Kohtu nimetus
Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja
Kohtuniku nimi
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Tsiviilasi
KGAS-i hagi AS vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
Hagihind
354,62 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-12-11448
nende Hageja: KGAS (XXX, XXX), esindaja VK Kostja: AS(XXX, XXX)
Lihtmenetlus (kirjalik)
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 01.11.2001 võla tasumise kokkuleppe nr XXX, milles kostja tunnistas võlga hageja ees summas 353,62 € ning kohustus tasuma alates 15.11.2011 12 kuu jooksul iga kuu 15. kuupäevaks hagejale 35,50 eurot, mis sisaldas 6 eurot intresse. Viimane osamaksetähtpäev olnuks 15.10.2012.a. Vastavalt kokkuleppele on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse summalt 425,62 € viivist 1 % iga maksega viivitatud päeva eest, kui kostja rikub kokkuleppe tingimusi eest. Hagiavalduse esitamise seisuga 21.05.2012 on kostja hagejale võlgnevusest tagastanud täies ulatuses 2 osamakset, mistõttu olnuks hagejal õigus esitada nõue 425,62 € ja viivist 1 % päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest, välja mõistmiseks. Hageja esitatud nõudes on 425,62 eurost maha arvatud kostja poolt tasutud maksed summa 71 € (425,62 € – 71 € = 354, 62 €). Seega on kostja võlg 354,62 € Hagi aluseks olevaid asjaolusid (seda, et kostja on võlgnevust tunnistanud, graafikuga nõustunud ja kokkuleppe rikkumise korral rakendatavatest sanktsioonidest teadlik) tõendab hageja hagile lisatud võla tasumise kokkuleppega nr: XXX (01.11.2011), mille on kostja omakäeliselt allkirjastanud. Arvestades, et kostja maksnud vaid 2 osamakset, siis on kostja kohustatud maksma hagejale viivist järgmise arvestuse alusel:
XXX
(1%)
435,65 eur
Kuna viivis ületab põhivõlgnevuse summat, siis nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlgnevuse summa ulatuses. Seega seisuga 17.05.2012.a. on kostja kohustatud tasuma viivist kokku 354,62 eurot. Kostja ei ole võlgnevust seni tasunud, seega rikub kostja kohustust ja vastutab kohustuse rikkumise eest. KGAS palub AS välja mõista võla 354,62 eurot ja viivise 354,62 eurot ja edaspidiselt viivise hagi esitamisest kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 alusel. Hagi täpsustustest nähtub, et hageja peab silmas VÕS §113 lg 1 all kokkuleppelist viivisemäära (vt avaldus 27.06.12 II lk p 2 viimane lõik, mis algab sõnadega: „ võlatunnistuse alusel ...“ Menetluskulud, milleks on lõiv 76,69 € palub hageja jätta kostja kanda ja lisaks palub välja mõista nendelt viivise VÕS §113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kostja vastus Kostja tunnistas hagi osaliselt, so põhivõlga 354,62 €. Kostja võttis laenu 125 € ega ole selge, kuidas tekkis võlg 354,62 € Kostjal on kaks last, tema keskmine sissetulek on 400-430 eurot kuus, lisaks maksab SEB Pangale laenu kuus 125 €, mille palub arvesse võtta. Esitas panga väljavõtte 125 € laenu võtmise kohta.
