistu esimehe E.K. 11.06.2008 tõendiga (tl 9) ja 28.08.2008 kirjaliku vastusega (tl 36) ning R.L. 12.06.2009 kirjaliku vastusega järelpärimisele (tl 39). Tunnistaja R.L. ütluste kohaselt „Ummistus oli täpselt WC poti taga asuva kolmiku ja püstaku vahelises osas, sisselükatava trossi pikkusest oli näha, et kohe peale WC potti, WC potist püstaku poole./.../WC potist vett tõmmates jooksis see üle ääre ja katkisest kohast välja, ei olnud kuulda püstakust jooksva vee häält. WC poti lõpuosa oli katkine, sealt oli suur tükk ära murdunud.“ Tunnistaja E.K. ütluste järgi „/.../seal oli vett väga palju, seal oli esik vannitoa ja tualeti ees vett täis/.../tualetipott oli vett täis. Seda ei ole olnud, et ülevalt tõmmati vett ja WC potist tuli vesi välja. Ma arvan, et see on minu enda rumalus, et ühes kohas on öeldud, et ummistus oli püstakus ja teises, et püstaku ja WC poti vahel. Leian, et see on õige, mida ütles L., tema on õppinud seda ametit.“ Korteriühistu esimehe E.K. 11.06.2008 tõendist nähtub, et 0206.2008 oli kanalisatsioonitoru ummistus korteris nr XX. Samuti on kinnitanud E.K. oma kirjalikus vastuses 28.08.2008, et ummistuse kanalisatsioonitorus põhjustas korter nr XX. R.L. 12.06.2009 kirjalikus vastuses märgib, et ummistus oli korteris nr XX WC poti ja püstiku vahelises äravoolu torustiku osas. Arusaamatu on kostja väide, et tunnistaja R.L. ütlusi ei saa arvestada tõendina, sest need ei tugine faktidel ega vahetul kogemisel. Vastupidi, tunnistaja on ütluste andmisel lähtunud oma vahetust kogemusest ning konkreetsest olukorrast. Asjakohane ei ole ka kostja väide, et R.L. ütlusi ei ole võimalik arvestada tõendina seetõttu, et tema väiteid ei ole võimalik objektiivselt kontrollida. Tunnistaja lähtub oma ütluste andmisel sellest, kuidas tema on tajunud subjektiivselt vaidlusaluseid sündmusi, s.o objektiivselt peab olema toimunud sündmus, mille kohta tunnistaja ütlusi annab, kuid samas on ütlused siiski mingil määral subjektiivsed.
9.Kuna kostja ei ole oma vastuväite tõendamiseks tõendeid esitanud, kuid hageja on oma väidet tõendanud, siis ringkonnakohus leiab, et asja materjalidega on tõendatud, et ummistus, mis lõppkokkuvõttes põhjustas veekahju korteris nr XX, oli korteris nr XX WC poti ja püstiku vahelises äravoolu torustikus. Seega oli ummistus korteriomandi eseme reaalosas ning sellega põhjustatud kahjulike tagajärgede eest vastutab § KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt korteriomanik, s.o antud juhul kostja. Hageja on kindlustusandjana hüvitanud kannatanule kahju ning seetõttu on kannatanu nõue kostja vastu VÕS § 492 lg 1 alusel hagejale üle läinud.
10.Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata.
Kostja ei ole esitanud väidet ega ka tõendeid selle kohta, et temapoolne kohustuste rikkumine oli vabandatav KOS § 11 lg 3 alusel.
11.VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Ringkonnakohus leiab, et ummistus korteris nr XX WC poti ja püstiku vahelises äravoolu torustikus ning veekahju korteris nr XX on sellises põhjuslikus seoses, et veekahju on ummistuse tagajärg. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse VÕS-i 7. peatüki sätteid. Kuna antud juhul on kahjustatud korteri nr XX siseviimistlus, siis hõlmab kahjuhüvitis eelkõige siseviimistluse parandamise mõistlikke kulutusi (VÕS § 132 lg 3). Hageja on taotlenud kostjalt kahjuhüvitise 991,86 väljamõistmist ning kahjuhüvitise suuruse tõendamiseks on hageja esitanud sündmuskoha ülevaatuse akti 06.06.2008 (tl 8), kalkulatsiooni (tl 10), hüvitisotsuse (tl 34) ja hüvitise tasumist tõendava maksekorralduse (tl 35). Kostja on kahjunõudele vastu vaielnud väites, et hageja ei ole kahju suurust tõendanud, sest kostja sai kahju tekkimisest korteris nr XX teada alles hageja pöördumisest 30.08.2008 ning seetõttu ei ole kostjal võimalik hinnata, kas kahju tekkis, milline oli ulatus ning kas tegemist on mõistlike kulutustega. Ringkonnakohus leiab, et kostja paljasõnalised väited ei lükka ümber hageja poolt esitatud tõendeid kahjuhüvitise suuruse kohta. Sündmuskoha ülevaatuse aktis on fikseeritud veekahju ulatus ning kalkulatsioonis on kajastatud veekahju likvideerimiseks vajalikud mõistlikud kulutused. Kõigest eeltoodust lähtudes tuleb hagi rahuldada ning mõista välja M. Vidderilt Swedbank P&C Insurance kasuks 991,86 eurot.
12.Kuna nii hagi kui apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.