Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ulatuses Harri Parmo kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

lubanud teda pärast tulekahju enam korterisse, ei ole tõendatud. Kohus leidis, et asjaolu, et pärast tulekahju ei saanud korteris elada, ei tähenda automaatselt üürilepingu lõppemist. Üürileping tuleb seadusest tulenevalt lõpetada lepingu ülesütlemisega kas siis üürniku või üürileandja poolt vastavalt asjaoludele. Lepingu ülesütlemine on ühepoolne, vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis lõpetab tulevikku suunatult kestvuslepingu. Üürilepingu ülesütlemisavaldus on tahteavaldus, millega soovitakse lõpetada kehtiv üürisuhe. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb TsÜS § 69 lg 1 kohaselt tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Kohus leidis kohtuistungil tuvastatud asjaolude alusel, et kostja ei olnud üürilepingut kehtiva korra kohaselt üles öelnud. Esitatud asjaolude ja tõendite alusel leidis kohus, et allüürilepingu lõppemise kuupäevaks saab lugeda 06.11.2008. a, mil hageja sõlmis uue üürnikuga uue üürilepingu. Hageja palus välja mõista kostjalt kokku 9806,51 eurot. Nõue koosneb tulekahjus hävinenud või kahjustatud esemete ja seadmete taassoetamisväärtusest ja tulekahjujärgselt teostatud remondi maksumusest kokku 118 890,35 krooni, tasumata üüri- ja kommunaalteenuste võlast 15 548,15 krooni, hageja saamatajäänud tulust seoses uue üürilepingu sõlmimisega 19 000 krooni. Tulekahjuga seostud kahju koosneb hävinenud või kahjustatud esemetest ja seadmetest taassoetamisväärtusega 40 854,80 krooni, teostatud remonditööde maksumusest 170698,77 krooni. AS IF Eesti Kindlustus otsustas hüvitada XXX 07.08.2008. a toimunud tulekahju tagajärjel hoonele ning mööblile tekkinud kahjus summas 60 392,33 krooni (hoone hüvitis 39711,33 krooni, mööbli hüvitis 20 681 krooni). Kahju hüvitati osaliselt, kuna kindlustusobjekt oli alakindlustatud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kohus analüüsis iga nõuet ja sellega seonduvaid tõendeid eraldi. Allüürilepingu p 3.2.2 järgi kohustub üürnik tagama üüritud ruumide säilimise ja korrashoiu, teostama vajadusel oma vahenditega sanitaarremonti. P 3.2.3 järgi kohustub üürnik tagastama lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel üürile andjale ruumid seisundis, milles ta need sai, vajadusel teostama taastusremondi või tasuma remondikulud. P 3.2.4 järgi kohustub üürnik täitma üürile andja korraldusi ruumide korrashoiu ja tuleohutuse osas, samuti lubama üürile andjal siseneda kõikidesse ruumidesse nende korrasoleku kontrollimise teostamiseks. Elutubades on suitsetamine keelatud. Vaidlust ei ole selles, et korteris oli 07.08.2008. a tulekahju. Sel ajal kehtis poolte vahel allüürileping. Hageja leiab, et tulekahjuga tekitatud kahju eest vastutab tema ees kostja allüürilepingu alusel. Kostja leiab, et tema kahju eest ei vastuta, kuna tulekahju tekkis kolmanda isiku süül. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis.

Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kui üürnik üürileandjale asja tagastab, kuid kui üürileandja ei ole tagastamisel rahul asja seisundiga, siis peab üürileandja tõendama, et üüritud asja seisund asja tagastamisel ei vastanud VÕS § 334 lg 1 esimeses lauses sätestatule. Sama paragrahvi esimese lõike teises lauses sätestatakse eeldus, et kui asja üürnikule üleandmisel koostati üleandmise kohta akt, siis eeldatakse, et üleantud asi vastas aktis toodule. Tegemist on seadusest tuleneva eeldusega, mis kehtib seni, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Aktina tuleks mõista eelkõige kirjalikus, aga ka muus vormis jäädvustatud informatsiooni (kas kirjalik vorm või ka kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm vm), millel on mõlema lepingupoole kinnitus vastava informatsiooni õigsuse kohta. VÕS § 334 teise lõike teisest lausest tuleneb ka, et üürnik lepingujärgse kasutamise tagajärjel tekkinud kulumise ja kahjustumise eest ei vastuta. VÕS § 334 teise lõike esimesest lõikest tuleneb reegel, et üürnik vastutab üldjuhul üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, kui see toimus ajal, mil asi oli üürniku valduses st üürnik vastutab ajani, mil üürnik tagastab asja üürileandjale). Üürnik vabaneb vastavast vastutusest, kui ta tõendab, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud üürnikust ega ka mitte isikust, kellele üürnik asja kasutuse lepinguga kooskõlas üle andis (näiteks perekonnaliige või allüürnik, eeldusel, et üürnikul oli asja vastavale isikule kasutuse üleandmise õigus). Oluline on rõhutada, et vastav tõendamiskohustus on üürnikul. Kohus leidis, et kostja üürnikuna vastutab asja, s.o ruumide, kahjustumise eest, kuna tulekahju toimus ajal, mis korter oli kostja kui üürniku valduses, st korter ei olnud tagastatud üürileandjale. Kostja esitas kohtule tõendi, et tulekahju sai alguse 07.08.2008. a teisel korrusel paiknevas korteri magamistoas E.M. poolt järelvalveta jäetud küünlast. Kohus leidis, et tulenevalt VÕS §-st 334 peab kostja tõendama, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast ega ka mitte isikust, kellele üürnik asja kasutuse lepinguga kooskõlas üle andis. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et E.M., kelle süül tekkis korteris tulekahju, oleks viibinud korteris õigusvastaselt, st kostja tahte vastaselt. Kostja ei ole vaidlustanud, et E.M. viibis tema poolt üüritud ja kasutuses olevas korteris õigusvastaselt. Kostja esindaja väitis kohtuistungil, et tema teada ei olnud E.M. kostja elukaaslane. Kohus leidis, et tulenevalt VÕS §-st 334 vastutab kostja asja kahjustumise eest, kui tulekahju tekitas isik, kes viibis korteris kostja loal või teadmisel. Kohus leidis, et kostja on vastutav tema kasutuses olnud korteri kahjustumise eest, kuna tulekahju tekkis korteri magamistoas seal viibinud isiku süül. Kostja ei ole tõendanud, et E.M. viibis korteris tema teadmata või mitte tema loal. Kostja vaidlustas kirjalikes vastustes kohtule kahju nõude suuruse. Hageja esindaja seletas kohtuistungil, et nad andsid kostjale rendile möbleeritud korteri. Kostja ei ole vaidlustanud, et tema poolt üüritud korteris asusid hagejale kuuluvad esemed ja seadmed, mis on nimetatud hageja poolt koostatud tulekahjus kahjustatuna või hävinuna (34). VÕS § 334 lg 1 kohaselt, kui asja üürnikule üleandmisel koostati üleandmise kohta akt, siis eeldatakse, et üleantud asi vastas aktis toodule. Tegemist on seadusest tuleneva eeldusega, mis kehtib seni, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Aktina tuleks mõista eelkõige kirjalikus, aga ka muus vormis jäädvustatud informatsiooni (kas kirjalik vorm või ka kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm vm), millel on mõlema lepingupoole kinnitus vastava informatsiooni õigsuse kohta. Kohtule ei ole esitatud tõendit, et korteri üürnikule andmisel koostati üleandmise akt, kus oleks mõlemad pooled kinnitanud asja seisundit üleandmise ajal. Samuti ei ole esitatud

