Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-11-7290
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
17.09.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi
Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.
Liili Lauri Swedbank Liising AS hagi OÜ LG(pankrotis) ja OÜ OM vastu nõude tunnustamiseks OÜ LG (pankrotis) pankrotimenetluses 1595 eurot 28.08.2012 Hageja: Swedbank Liising AS, registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, 15039, hageja esindaja Tarmo E , XXX Kostja I: OÜ LG (pankrotis), registrikood XXX, XXX, esindaja pankrotihaldur Mati Merimaa Vastuväite esitanud võlgniku endine juhatuse liige JA, isikukood XXX, XXX Kostja II: OÜ OM, registrikood XXX asukoht XXX, lepinguline esindaja IK, XXX Kohtuistungil viibisid hageja esindaja TE, JA ja kostja II esindaja IK. Hagi rahuldada. Tunnustada Swedbank Liising AS nõuet OÜ LG(pankrotis) pankrotimenetluses summas 21 235.63 eurot II järgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel. Jätta tsiviilasja menetluskulu 50% ulatuses JA ja 50% ulatuses OÜ OM kanda.
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 20.01.2011 toimus OÜ LG (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, hageja nõude vaidlustasid võlgniku juhatuse liige JA ja OMOÜ. Nõuet tunnustati 853 euro ulatuses. Hageja ja OÜ LG (pankrotis) kui faktooringu kliendi vahel sõlmiti 24.05.2007 faktooringuleping nr XXX, lähtudes faktooringu kliendi soovist loovutada hagejale, kui faktoorile müügilepingutest tulenevaid rahalisi nõudeid faktooringuvõlgnike suhtes lepingus märgitud tingimustel ja faktoori nõusolekust anda faktooringu kliendile nõude täitmise arvelt krediiti. Lepingu alusel omandas hageja faktooringu klienditarvetest nr 70503/1EN ja 70430/EN tulenevad rahalised nõuded RT OÜ (pankrotis) vastu kokku summas 352 898.55 krooni (22 554.33 eurot). Vastavalt lepingu punktile 2.4 maksis hageja OÜ LG (pankrotis) punktis 2.4 nimetatud arvete alusel välja 80% loovutatud nõude summast, kokku 282 318.84 krooni. RTOÜ (faktooringu võlgnik) ei suutnud 60 päevase maksetähtaja jooksul tasuda hagejale 352 898.55 krooni ja tuginedes lepingu punktile 10.1 ja 10.2 esitas hageja OÜ LG (pankrotis) regressinõude, kes seda ei täitnud. 10.08.2007 sõlmiti lepingu lisa 3, RT OÜ (pankrotis), hageja ja OÜ LG(pankrotis) vahel, mille kohaselt kohustus OÜ LG(pankrotis) tasuma jooksva kuu maksed vastavalt maksegraafikule. 09.05.2008 sõlmisid hageja ja OÜ LG(pankrotis) lepingu lisa 4, punkti 1.1. kohaselt kohustus OÜ LG(pankrotis) tasuma jooksva kuu maksed vastavalt maksegraafikule, maksete mittetähtaegse tasumise korral viivise 0,15% päevas. Leping on lõpetatud 04.06.2010. Kokku on võlgnevus 16.08.2010 seisuga 332 265.45 krooni, põhiosa 237 436.24 krooni, intressi võlgnevus 31 968.08 krooni, viivis 62 861.13 krooni. Hageja palub tunnustada nõuet summas 21 235.63 eurot II järgu nõudena OÜ LG(pankrotis) pankrotimenetluses. Kostja I vastuväited (tlk 136-140). Lepingu nr XXX punkt 10.1.1 kohaselt kohustus hageja saatma meeldetuletuse faktooringuvõlgnikule. Lepingu p 5.1 kohaselt kohustus hageja edastama iga kalendrikuu lõppedes kliendile Telehansa.net aruande, hageja on rikkunud teavitamiskohustust. Hageja ja kostja sõlmisid faktooringulepingu ehitusobjektil Tartu mnt 51/55 kortermaja juurdeehituse elektritööde ja automaatse tuletõrje häiresüsteemi paigaldamise tööde rahastamiseks. Valmis korterite müüjaks oligi hageja, kostjale teadaolevatel andmetel. Seega oli hageja huvitatud, et kortermaja juurdeehitus valmiks probleemideta. Juhul, kui kostja oleks teadnud, et RT OÜ (likvideeritud) ei tasu makseid, oleks kostja ehitustööde teostamise objektil katkestanud ja nõudnud tööde eest tasude maksmist, sel juhul ei oleks võlgnevuse saanud kasvada üle ühe kuu esitatud arvete summast. Ehitustööde katkestamine oli hageja huvide vastu. Kostja leiab, et leping ja selle lisad on tühised ja esitab tühistamise avalduse. Kostja on seisukohal, et hageja on faktoorina tugevamal positsioonil, on arvestanud intressidelt viiviseid, mis on heade kommetega