2 (4)
Kohtu põhjendused Vaidlust Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel tuleb kohustust täita vastavalt lepingule, VÕS 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õige on kostja väide, et ta võttis hagejalt 125 €, mis on kinnitust leidnud kostja esitatud pangaväljavõttega, küll aga ei ole sellest tähtsust, sest hageja selle lepingu alusel 125 € tagastamist ei nõua. Kohtule esitatud kokkuleppega XXX 01.11.2011 on hageja tõendanud, et pooled leppisid kokku, et kostja tunnistab oma võlga hageja ees 353,62 €, mille tasub graafiku alusel alates 15.11.11 iga kuu 15. kuupäevaks koos intressiga 6 eurot, st et ta tasub iga kuu 35,50 € ning 15.10.2012 vastavalt 35,12 €. Veel nähtub kokkuleppest, et võlale lisandub lepingu tasu kokku 26,84 €, mis tuleb tasuda 11.11.2011. Viidatud lepingule on kostja alla kirjutanud ning lepingu kehtivust ei ole kostja vaidlustanud. Seega on poolte vahel kokkulepe ehk leping ning kostjal on VÕS § 76 lg 1 alusel kohustust seda täita. Kostja tunnistas võlga 354,62 €. Kuna hageja on tõendanud poolte kokkulepet võla tasumiseks ning kostja tunnistas võlga 354,62 €, siis eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole täitnud viidatud kokkuleppest XXX 01.11.09 tulenevaid võla tasumise kohustust rikkudes sellega lepingut. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja võla tasumist ning võlg 354,62 €, mida kostja tunnistas, tuleb VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel hagejale välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib võlasusaldaja nõuda kohtuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta võlgneb hagejale 354,62 € alates 15.01.2012, seega on viivis hagi esitamise seisuga 17.05.2012 123 päeva kokku 435,65 €. Hageja nõuab viivist põhivõla suuruses ehk summas 354,62 € ja lisaks palub välja mõista põhivõlalt viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ehk lepingus kokkulepitud määras (vt hageja vastus 27.06.2012, 2 lk) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et viivis, mis on põhivõlaga võrdne, ei ole ülemäära suur. Seega puudub alus VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viivise vähendamiseks alla põhivõla, peale selle ei ole kostja tõendanud (kohtu kiri 12.06.2012), et tema varanduslik olukord oleks selline, mis võimaldaks viivist vähendada alla põhivõla. Kostjal on kaks alaealist last, mis nähtub Rahvastikuregistrist (kohtul õigus lihtmenetluse asjas koguda ise tõendeid). Küll aga ei võimalda märgitud asjaolu ja laste ülalpidamise kohustust vähendada viivist alla põhivõla suuruse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja viivisenõue põhivõla ulatuses 354,62 € on põhjendatud ja VÕS § 76 lg 1, 101 lg p 6 ja § 113 lg 1 alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis 354,62 €. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui hagejal nõuab põhivõlast suuremat viivist ja kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ning viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis peab võlausaldaja ehk hageja tõendama suurema kahju olemasolu (vt RK otsus 3-2-87-10, 3-2-1-16710). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt viivist edaspidiselt lepingus määratud ulatuses ehk 1% 3 (4)
päevas võlalt, mis on suurem kui seadusjärgne viivis. Arvestades kohtupraktikat ning kohtu poolt väljamõistetud viivist 354,62 €, leiab kohus, et edaspidise viivise väljamõistmiseks lepingus kokkulepitud määras ei ole põhjendatud. Hageja ei ole põhjendanud põhivõlast suurema viivisenõude vajadust ning hagejale tekkinud võimalikku kahju. Selles osas tuleb hageja nõue täiendava viivise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel ja § 405 lg 1 p 3 alusel määrab lihtmenetluse asjas ka kulude suuruse TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi kuulus rahuldamisele praktiliselt terves ulatuses, väljaarvatud edaspidise viivise nõue. Kohus leiab, et hageja kõik menetluskulud jäävad kostja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi.. Hageja palus välja mõista menetluskulud 76,69 € ja sellelt viivise VÕS §113 lg 1 II lauses sätestatud määras menetluskulude tasumisega viivitamisel kuni kulude tasumiseni. Riigilõiv 76,69 € on tasutud 47,93 € 29.03.12 (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt) ja 21.05.2012 28,76 € (hagi esitamisel). Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 76,69 € ja TsMS § 177 lg 2 alusel nende tasumisega viivitamise korral viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuna kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (VÕS § 94 sätestatud määr, millele lisandub 7% aastas). Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus kuni 30.06.2012.a. kehtinud TsMS § 122 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind põhinõude hind. Käesoleval juhul on hagihinnaks põhivõla nõue 354,62 €.
Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.