tõendit esemete ja seadmete üleandmise kohta. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et sellist dokumenti ei vormistatud. Tulenevalt VÕS §-st 128 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. VÕS § 127 lg 1 kohaselt võrreldakse kahjustatud isiku varalist olukorda pärast kahju tekitanud sündmust selle olukorraga, mis oleks olnud juhul, kui kahju tekitanud sündmust ei oleks toimunud. Seega loetakse tekkinud kahju suuruseks nimetatud kahe varalise olukorra vahe. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Asja kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 132 lg 3 esimese lause mõttega ei oleks kooskõlas kahju hüvitamine suuremas ulatuses kui asja parandamise mõistlikud kulud ja võimalik väärtuse vähenemine. Kostja on vaidlustanud tsiviilasja menetluse käigus tulekahjuga tekkinud kahju suuruse, leides, et remondi käigus on teostatud palju töid, mille vajadus ei olnud põhjustatud tulekahjust. Kostja ei ole esitanud oma vastuväite tõendamiseks ühtegi tõendit. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leidis, et käesoleval ajal ei ole enam võimalik hinnata korteri tulekahju eelset seisundit ja tulekahju järgset seisundit enne remondi tegemist. Kohtule ei ole esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit poolte ettepanekute või kokkulepete kohta tulekahju tagajärgede likvideerimise kohta või nende kulutuste hüvitamise kohta. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja ei täitnud kohustust teostada korteris taastusremont või tasuda remondikulud. Kostja on märkinud kirjalikus vastuses kohtule, et ta teenib elatist Soomes XXXX , aga hageja ei lubanud tal pärast tulekahju teha korteris remonti ega lubanud tal korteris pärast tulekahju enam elada. Kostja ei ole oma väidet ühegi tõendiga tõendanud. Kohus leidis, et hüvitada tuleb asja parandamise mõistlikud kulud. Hageja on esitanud kohtule tulekahjuga tekitatud kahju tõendamiseks tulekahjus hävinenud või kahjustatud esemete ja seadmete nimekirja (tl 34), teostatud tööde akti (tl 35- 37), IF Kindlustuse teate kahju hüvitamise kohta (tl 39), fotod (tl 71-75). Kuna kostja on allüürilepingule allakirjutanud, siis ta oli teadlik lepingu p-st 3.2.3., mille järgi kohustub üürnik tagastama lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel üürile andjale ruumid seisundis, milles ta need sai, vajadusel teostama taastusremondi või tasuma remondikulud. Kui kostja kasutuses olevas korteris toimus tulekahju ja seetõttu ei saanud korteris enam edasi elada, pidi kostja eeldama, et tal üürnikuna võib tekkida kohustus tagasi anda korras korter ja tulekahjus tekkinud kahjude korvamiseks teostada remont või hüvitada remondikulud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks pöördunud omapoolsete ettepanekutega asja lahendamiseks kostja poole või ise püüdnud välja selgitada vajalikud kulud tulekahju kahjustuse likvideerimiseks. Kohus leidis, et kostja väide, et remondi käigus on korteris mitte ainult likvideeritud tulekahju tagajärgi, vaid tehtud ka parendusi, ei ole ühegi tõendiga tõendatud. Tõendina, et tulekahju tagajärgede parandamiseks on tehtud mõistlikud kulud, saab arvestada ka IF Kindlustuse tõendit. IF Kindlustus aktsepteeris tehtud töid vajalike kulutustena ja võttis teostatud tööde maksumuse hüvitise tasumise aluseks.

Kohus leidis, et tulekahjuga tekitatud kahju nõue tuleb rahuldada. VÕS § 296 lg 1 kohaselt ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. VÕS § 278 kohaselt, kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik: 1) nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule; 2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist; 3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist; 4) alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule; 5) hoiustada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 298 sätestatule. VÕS § 279 lg 1 kohaselt, kui üürileandja käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib üürnik puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral. VÕS § 279 lg 4 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pärast tulekahju ei saanud enam eluruume kasutada. Hageja väitel kostjaga seotud inimesed kasutasid üht vähemkannatanud tuba kuni remonditööde alguseni. Hageja selgitas kohtuistungil, et remont hakkas korteris septembris ja

VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt varaline on kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja väidab, et ruumide tulekahjujärgse remondiga ei õnnestunud täielikult taastada ruumide tulekahjueelset seisundit ja muretseda samaväärset sisustust ning seetõttu ruume edasi üürida õnnestus hagejal 1000 krooni madalama kuuüüriga kui oli üürileping kostjaga. Kohus leidis, et selline hageja väide ei ole põhjendatud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud allüürilepingu (tl 30) p 3.2.1 järgi kohustub üürnik kasutama üürile võetud ruume eluruumina. 06.11.2008. a hageja ja Beauty Studio OÜ vahel samade ruumide kohta sõlmitud allüürilepingu p 3.2.1 järgi üürnik kohustub kasutama üürile võetud ruume eluruumina või teenindusruumina. Kohus leidis, et üüri suurus lepitakse kokku iga konkreetse üürnikuga eraldi. Üürnik ei vastuta selle eest, et kui üürilepingu lõppemisel ja uue üürnikuga üürilepingu sõlmimisel üüri suurus väheneb. Selline üürniku vastutus ei tulene seadustest. Ka üürilepingus ei ole sellist sätet. Hageja on uue üürilepingu sõlmimisel muutnud ka ruumide otstarvet, ruume võib kasutada nii eluruumina kui ka teenindusruumina. Hageja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit, milles seisneb kostja süü hageja saamata jäänud tulus. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et uue üürilepingu sõlmimine madalama üüritasuga kui oli kokku lepitud kostjaga, on põhjuslikus seoses tulekahjuga korteris ja et üüritasu vähenemises on süüdi kostja. Kostja palus kirjalikus vastuses kohaldada aegumist. Kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et muudele varem kirjalikult esitatud asjaoludele ta enam ei toetu. Kostja vastuväite aluseks hagile oli VÕS § 1043. Nimetatud asjaolu tõttu kohus nõude aegumise küsimust ei analüüsinud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja esitab menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leidis, et kuna hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb kohtukulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja kanda jäävad kohtukulud 14 % ulatuses, kostja kanda 86 % ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1) on kohus põhjendamatult jätnud kontrollimata, kas ja millisel õiguslikul alusel oli/on hageja OÜ-l Brevis Invest õigus Pärnus asuva XXX kinnistu omanike nimel sõlmida allüürilepinguid ja esitada hagisid; 2) ei nõustu apellant kohtu väitega, et pooltevaheline allüürileping saab lõppeda vaid üürilepingu erakorralise ülesütlemisega kas üürniku või üürileandja poolt. Kuna korteri valdus läks hagejale üle 07.08.2008. a ja pärast seda ei võimaldanud hageja kostjal korterit edasi kasutada, siis tulnuks kohtul allüürilepingu kehtivuse osas kohaldada asjaõigussätteid (§ 39). Antud juhul on kohtuotsus üllatuslik ja ebaõige osas, milles kohus leiab, et allüürilepingu lõppemise kuupäevaks saab lugeda 06.11.2008. a; 3) leiab apellant, et kostja täites hageja nõude võtmed tagastada, loobus korteri otsesest valdusest ja andis korteri otsese valduse 07.08.2008. a hagejale üle. Ka kinnitab nimetatud ajal kostja otsese valduse lõppemist hageja hilisem tegevus selles, et pärast korteri remondi lõppu (tööde vastuvõtmise akti järgi 15.10.2008. a) ei teinud hageja võimalikuks senise üürilepingu jätkumist, vaid otsis uue üürniku. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kogu vaidluse aja on kostja järjekindlalt väitnud, et tal takistati üüritud ruumide kasutamist koheselt pärast tulekahju kui ka remondijärgselt. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ja kohtu seisukohast, on kostja seisukohal, et poolte vahel sõlmitud allüürileping lõppes 07.08.2008. a; 4) ei ole maakohus arvestanud otsuse tegemisel VÕS § 336 lg 1 sätteid. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta kontrollis asja seisundit ja viivitamata teatas üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab; 5) on maakohus jätnud tähelepanuta kostja väited asjade tema valduses oleku ja kahjustamise kohta. Hageja ei ole tõendanud, et tulekahjus hävinenud või kahjustatud esemete ja seadmete nimekirjas olevad asjad oleksid olnud kostja valduses olevas korteris. Kostja on korduvalt kirjalikes vastustes rõhutanud, et temale ei ole esemeid ega seadmeid üle antud. Tulenevalt eeltoodust on maakohus ekslikult leidnud, et kostja ei ole vastu vaielnud nende asjade asumisele tema kasutuses olevas korteris; 6) on kohus ebaõigesti mõistnud välja kahjustatud asjade soetamisväärtuse, sest seaduse kohaselt tulnuks välja mõista mõistlikud kulutused kahjustuste likvideerimiseks. Kohus on otsuses märkinud, et kostja vaidlustas kirjalikes vastustes kahju nõude suuruse, sest remondi käigus on teostatud palju töid, mille vajadus ei olnud põhjustatud tulekahjust. Samas ei ole maakohus kostja esitatud vastuväidetele vastanud ega põhjendanud, miks ta nende vastuväidetega ei arvesta, seega on maakohus rikkunud menetlusõigust. Apellant soovib siin rõhutada, et kuna tulekahju tagajärjel sai otseselt kannatada vaid televiisor ja muus osas oli tegemist ainult suitsukahjustusega, siis kindlasti kostja poolt vaidlustatud tööd ei olnud vajalikud kahjustuste likvideerimiseks, vaid nende töödega tõsteti oluliselt korteri väärtust. Maakohus on märkinud otsuses, et hüvitada tuleb vara väärtuse vähenemisest tekkinud kahju, aga samas on aktsepteerinud täies mahus hageja nõudeid, arvestamata kostja vastuväiteid, et temale pole hageja asju üle andnud ja korteris olid ka kostja asjad; 7) on kohus otsuse rajanud teostatud tööde aktile, kuigi hageja ei nimetanud kohtuistungil tõendina teostatud tööde akti (tl.35-37), seega on kohus rikkunud menetlusõigust. Maakohus on arvestanud tõendina ka IF Kindlustuse teadet kahju hüvitamise kohta (tl 39), kuid kohus on jätnud tähelepanuta, et nimetatud teade ei näita konkreetselt seda, mida kindlustus hüvitas. Antud asjas kohus kohaldas asjas materiaalõiguslikke norme, millele hageja ei viidanud ja