vastuolus. Käitumisega, kus hageja on sõlminud korduvalt uusi kokkuleppeid, on ta suurendanud kostja kohustused üle jõu käivaks, mistõttu tehing koos lisadega on TsÜS § 86 lg 3 kohaselt tühine. Kostja II vastuväited ( tlk 60-61). Nõue ei ole tunnustatav, lepingu nr XXX punkt 10.1.1 kohaselt kohustus hageja saatma meeldetuletuse faktooringuvõlgnikule, seda kohustust ei ole täidetud. Hageja ei informeerinud lepingu punkt 5.2 kohaselt kostja 1 nõudmisel faktooringulimiidist ja võlgniku riskilimiidist. Kostja II toetas kostja I vastuväiteid. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi kuulub rahuldamisele. Harju Maakohtu 16.08.2010 määrusega on välja kuulutatud OÜ LG(pankrotis) pankrot ning nõuete kaitsmise koosolekul 20.01.2011 esitasid kostjad vastuväited hageja nõudele. PankrS § 106 lg 1 näeb ette, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Swedbank Liising AS esitas tähtaegselt 21.02.2011 hagi Harju Maakohtusse nõude tunnustamiseks. Nõuete kaitsmise protokollist (tlk 10) nähtuvalt vaidlesid vastu OMOÜ ja võlgniku juhatuse liige JA. Kostjaks on menetluses OMOÜ ja OÜ LG (pankrotis, tlk 40), kohus arvestab vastuväite esitanud juhatuse liikme JA seisukohti. Nõude tunnustamise aluseks on hageja ja faktooringu kliendi OÜ LG (pankrotis) vahel 24.05.2007 sõlmitud faktooringuleping nr XXX (tlk 14- 25), lepingu alusel omandas hageja faktooringu klienditarvetest nr 70503/1EN ja 70430/EN tulenevad rahalised nõuded RT OÜ (pankrotis) vastu kokku summas 352 898.55 krooni (22 554.33 eurot). Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub tasuma nõude eest ka kandma nõude täitmata jätmise riisikot või andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvelt krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema
nõuded ja vastuväited. Kohus menetleb TsMS § 5 lg 1 kohaselt poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning vaidluse all ei ole, et vastavalt lepingu punktile 2.4 maksis hageja OÜ- le LG(pankrotis) arvete alusel välja 80% loovutatud nõude summast, kokku 282 318.84 krooni. RT OÜ kui faktooringu võlgnik ei suutnud 60 päevase maksetähtaja jooksul tasuda hagejale 352 898.55 krooni, ning tuginedes lepingu p 10.1 ja 10.2 esitas hageja OÜ- le LG(pankrotis) regressinõude. Maksekorralduse lisa (tlk 26) tõendab, et 05.05.2007 on arve 2505/70503 /1EN alusel makstud 29 578.55 krooni ja 10.05.2007 arve 2505/70430/1EN alusel 323 320 krooni. Regressinõuet ei tasutud, mis oli hageja poolt esitatud, ning pooled sõlmisid 10.08.2007 maksegraafiku (tlk 28), seega ei saa põhjendatuks lugeda kostjate väited faktooringuvõlgniku rikkumisi teavitamise osas. Muuhulgas on AS Hansa Liising Eesti edastanud 10.07.2007 RT OÜ-le vastavasisulise teate (tlk 93) kirjaliku meeldetuletuse näol. Kostja vastuväide informeerituse (lepingu p 5.2 kohaselt) osas ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta oleks pöördunud sellesisulise teabe saamiseks hageja poole. Hinnates esitatud tõendeid kogumis, sealhulgas lepingut ja kokkulepped, ei ole alust tuvastada lepingu tühisust. Hageja sõlmis kostjaga kokkulepped maksegraafiku osas, kuid tõendatud ei ole, et sellise tegevusega oleks vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas. Kokkulepete sõlmimisel 10.08.2007 osales ka RT OÜ (likvideeritud) esindaja, seega on ebatõenäoline olukord, et JA ei olnud teadlik selle äriühingu maksjõulisuse probleemidest. 28.08.2012 toimunud kohtuistungil võttis JA omaks arve 70503/1EN märgitud summas 29 578 krooni, ehk arve, mis esitati 03.05.2007 ( tlk 26, 228). JA vastuväidete kohaselt pidanuks pank teavitama RT OÜ (likvideeritud) finantsprobleemidest, milline seisukoht aga ei ole kooskõlas kogutud teabega, nagu ei ole J. A teadlik olnud. Kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud asja sisulise arutamise käigu tehingu tühisus, tuleb tunnustada nõuet hagetavas summas. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohus loeb nõude tunnustatuks ja tõendatud asja sisulise arutamise käigus kogutud tõendite faktooringulepingu nr XXX, lisade 3 ja 4 ning arvete nr 70503/1EN ja 70430/1 EN alusel summas 21 235.63 eurot. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kohtukulu jätta kostjate kanda. Vastavalt TsMS § - le 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kuid sama sätte lõike neli kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui
vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus arvestab menetluskulude jaotamisel asjas esitatud vastuväiteid ning leiab, et menetluskulu tuleb jätta 50 % ulatuses JA anda ja 50% ulatuses kostja II kanda. Kohus leiab, et menetluskulu jätmine kostja I kanda ei ole põhjendatud, kuivõrd vastuväite on esitanud JA.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.