mille kohaldamisest ka kohus istungil pooli ei informeerinud, seetõttu on kohtuotsus üllatuslik ja ebaseaduslik; 8) on kostja taotlenud asjas tulekahjuga tekitatud nõude summas 7598,48 eurot aegumise kohaldamist, kuid kohus on jätnud aegumise küsimuse lahendamata. Kohtuistungi protokollis on tõesti märge, et kostja muudele varem kirjalikult esitatud asjaoludele ei toetu, kuid see ei tähenda seda, et kostja oleks loobunud oma taotlusest kohaldada asjas aegumist. Hageja sai korteri oma valdusesse tagasi 07.08.2008. a, seega tuli nõue esitada hiljemalt 07.02.2009. a, kuid hageja on esitanud maksekäsu Pärnu Maakohtule alles 07.04.2009. a, s.o 2 kuud pärast aegumistähtaja lõppemist. Seega on esitatud nõue summas 7598,48 eurot VÕS § 338 lg 1 ja 2 alusel aegunud ja kuna kostja taotles aegumise kohaldamist, siis kohus pidigi aegumist kohaldama; 9) alates 07.08.2008. a läks hageja nõudmisel ja kostja nõustumisel korteri otsene valdus üle hagejale ja seetõttu ei saa ka kostja olla võlgu hagejale perioodi eest peale 07.08.2008. a. Maakohus on otsuse tegemisel jätnud arvestamata asjaolu, et nii hageja kui ka kostja kinnitasid kohtuistungil, et kostja tasus lepingu sõlmimisel ette ühe kuu üürisumma. Allüürilepingu p. 2.1. kohaselt on üür koos käibemaksuga 377,08 eurot (5900 krooni) ning allüürilepingu p.3.2.5.3 kohaselt pidi hageja ettemaksust võlgnevuse 57.52 eurot (900 krooni) maha arvama; 10) leiab apellant, et põhjendatud ei ole kostjalt 2008. a juulikuu kommunaalteenuste summas 93,94 eurot (1469,60 krooni) väljamõistmine. Tulenevalt eeltoodust ja toetudes kostja ja hageja ütlustele ning allüürilepingule, on tõendatud, et kostjal esines üüri ettemaks summas 377,08 (5900 krooni) ja sellest oli võimalik maha arvestada võlguolev summa 151,46 eurot. Seega on tõendatud, et kostja ei ole hagejale võlgu; 11) ei nõustu apellant sellega, et maakohus jättis menetluskulud 86% ulatuses kostja kanda. Kuna otsus tuleb tühistada ja teha uus otsus, siis tuleb ka menetluskulud jätta hageja kanda.

esitatud augustikuu 2008. a üüriarvest, mida kinnitab raamatupidaja poolt koostatud kliendivõlgnevuse aruanne (tl 40); 4) ei ole OÜ Brevis Invest kunagi sõlminud mingit lepingut ruumide kasutamise kohta E.M. . Nimetatud isik on aga oma arveldusarvelt tasunud Harri Parmole esitatud üüriarveid. Lisaks E.M. on üüriarveid tasunud keegi J.K. . Kuna kostja sellekohane väide esitati alles apellatsioonikaebuses, lisab vastustaja kostjale esitatud arved ja teiste isikute poolt nende tasumist kinnitavad panga väljavõtted (lisad 1, 2, 3, 4). Vastustaja esitab tõendina: arve nr 2786 Harri Parmole; Swedbank väljavõte arve 2786 tasumise kohta; arve 2838 Harri Parmole; SwedBank väljavõte arve 2838 tasumise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

alusel tekkinud kahju eest kostja. Asjas ei oma tähtsust, milline oli kostja ja kahju vahetu tekitaja omavaheline suhe. Kostjal on kahju osas nõudeõigus kahju vahetu tekitaja vastu. Hageja esitas nõude lepingulise suhte alusel, kostjat esindas maakohtus õigusteadmistega esindaja ja kostja ei ole ringkonnakohtule esitanud taotlusi uute tõendite esitamiseks. Eeltoodu valguses jääb apellandi vastuväide, et kuna maakohus ei selgitanud kostjale, et kavatseb kohaldada VÕS § 334, mistõttu ei osanud kostja ette näha asjaolude tõendamise vajadust, paljasõnaliseks. Ringkonnakohus leiab, et menetluse käigus arutati piisavas ulatuses asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja konkreetse materiaalõigusnormi kohaldamine on kohtu õigus, mistõttu apellandi poolt esiletoodu ei anna alust maakohtule ette heita, et maakohus rikkus menetlusnormi ja kohtulahend oli üllatuslik.

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.